(Álem chempiony Asqar Shayhiyev turaly sóz)
Kýndeliktegi baghalar
Synyp jinalysy ótedi degeli kishkentay boyly qaghilez balada maza joq. Múghalimder «búl bala jarystargha baram, kýreske qatysamyn dep sabaqqa jóndi qatysudy qoydy» dep qighylyq salmasa eken dep ishtey tilenip jýr. Al eger tura solay bolyp, Batyr aghayy múny jarysqa әketpey qalsa she?
…Sóz alghan bir-eki múghalim Asqardyng sporttaghy alghashqy qadamyn baghalay túryp, sabaqqa songhy kezde kónil bólmeytinin de jasyrmady. «Kóke, kýndeligindi әkele qoyshy»,-dedi aghayy. Qaghilez bala demning arasynda syrtyna óz familiyasyn jazyp, әzirlep qoyghan dosynyng kýndeligin әkelip berdi. Ishi 4 pen 5-ke toly kýndelikti kórip әueli tanghalghan aghayy shәkirtining qatty tolqyp túrghanyn bayqady.  Balanyng jautan-jautang etken janarynan syr úqqan kýii jattyqtyrushysy Batyr Quanyshov jas shәkirtin qapsyra qúshaqtap, bauyryna basty. Sol qaghilez bala- sambodan bolashaq әlem chempiony Asqar Shayhiyev edi.

(Álem chempiony Asqar Shayhiyev turaly sóz)
Kýndeliktegi baghalar
Synyp jinalysy ótedi degeli kishkentay boyly qaghilez balada maza joq. Múghalimder «búl bala jarystargha baram, kýreske qatysamyn dep sabaqqa jóndi qatysudy qoydy» dep qighylyq salmasa eken dep ishtey tilenip jýr. Al eger tura solay bolyp, Batyr aghayy múny jarysqa әketpey qalsa she?
…Sóz alghan bir-eki múghalim Asqardyng sporttaghy alghashqy qadamyn baghalay túryp, sabaqqa songhy kezde kónil bólmeytinin de jasyrmady. «Kóke, kýndeligindi әkele qoyshy»,-dedi aghayy. Qaghilez bala demning arasynda syrtyna óz familiyasyn jazyp, әzirlep qoyghan dosynyng kýndeligin әkelip berdi. Ishi 4 pen 5-ke toly kýndelikti kórip әueli tanghalghan aghayy shәkirtining qatty tolqyp túrghanyn bayqady.  Balanyng jautan-jautang etken janarynan syr úqqan kýii jattyqtyrushysy Batyr Quanyshov jas shәkirtin qapsyra qúshaqtap, bauyryna basty. Sol qaghilez bala- sambodan bolashaq әlem chempiony Asqar Shayhiyev edi.
1988 jyly Japoniyanyng Tokio qalasynda әlem kubogyn jenip alghan, 1989 jyly AQSh-tyng Niu-Iork qalasynda  Álem chempiony atanghan Asqar ómirde aiyryqsha qarapayymdylyghymen daralanatyn. 1987 jyly Tashkente kýmis jýldeger ataghyn, 1989 jyly Almatyda KSRO chempiondyghyn iyelenip elge oralghanda da ainalasynan alabóten syy qúrmet dәmetpegen. Qayta sportsýier jastar ózinen qoltanba súrap, auyldaghy aghalary syilap, jayylyp jastyq bolghanda ózinen-ózi qysylyp qalatyn-dy. Asqardyng sonshalyqty qarapayym bolghanyn jattyqtrushysy marqúm Batyr Quanyshov ta (Batyr agha da 2004 jyly kisi qolynan qaza tapty) ýlken saghynyshpen әngimeleushi edi: «Ol kezde Odaqtyng birinshiliginen ótu ýlken qiyndyqpen keletin. Odaqtan 5-6- oryndy iyelensen, dýniyejýzilik jarysta bir ayaq, bir qolmen-aq qarsylasyndy tas-talqan qylasyn. Kózimiz kórdi ghoy, qazaqstandyqtargha kóp qyspaq jasalatyn. Odaq qúramyna orystardy alugha qúmarlanyp túratyn. KGB-dan ótu ýshin elu qújat jinaytynbyz. Asqar ýsh ret finalgha shyqty. Altyn taqty, әlem chempiondyghyna qoly jetti. Jәne tek bir ret emes. Osy kýni jeniske qoly jetip, sonyng buymen ayaqtaryn basa almay jýrgender bar. Al Asqar qarapayym qalpynda qaldy. Sonysymen ýlken bedel iyelendi. Qoly birdenege jetse, dýniyeni tónkerip tastaghanday «maghan anany ber, mynany ber» dep shyghatyndardy kórip jýrmiz. Asqardy sport komiytetine, eki ret deputattyqqa kandidat etip úsyndy. Biraq ózi talpynbady. Tipti qysylatyn.»
«Muzykant bolam» dep edi
Asqar Oral qalasyndaghy №11 pansionnyng (býginde liysey) irgeli shanyraghyna 1976 jyly Batys Qazaqstan oblysy, Syrym audany, Abay auylynan kelgen edi. Besinshi synyp oqushysy kýres mektebine qabyldanghanda Qazaqstangha enbegi singen jattyqtyrushy Batyr Quanyshov osy bir qaradomalaqtan «birdene» shygharyna kýmandanbapty. Janyp túrghan bala orta mektepti tәmamdaghansha muzykant bolam, konservatoriyagha týsem dep jýrgen. Dombyra shertetin, gitara, fortepiano, tipti ýrmeli aspapta da keremet oinaytyn. Keyin sporttyng sonyna týsip, tәuir nәtiyjege qol jetkizip jýrgen uaqytynda jattyqtyrushysyna: «Siz sportqa alyp ketpegende menen naghyz pop júldyz shyghatyn edi ghoy»,- dep әzildeytin kórinedi. Aldynghy tolqyn aghalardan estigenimiz: Asqar bireuge kómektesuge әzir, jýregi júmsaq jan eken. Bir ghana sәt este qalghany: Qaratóbe audanynda ótken E. Dosqaliyev atyndaghy bayqauda bir kishkene bala әn shyrqaydy. Ataqty sportshy kishkentay ónerpazdyng asty-ýstine týsip: «Men seni «Ánshi balapangha» jiberemin, kómektesemin» dep bәiek bolady.
Batys Qazaqstan oblystyq olimpiada rezervterin dayyndaytyn balalar men jasóspirimderding arnayy sport mektebinde alghash 1976 jyldan bastap sambomen shúghyldanghan Asqar qysqa ómirining sonyna deyin sol jerde jattyqtyrushylyqpen ainalysty. Ózi sekildi naghyz sportshynyng kóptep shygharyna sendi, esh ayanbay ter tókti.
Týnde atylghan oq
Dýniyedegi jauapsyz júmbaqtyng biri- Asqar Shayhiyevting ólimi kýiinde qaldy. Býkil Oraldy dýr silkindirgen oqighadan belgili: sportshy balalardy poyyzben Qaraghandygha attandyryp, ózi erteninde samoletpen úshpaq bolghan. Asqar sol kýni ýiine taksiymen kesh oralady. Kólik ýiding aldyna toqtap, Asqar taksiyshige aqshasyn bere bergende myltyq atylyp, moyynynan joghary kýre tamyryna oq tiygen. Taksiyshi maska kiygen belgisiz bireuler kólikting kiltin alyp ketkenin aitady. Qaskýnemder esik aldyndaghy qabaghan itting de ýnin óshiripti. Oqystan atylghan oqty gaz jarylghan eken dep as bólmege jýgirgen Shayhiyevter otbasy әuelgide mәn-jaydy anghara almay qalady.
Biz Oral qalasynda túratyn Asqardyng Qarlyghash degen apasymen jýzdestik. «Sol kýni jýregim atqaqtay soghyp, úiyqtay almaghanym esimde. Alla taghala sezdirgen ghoy, shamasy. Sol oqighadan keyin kóp auyrdym. Biz, negizi, on balamyz. Ásirese, Asqar ekeumiz ózara jaqyn edik, bir-birimizdi týsinetinbiz. Birde «Jýzdesu» gazetin oqyp otyryp, bayandalghan oqigha Oraldy dýr silkindirdi degen jazugha kózim týsti. Oqysam, oqighanyng bastaluy, shiyelenisui, bәri Asqardyng basyndaghy jaghdaygha úqsaydy eken. Áueli, jazyp otyrghan kim eken, shyndyqty bile me eken, izdep bilsem qaytedi? dep bir oiladym. Ayaghyna jetkizeyin dep, әr nómirin alyp oqydym, oqigha jelisi ózgerip ketti. Endi birde jergilikti «Nadejda» gazetine Gýlmira Kenjeghaliyeva degen jurnalist te ózindik boljammen, týrmede otyryp kelgen beytanys bireuding aqparatymen maqala jazghan. Biraq, túmandylau. Men oghan baryp, sol «otyryp kelgen» adammen kezdestiruin súradym. Ol sózge kelgen joq. Álgi kisi-ýsti basy toly suret, týri qorqynyshty jan eken. Ol: «Eger 5 myng tenge(sol kezde bes myng biraz aqsha) bersen, bәrin aitam»,-dedi. Asqardyng ólimi turaly shyndyqty estu kópten armanym emes pe? Men ony tekseru maqsatynda birneshe súraq berdim. Jauabyna kónilim tolmady. «býgin aqsham joq, erteng kezdeseyik, aqshany erteng berem»,-dedim, ol kelisti. Erteninde taghy kezdestik. Ras, boyymdy qorqynysh biyledi. Qansha degenmen, abaqtydan kelgen adam ghoy. Taghy ózimshe tekserdim. Asqardy tap basyp surettep bere almady, mashinanyng nómirin shatastyrdy. Bar biletini: «Bir qazaq onyng sonyna adam salyp qoydy, ýnemi baqylatty»,-degendi aita berdi. Aldyn-ala kelisim boyynsha jattyqtyrushysy Batyr aghay da janaghy «qúpiya aitushynyn» aldynan әldeneshe ret ótkenimen, ol tanymady. Eger Asqar turaly maghlúmaty bolsa, ol jattyqtyrushysyn da birden tanyr edi. Men taghy da aqshany erteng beretinimdi aittym. Ol kelisti. Ertenine men barmadym. Batyr aghaylar ózderi kezdespek edi, biraq әlgi beyshara qorqyp qashyp ketipti. Sóitip, inimning ólimi júmbaq kýiinde qala berdi. Keyin «men osy qashanghy qúr jylap otyra beremin, әlem chempiony shashylyp-tógilip jaqtan joq qoy, bauyrymnyng esimi eskerusiz qalmasyn» degen oimen tiyisti oryndargha әlem chempiony Asqar Shayhiyevting atyna kóshe beru jóninde úsynys týsirdim. Olar úsynysty tergeu isi ayaqtalghasyn jýzege asyrugha bolatynyn týsindirdi. Ýsh jyldan song eshqanday nәtiyje bolmay is jabyldy, taghy da kóshe atyn súrap tiyisti jerge bas súqtym. «Sәl erterek kelmediniz be, jaqynda ghana osynday mәseleler boyynsha júmystar jýrgizip edik» dedi. Degenmen, niyetteri týzeu. Alla sәtin salghan kýni Oralda A. Shayhiyev atyndaghy kóshe de payda bolar degen ýmitimiz bar. Múnyng ózi dәtke quat qoy».
Asqar- «kioda susniy»
Tokioda D. Dmitriyev (bolgarlyq), M. Boyarsayhan (Mongholiya), F. Oheda (Ispaniya) siyaqty paluandardan mereyin asyrghan Asqar Shayhiyevke japnodyq aqparat agenttigi jurnalisteri «kioda susni» yaghny eng jigerli paluan degen ataq beripti. Ol sol kezdegi sport sanlaqtary Q. Baysholaqov, A. Shanqaraevtan keyin mәskeulik A. Hodyrev, bakulik J. Mamedovty moyynday otyryp, ózining sheberligin de ýnemi bayqata bilgen. Ýndistanda KSRO festivalinde qazaqsha kýres pen sambodan óner kórsetip, talaydy tan-tamasha qaldyrghan A. Shayhiyev Niu-Iorkte bolgarlyq D. Dmitriyevti 7: 0 esebimen taza jengen. Jalpy sport joly- qiyndyghy, qauypi mol jol ekeni belgili. Asqar Tәshkende ótken jarysta A. Hodyrevpen 4: 4 bolyp teng týskende, tәjiriybeli dep Hodyrevke altyn taghylyp, Asqargha kýmis jýlde búiyrady.

***        ***      ***

Ómirge qúshtar jan qazaqtar yrym qylatyn mýshel jasynda júldyzday bolyp qas pen kózding arasynda aghyp týsti. Kýninde ataghy dýrildep túrghan «Batyr» (Asqar ashqan) kýres klubynyng da júmysy toqtaghan. Odan beri jeti ret qar jauyp, su aqty. Asqardyng dostary jylyna ýsh ret Asqardyng basyna baryp túrady. Tughan kýni 15-tamyzda, opat bolghan 2-mamyr kýni saghynyshpen eske alsa, A. Shayhiyevti eske alu turniyrin bәri bir kisidey júmyla úiydastyryp, Asqar ortalaryna oralghanday mәre-sәre bolyp qalatyny taghy bar. Dos- Asqar marqúmnyng jarty kýndik ghúmyrynda jinaghan bar baylyghy. Bir kezdegi dostary otbasyna, eki úlyna bas-kóz bolyp jýredi. Bizge sportshynyng bir sómke gramotalary men ol turaly derekterdi arqalap kelgen eng jaqyn janashyry, «Nege jurnalist ne tergeushi mamandyghyn tandamadym eken, sonda men inimning isin ayaqsyz qaldyrmas edim»,-dep armandaytyn Qarlyghash apay da: «Asqardyng dostary-kisiligi mol adamdar. Jylda turnir ótkizip túrady, basyna mәrmәrdan belgi qoydy. Samara qalasynan medaldarynyng kóshirmesin jasatty, kóshege atyn beru turaly úsynysty qoldap jatyr»,-deydi riza kónilde. Medali demekshi, marqúmnyng medali, sport kiyimderi, t.b tútynghan dýniyeleri oblystyq múrajayda saqtauly. Ózi oqyghan Oral qalasyndaghy №11 mektep te chempion týlegine bir búryshyn arnap, shaghyn múrajay jasaqtaghan. Sportshynyng aty eskerusiz qalmasyn, keyingiler bile jýrsin, jetkinshek A. Shayhiyev degen әlem chempionnyn ózine qaharman tútsyn degen niyet qoy. Shayhiyevke kóshe atyn beru jónindegi úsynysqa úzyn-shúbaq etip sport sheberleri, óner qayratkerleri, belgili adamdar qol qoyghan bir buma qaghazdy biz de kórdik. Tiyisti oryndar kópting tilegin ayaqsyz qaldyrmaytyn shyghar degen senim aldamas.
P.S Qazaqtyng o bastan qolayyna jaghyp, ontayyna keletini kýres pen boks. Kezinde Serik Qonaqbaev ringke shyqqanda talay bala kózeri shyraday janyp, qolyna ishine saban tyqqan qolghap kiyip ózderi júdyryqtasugha qúlshynghanmen, qoradan әrige úzamady. Auyl-elde sport mektebining joqtyghynan, mysqalday bolsa da baghyt beretin jattyqtyrushynyng emge tabylmaghanynan sportqa degen qabiletin asha almay ketkenderdi siz de kórdiniz, biz de kórdik. Futbolgha esi aumaytyn, esesine kýres pen boks dese dýniyeni úmytyp, bir kýlip, bir yshqynatyn, ózining nege ghana bәrin tastap, sportshy bolyp ketpegenine súmdyq ókinetin qazaqtyng altyn asyqtay talay jigiti bar ekenin siz de bilesiz, biz de bilemiz. Egemen elimizding abyroyyn asqaqtatyp, úldardyng jigerin janyp, el namysyn qorghar azamat bolyp qalyptasuy ýshin A. Shayhiyev syndy bir tuar, erekshe qabiletti sport júldyzdaryn kenirek nasihattau kerektigin de týsingenmen, әli iske kirise almay kelemiz. Sporttaghy taghy bir ýlken ókinishimiz:  mandayaldy sportshylarymyzdyng ózi boyyndaghysyn sarqyp bere almay, beynetining zeynetin kórip ýlgermey, qapiyada aiyrylamyz.  «Qazaqtyng jauy-qazaq» degizetin baqastyq pen kýnshildikting zalym әreketin keyingi úrpaq estimey, bilmey ósse deysin. Amal ne…

Jadyra Shamúratova,
Batys Qazaqstan oblysy