Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 7269 0 pikir 17 Qantar, 2013 saghat 08:09

Myrzahan Baybolov. Múhannyng әpkesi

Ertede beybit jatqan bir elge tútqiyldan jau tiyip, júrtty qangha bóktiripti. Qapyda qalghan erazamattar atqa qonyp, arpalysyp jýrip, dúshpan betin qaytarghanday bolghanymen, qaraniyettilerding qayta shabar synayy bayqalypty. Sonday qapylysta әli barlary qaskóilerding qúrsauynan qútylmaq niyetpen tughan topyraqtan baz keshti deydi. Andausyzda kelgen dúshpanmen aiqasta ózi de, túlpary da qatty jaradar bolghan elding bas batyry ayaghyn apyl-tapyl basatyn sәbiyin aldyna otyrghyzyp alyp, qasiretti mekennen jóney bergeninde, «Kóke, meni tastap qayda barasyz?!»- dep qúlyndaghy dausy qúraqqa jetken óz qaryndasynyng ýnin estip, eriksiz kidirse kerek. Kóp oilanargha uaqyt tar, sonda batyr: «Qatyn - jolda, bala - belde, tiri bolsaq jar qúshyp, úrpaq sýie berermiz. Al ózindey qaryndas, bir qúrsaqtan órbigen bauyr endi qayda maghan,» - degen tótenshe sheshimmen nәrestesin tastap, qaryndasymen birge ajal tyrnaghynan sytylyp shyqqan desedi...

Baghzydan jetken búl bayannyng mazmúnyn bayyptasaq, atanyng belinen jaralyp, ana kókireginen nәr alyp óser әrbir pendening tirshiligining býtindey sipaty birge tughan bauyrymen mәndi ekendigin andaymyz.

Ertede beybit jatqan bir elge tútqiyldan jau tiyip, júrtty qangha bóktiripti. Qapyda qalghan erazamattar atqa qonyp, arpalysyp jýrip, dúshpan betin qaytarghanday bolghanymen, qaraniyettilerding qayta shabar synayy bayqalypty. Sonday qapylysta әli barlary qaskóilerding qúrsauynan qútylmaq niyetpen tughan topyraqtan baz keshti deydi. Andausyzda kelgen dúshpanmen aiqasta ózi de, túlpary da qatty jaradar bolghan elding bas batyry ayaghyn apyl-tapyl basatyn sәbiyin aldyna otyrghyzyp alyp, qasiretti mekennen jóney bergeninde, «Kóke, meni tastap qayda barasyz?!»- dep qúlyndaghy dausy qúraqqa jetken óz qaryndasynyng ýnin estip, eriksiz kidirse kerek. Kóp oilanargha uaqyt tar, sonda batyr: «Qatyn - jolda, bala - belde, tiri bolsaq jar qúshyp, úrpaq sýie berermiz. Al ózindey qaryndas, bir qúrsaqtan órbigen bauyr endi qayda maghan,» - degen tótenshe sheshimmen nәrestesin tastap, qaryndasymen birge ajal tyrnaghynan sytylyp shyqqan desedi...

Baghzydan jetken búl bayannyng mazmúnyn bayyptasaq, atanyng belinen jaralyp, ana kókireginen nәr alyp óser әrbir pendening tirshiligining býtindey sipaty birge tughan bauyrymen mәndi ekendigin andaymyz.

Sanaly ghúmyryn qarapayym ghana daghdymen ótkerip kele jatsa da, bar bolmysymen izgilik qaynary, danalyq bastauy retinde daralanar analar bar ómirde. Osynau aqshashty әziz analardyng bel ortasynda esimi qúrmetpen atalatyn jannyng biri - Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Tóle by audanyna qarasty Qasqasu aulynda qonyr tirlik keship, mәueli aghashtay ósip-órkendep otyrghan Izet әjemiz.

Torqaly toqsannan asyp, shóberelerining alaqanynan may jalap, baqyt qúshaghynda otyrghan әjemizding abyroy biyiginde mereyin shalqytar basty qazynasy - halqymyzdyng әlem moyyndaghan arqaly aqyny, kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, alauger azamat, daraboz daryn Múhtar Shahanov aghamyzdyng arqasýier hәm erkeler әpkesi bolghandyghynda der edik.

Ras, últymyzgha degen eresen mahabbaty men poeziyadaghy dýldýldiginin, qiyn kýnderde atoy salar qayratkerligining arqasynda orasan ataq-abyroy kógine órlese de, tiyisinshe jolyn shiyrlaghan san pendeshilik ótkelderinen, halyq taghdyry ýshin tartar auyr azaptardan taldyrmay, qajytpay ótkerip kele jatqan Rabbymyzdan nәsip bolghan tylsym da әleuetti kýshting bir parasy osynau Izet әjemiz ben Múhtar aghamyzdyng airyqsha bekisken bauyrmaldyq týisikterinde jatyr dep baghamdaugha әbden bolady.

Ardaqty aghanyng ayauly әpkesining shanyraghynda qona jatyp, kónil kómbesining tekshelerinde qattalghan, býginde altynnan da qadirli estelik әngimelerge den qoyghanda bal tatyghan tirliginen góri kermek dәmin jii tosqan kýrdeli taghdyrly әuletting shejireli tarihyna birshama boylap, múhtartanudyng jana betteri ashyldy biz ýshin.

Ótken ghasyrdaghy kisi qolymen jasalghan nebir zobalandar búl әuletke de auyrtpalyq jýgin az artpapty. Onyng ýstine qúdaysyz qogham ornatqan dinsizderding dәureni jýrip túrghanda ilimning týbine týsip, eskishe sauattanghan, sharighatty berik ústanyp, shәkirt tәrbiyelegen Shahan atamyzdyng jayy qaydan ona qoysyn? Sondyqtan da aqylsyz bastardyng arsyz qoldarymen din ókilderining basyna ýiirilgen qamshy beybit ómirdi kózden búl-búl úshyrghan. Osy kýngi Otyrar audanyna qarasty Shilik aulyndaghy qútty meken atajúrttan irge kóterip, jyly oryndy suytugha osynday ospadarlyqtar sebep bolsa kerek. Búdan keyingi birshama uaqyt qonys etken meken Shymkentting irgesindegi Qaratóbe bolypty.

Izet әjemizding aituynsha Shahan atamyzdyng aldynda jas balalar alqaqotan otyryp, qadimshe sauat ashady eken. Ákesi bala oqytqanda appaq kiyinip, aq sәlde oranyp alatyn bolsa kerek, qolyna úzyn shybyq ústap, onysymen mýdirgen balanyng basynan jay ghana týrtip qoyar eken jaryqtyq. Tabighatynan júmsaq atamyz búdan artyqqa baryp, shәkirtterge qol júmsap, mәrtebeli din iyelerining bedeline núqsan keltirmepti.

Shahan atamyzdyng Qodar, Shәmshi esimdi aghalary bolypty. Ákeleri Dosboldan erte aiyrylghanymen eki aghasy inilerin túrmys auyrtpalyqtaryna kóp alandatpastan tek ilim jauharlaryn jinauyna mol mýmkindik tudyrypty. Qos aghasynyng negizgi kәsibi týie asyrap, keruen jýrgizu bolsa kerek, yaghny týiemen jýk tasyp kýneltipti. Sharuaqor aghayyndylar ózen jaghasyna qauyn egip, onyng qaghyn ózbekterge satyp, talghajau etken kezderi de bolghan eken.

- Qaratóbede otyrghanymyzda Qodar atam týiege túz artyp keletin,-deydi әjemiz jadynda qalghan jaylardy janghyrtyp.

Shahan atamyz alghashqy jary Úljan Bapyshqyzynan shamamen 5-6 perzent kórgenimen jastaylarynan bergen qúday ózi alyp, Izet әjemiz   jalqy qalypty. Tek Ábilda degen bauyry ghana esinde ekenin әngimeleydi әjemiz bualdyr saghym arasynda qalghan balghyn shaghyn oigha ala otyryp.

Elge tirek bolar sansyz ghaziz erlerding basyn taugha da, tasqa da úryndyrghan súrqay zamannyng sholaq belsendileri aqyry Shahan Dosbolúlyn dindarlyghy ýshin sottap, Qaraghandygha jer audarady. Búl Izet әjening 7 jastaghy kezi eken. Solayynsha bir әuletting ózine tәn yrghaqty tirshiligining maghynasy ketedi. Qos aghasy Qodar men Shәmshi Ándijangha týielerimen jan saughalaydy. Ókinishke oray, ol kisilerding talqany sol jerde tausylyp, sýiekteri sonda qalypty.

Dýniye-mýlikteri tәrkilenip, bastaryna Qaratauday qayghy ornaghan shaqta Shahan atamyzdyng ilimin keneytip, ruhany azyq bolghan qyzyl, kók múqabaly qalyng kitaptaryn 4-5 jәshikke salyp, jinauly tezekting arasyna jasyrady. Keyinnen zaman tynshyghanda sol kitaptardyng birde bireuin saqtap qala almappyz-au dep ókinishin aityp otyrar eken anasy Úljan.

Qaratóbede túrghandarynda bir qoja kisi kórshisi bop, әkesimen jaqyn aralassa kerek. Sol bir kýni:

- Izetpisin!? Oi, ainalayyn-ay, әkeng darhan minezdi momyn adam edi...-dep basynan meyirlene sipap, aidalyp ketken dosyn eske alypty. Sonda әkesin kórgendey, jýregi ezile jylap, әlgi kisining sonynan qalmay kýni boyy ilesip jýripti.

Qaraghandy týrmesine 3 jylgha jabylghan Shahan atamyzdyng otyrghan abaqtysynyng esigi Allanyng qúdiretimen ózdiginen ashylyp qalatyngha úqsaydy. Qarauyldar jazghyryp úrysqanda ol kisi óz tarapynan eshtene istemeytinin mәlimdeydi eken. Solay jýrgende sottalghandardyng biri búl kisining tegin adam emestigin, dúghasynyng dәrmeni kýshti dindar ekenin týrme basshylaryna aitady.  Sol shaqta týrmebastyqtyng әieli belgisiz aurumen auyratyn bolsa kerek. Qylsha moynyn talsha qiyar qatang sayasat qansha jerden qyspaqqa alyp, dinnen bezinse de, әlgi basshy jany qysylghanda Shahan atamyzdy týndeletip jasyryp aparyp, nauqas júbayyna dem saldyrtady eken. Jaratushynyng jebeuimen dúghasynyng shipasy daryp, әiel dertinen aiyghypty. Búl jayt Shahan atamyzdyng jaza merzimin qysqartyp, bir jarym jylda elge oraluyna sep bolypty.

Erkindiginen aiyrghan qapastan oralghasyn Shahan atamyz Úmsyn Aytbayqyzymen taghdyr qosady. Orayy kelgende túrmystaghy qyzy Izetting auly Qasqasugha qonys audarady. Búl shaq sәby Múhtardyng jasyna tolmaghan kezi eken. Áuelde nәrestelerining shetineui tiylmastan qam kónilding keneui kete beripti. Sonda ózi dindar atamyz Allagha jalbarynyp, әuliyelerge ziyarat etip, perzentterine amandyq tilepti. Júbayynyng basynan «Nәp bolsyn!», «Nәp bolsyn!» dep aqsha ainaldyryp, onysyn kembaghaldargha taratady eken. Tilep jýrip kórgen balalarynyng biri Mahambet 7 jasynda jazatayym mertigip, kóz júmady da, Úmsyn әjemiz kótergen 13 qúrsaqtan jalghyz Múhtary ghana aman qalady. Solay bolghandyqtan da sәby Múhtar auyra qalsa, Shahan atamyzdyng jany múrnynyng úshyna kelip, bóbegining ýstine týse qalyp óbektep, moynyna tәspisin salyp, qashan dertinen aiyqqansha haq tәnirge syiynumen bolady eken. Keyinnen ataghyn әlemge jayar úlyna degen әke mahabbaty osynday airyqsha quatqa ie bolsa kerek.

Qyzyna kitap ashyp, Izet dep at qoyghan kókirek kózi oyau atamyz sol kezende jaryqqa shyghyp, ólmes danqqa kenelgen M.Áuezovting «Abayyn» oqyp, jazushy talantyna sýisinispen dýniyege kelgen úlyna Múhtar dep zanghar qalamger esimin beripti. Búl Shahan atamyzdyng jana zaman tirshiligining de kýretamyryn dóp basyp, ózindik ýn qosa bilgen ózgeshe týisik iyesi bolghandyghyna zor aighaq.

Júrt ilimi ýshin qúrmettep, «Saqy molda» dep ataytyn Shahan atamyzdyng eng qatty sózi «Bәtshaghar» bolypty. Jaryqtyq ýiine kelgen kisi dәm tatpay attansa, zayybyna renjiydi eken. Kýsh atasy Qajymúhan Qasqasugha izdep kelgeninde sauyn etip otyrghan jalghyz eshkisin soyyp, alyp adamgha qonaqasy bergen әke jomarttyghy men osy әreketke tittey de qabaq shytpaghan ana peyili Múhannyng býkil ghúmyryna miras bolghan. Ómirinde shynayy ústanyp, jyrlaryna arqau etken shekarasyz jomarttyq aqyn aghamyzdyng tirshilik saltynyng altyn dingekterining biri ekendigine san ret kuә bop, sýisingen el riyasyz.

Aqshashty ana aqtarghan jәne bir syr, jaratushydan qasiyet daryp, dinning sara jolyn ústanghan Shahan atamyzda jyr alyby Jambyl babamyzdyng qyzyl jolbarysy, Kempirbaydyng kókala ýiregi syndy dәu qara kisi beynesindegi piri bolypty. Kiyeli pir týie iyesimen egeske týse ketetindikten búl kisi órkeshti týlikke ayaq artpaydy eken. Bir joly Tashkentke baryp kele jatqanynda týieli kisimen serik bolsa kerek. Sonda әlgi adam atamyzdyng jayau qalpyna jany ashydy ma, qyshtap qoymay, týiesine mingizipti. Osy sәt eki pir taytalasqa týse qalghanda januardyng iyesi bel alyp ketip, dindar atamyz múrttay úshypty da, dertke dushar bop, birshama uaqyt beymaza kýide jýripti.

Múhtar aghamyz densaulyghyn, jaghdayyn súraghan adamdargha: «Shýkir, ýsheuden keyin, bireuden ilgeri jýrip jatyrmyz,» - dep jauap beredi. Qashan da qarapayymdylyghynan tanbaytyn aqyn minezining kórkem qalyptasuynyng týp-tamyrynda asyl dinimiz islamnyng kisini kemel eter qúndylyqtaryna berik baylanghan әke ónegesi jatyr dep toqtam jasay alamyz. Yaghny júmyrbasty pende shyn kemeldikke qol jetkizgen sayyn ózining bәribir pende ekendigin tany týsedi. Múny últymyzdyng «Tóbem kókke eki eli jetpey qaldy», «bir kem dýniye» degen baylamdarynan da kóre alamyz. Toqeteri, búl kýnde halyqtyng zor qoshameti men ystyq yqylasty mahabbatyna arqau bolyp otyrghan qarapayymdylyqtyng týpnegizi әke taghylymynyng asa mәndiliginde der edik.

Búghan sabaqtas, «Kóp adam dýniyege boy aldyrghan, boy aldyryp, ayaghyn kóp shaldyrghan,» - dep Abay atamyz aitqanday, Múhannyng boq dýnie ýshin aryn da qolyn da bylghamaghan múntazday tazalyghy әrdayym azamattyq, aqyndyq ýnin  asqaqtata týser bolsa, osynau kirshiksizdikting qaynar kóz, túma bastauy әke pәktiginen nәr alady degen payymdamagha taban tireuge әbden bolady.

Bәlki, balapanynyng qasynda kóp jýre almasyn sezgeni bolar, bolashaq aqynnyng әkesi kókeyindegi san kórikti oilardy, aitqan kezde kónekóz qariyalardyng saqalynan jasyn sorghalatar qissa-dastandar men Otyrardy qaharmandyqpen qorghaghan Qayyrhan baba bastaghan bahadýrler erligin bala Múhtardy tizesine otyrghyzyp alyp, jadyna siniruden jalyqpapty.

Týisigi aldamaghan eken, balghyn Múhtar 9 jasqa jetkende Shahan atamyz dýnie salyp, Úmsyn ana jesir, búghanasy qatpaghan jas Múhtar jetim qalady. Solayynsha aqiyq aqynnyng auyr taghdyrynyng alghashqy kýnderi bastalady. Asqartau әkeden aiyrylghan song Úmsyn әjemizding aghasy, Múhannyng naghashysy Ysqaq aqsaqal qaryndasy men jiyenin Shymkent qalasynyng manyndaghy «Júldyz» kolhozyna kóshirip alyp, óz qamqor beyilining shuaghyna bóleydi.

«Aqyn bolu óz erkin, azamat bolu paryzyn» qaghidasyn ómiri men ónerinde sheber shendestire bilgen Múhang asqaq adamgershilik taghylymdamalaryn tanyp, qanat qataytuda naghashysynyng airyqsha ról oinaghanyn aitudan jalyqqan emes.

Izet әjemiz 1940 jyly qasqasulyq Óskenbay Túrghynúlyna túrmysqa shyghady. Atamyzdan segiz qúrsaq kótergen bolsa onyng ekeui - Talap pen Baghilasy sәby kýnderinde qara jer qúshaghyna enipti. Óskenbay aqsaqal jylqy, qoy baghyp qarapayym ómir sýrip, 1980 jyly baqigha ozypty.

Bóbegining tabanyna kirgen shónge mandayyma qadalsyn dep, sәby ýshin jan pidalyqqa barar ana jýregin әlsiretken qiyn hal ornapty 2005 jyly búl shanyraqqa. Qyryqtyng beseuine kelgen sýt kenjesi Esenbayy tanerteng úiqydan túrmastan baqigha attanyp kete barypty. Osy jaydy aitqanda Izet әjemiz meyilinshe bosap ketedi. Onsyz da teperishin az kórsetpegen taghdyrdyng búl syny әjemizding qart jýregin әli kýnge syzdatady.

Úlynyng atjalyn tartyp mingen azamat bop, ghalam nazaryn audarghan quatty da qúnarly oilargha túnghan shygharmalar tudyrghan qalamgerlik, últ taghdyry syngha týskende azamattyq asqaq ýnimen kóteriler qayratkerlik biyikterdi baghyndyrghandyghyn kóru Shahan atamyzgha búiyrmaghanymen búl kemerden asar quanysh Úmsyn әjemizge nәsip bolypty. Ol kisi 84 jasynda, Múhang bauyrlas qyrghyz elinde elshilik qyzmet atqaryp jýrgeninde, 1994 jyly Allanyng amanat janyn tapsyrady. Odan bergi Múhang kóterilgen biyikterding kuәsi әri sýienishi bop kele jatqan osy Izet әjemiz.

Múhtar agha ayauly anasyn qasterlep elge jetkizip, Qasqasudan mәngi meken búiyrghan әkesining janyna arulap qoyady. Kózkórgender aqyn anasynyng da ózgeshe jan, izgi qasiyetke kemel kisi bolghandyghyn әngimeleydi.

Jaryqtyqtyng qyzyqty minezderi de bolsa kerek. Múhanmen birge oqyghan jiyeni, Izet әjemizding túnghyshy Amanbay aghamyz dombyrany jaqsy shertedi. Úmsyn әjemiz Ábekenning Qúrmanghazynyng kýilerin nәshine keltire oryndaghandaryn kókeyine týiip alsa kerek-ti. Bir rette teledidardan dәulesker kýishining kýileri oryndalyp jatqanda ýlken kisi: «Amanbaydyng kýiin berip jatyr,» - dep, zeyin qoya tyndap, kýlkige keneltse kerek. Múhang Atyraudan alyp kelgen bekire balyqtyng uyldyryghyn kórshilerge taratyp jiberetini de erekshe bir qyzghylyqty jayt.

Toqsannyng tórine ozghan osynau jasynda Izet әjemiz alty perzentinen 26 nemere, 46 shóbere sýiip, qyzyghyn kórude. Densaulyghy keyde syr berip, nauqas tityqtatsa da, jan degende jalghyz bauyry Múhtarynyng amandyghyn óz janynan da artyq oilap, tileuqorlyq ailasymen inisining últtyng jany - til taghdyry ýshin atqaryp jýrgen qyruar isterine berekeli nәtiyje men abyroyly jenis tileuden әste janylghan emes. Osy orayda әjemizding qyzy, aqyn aghamyzdyng jiyeni Qalampyr әpkemizding qay kezde bolmasyn anasynyng jaghdayyn jasap, Múhannyng shyn tilekshisi retinde kókelep shyr-pyr bop jýrer belsendi әreketine, riyasyz kóniline tәntiligimizdi aita ketken abzal.

Sonymen qatar, tirliginde ýlken ýide qalyp, qarashanyraqtyng týtinin týzu úshyrghan marqúm Esenbay aghamyzdyng júbayy Qalamqas jengemizge halqymyzdyng ayaq-qolyn jyly sugha malyp otyr deytinindey, enesine qyzmet jasap, qas-qabaghyn baghyp otyrghandyghy ýshin de Izet әjemiz razy. Kenjesining túyaqtary Baqytjan men Baghlannyng qyzyghyn kórudi batasyna qosumen keledi dәiim.

Al, әjemizding ekinshi úly Serikbay aghamyzdan kórgen nemeresi Erkinbekting Múhtar aghamyzdyng janynda jýrip, tuysqandyq baylanysty bylay qoyghanda mәnisi erek ruhtas, qanattas ini dengeyine kóterilip, qyzmetine jarap jýrgendigi ózgeshe sýiinter is.

- Ininiz turaly ne aitasyz?-degen saualgha Izet Shahanqyzy:

- Ákemizding atyn әlemge jaydy, sonysyna rizamyn! - dep jauap qatady әrdayym.

Elu jasqa tolghanyn merekeleuge kelgeninde Múhannyng aldynan otyrarlyq ýsh birdey aq kiymeshekti ana shyghyp, kiyeli Otyrar jerining topyraghy salynghan boytúmardy moynyna taghady. Oghan deyin de keyin de qanshama abyroygha kenelip, dabysy kýshti syilyqtardy enshilese de, eshbiri әlgi analar әspettep әzirlep, moynyna ilgen boytúmarday mazmún men salmaqqa ie bolmaghandyghyn әigileydi aghamyz.

Sol syqyldy Izet әjemizding әlgindey qarapayym ghana aitylar razylyghy da órimi ózgeshe moyyndau dep bilemiz.

Múhang ýshin búdan artyq bagha bolmas sirә-da!

«Sen barda sýieuli edi arqam jargha-ay» dep, babalarymyz aitqanday, birin biri tauday tayanysh kóretin әpke men inining kezdeskendegi hәm qoshtasqandaghy eresen emirenisterine tolqymay, tebirenbey túra almaysyz.

Ótken 2012 jyldyng mausym aiynda Múhtar Shahanúlynyng 70 jyldyq mereyli merekesi Ontýstik ólkesinde keninen atalyp ótti. Túghyrly túlgha jastyghynyng kuәsi - Tóle by audany men kindik qany tamghan Otyrar audanyn dýbirletken toy, Shymkenttegi Júmat Shanin atyndaghy oblystyq qazaq drama teatrynda týiindeldi.

Jetpis jasqa asa zor abyroymen jetip otyrghan aqiyq aqynnyng aldaspan jyrlary jiylghan júrtshylyqtyng namysyn janyp, syrly sazdy әuenderi óner sýier qauymnyng meyirin qandyrdy.

Shygharmashylyq kesh iyesi óz kezeginde jaqút jyrlaryn shabyttana oqyp, kesteli sóz órdi. Alaqanyna salyp otyrghan halqynyng qúrmetine alghysyn jaudyryp, mereytoyyn útymdy úiymdastyrghan el azamattaryna rizashylyghyn jetkizdi.

Múhtar agha sahnada sóilep túryp, bir sәtke kópshilikting nazaryn aldynghy qatarda otyrghan әpkesi Izet әjemizge búrdy.

Mereyine merey qosyp, mәrtebeli merekening tórin toltyryp otyrghan jan bauyrynyng amandyghyna shýkirshilik etken Múhan:

- Ápke, ornynyzdan bir kóterilip qoyynyzshy, - dedi.

Osy shaqta Izet әje júrtshylyqtyng ýlken qoshametimen ornynan kóterildi. Biz әjeyge jaqyn otyrghandyqtan, qoltyghynan demep, sýiemeldedik.

Ájemiz sahnagha taqap baryp, iyilip túrghan inisining mandayynan sýiip, Qalampyr әpkemizding aqylymen aldyn ala әzirlengen gýl shoghyn tabystady. Tabystay túryp: «Asyldyng synyghy, túlpardyng túyaghy...» - dep emirendi.

Búl mezette zalda otyrghan kórermenning barlyghyn da ystyq bir inkәr sezim baurap aldy. Alaqandar qyzghansha qol soghylyp, janarlargha jas ýiirildi.

Osylaysha, kónili irip, kózine jas irkip, alpys eki tamyry iyip, eljirep jalghyz tayanyshy inisining saulyghy ýshin tәnirding qyraghy qaperine ilkimdi tilekterin baghyshtap otyratyn aq jaulyghynday appaq arly ana qareketi kim kimderge de sony núsqa, iygi ýlgi.

Rasynda búl kýnderde anasynyng omyrauyn birge emgen bauyrlardyng ózi birining qanyn biri moynyna jýktep, ajalyna sebepker bop jatqan jaghdayattargha, ókinishke oray, etimiz ólip ketkendey. Osynday tasbauyrlar tuyndatar kesirli әreketterding tamyryn qiyar ónegeli isterding órisin keneytuge bizder aishyqtap otyrghan Izet әjemiz ben Múhtar aghamyzdyng arasyndaghy qara tastyng ózin balqytarday ystyq ta dәrmendi bauyrlastyq sezimderi zor sabaq, kәdege molynan asar taghylym.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin jasay kele, osy maqalamyzdyng óneboyynda esimderi atalghan marqúmdardyng imandaryna salamat tiley otyryp, qabiletimiz kemshin soghyp, bazbir derekterdi búrys hәm solghyn bayandaghanday bolsaq, ruhtary aldynda myng taghzym etip, keshirim ótinemiz. Qolgha qalam aludaghy basty maqsatymyz halqymyzdyng maqtanyshyna ainalghan órenjýirik Múhtar Shahanúlynyng úly irgesining syr-sipatynyng bir ýzigin әlimizshe elge mәshhýrleu jәne de tiri shejire Izet әjemizding kókeyindegi kóp asyldy sol qalpynsha sinirip, aq paraqqa hattap alu bolghandyghyn aita ketken jón.

Múhtar aghanyng jer jәnnәtindey kórikti Qasqasugha shaldyqqanday bop kelip, júparyn jútyp, bal qymyzyn tatyp, eng bastysy topyraghynda damyldap jatqan ata-anasyna dúgha baghyshtap, kózderindey bolyp otyrghan әpkesining esendigin kórip, qúljaday biyiktep, qyranday qayrattanyp attanyp jatularynyng kuәgeri bop jýrmiz.

«Kisi - kónilding perzenti» demekshi, Múhannyng kóniline kirbing týspegey, aldyndaghy qarasy - әpkesi Izet әjemizding quaty kemimegey, qos bauyrdyng ystyq qauyshulary mәngi saltanat qúrghay degen tәtti tilek bar keudemizde!

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377