Qazaqstandyqtardyng jalaqysy kýnkóris qajetin kótere ala ma?
Marat SÁRSENBAEV, zanger-ghalym:
- Qazirgi kezde jalaqyny, zeynetaqynyng mólsherin kótergen dúrys bolar edi. Óitkeni bagha ósip barady. Azyq-týlik, quat kózderi, kommunaldyq qyzmet, taghy basqalardyng barlyghy baghany kóterip jatyr. Osyghan oray býkil Qazaqstan azamattarynyng jalaqysyn ósirgen dúrys. Júmys isteytinderding jalaqylary onsyz da tolyqtay jetip, qajettilikterin ótep jatqan joq. Sondyqtan ortasha ailyq jalaqyny júmys isteytinderge keminde 15 payyzgha kóteru kerek dep oilaymyn. Men ózim zeynetkermin. Jaqynda zeynetaqyny 9-10 payyzgha ósirdi, biraq jappay qymbattaugha baylanysty taghy da kóteru kerek. Sonda halyqtyng әleueti jaqsaryp ketpegenmen, qymbatshylyqqa tótep bere alady.
Marat SÁRSENBAEV, zanger-ghalym:
- Qazirgi kezde jalaqyny, zeynetaqynyng mólsherin kótergen dúrys bolar edi. Óitkeni bagha ósip barady. Azyq-týlik, quat kózderi, kommunaldyq qyzmet, taghy basqalardyng barlyghy baghany kóterip jatyr. Osyghan oray býkil Qazaqstan azamattarynyng jalaqysyn ósirgen dúrys. Júmys isteytinderding jalaqylary onsyz da tolyqtay jetip, qajettilikterin ótep jatqan joq. Sondyqtan ortasha ailyq jalaqyny júmys isteytinderge keminde 15 payyzgha kóteru kerek dep oilaymyn. Men ózim zeynetkermin. Jaqynda zeynetaqyny 9-10 payyzgha ósirdi, biraq jappay qymbattaugha baylanysty taghy da kóteru kerek. Sonda halyqtyng әleueti jaqsaryp ketpegenmen, qymbatshylyqqa tótep bere alady.
Ghalym BAYNAZAROV, ekonomist-sarapshy:
- Birinshiden, Statistika agenttigi mәlimdegendey, inflyasiya bizde 6 payyz emes, bizding esebimiz boyynsha 20 payyzdyng ýstinde. Túrghyn ýy sharuashylyghy, kólik, quat kózderine tólenetin bagha kóp ósip ketti. Aldaghy uaqytta inflyasiyanyng qanday bolatynyn kim biledi?! Jalaqynyng ortasha dengeyi halyqtyng bәrine birdey emes. Budjettegilerding jalaqysy statiystika bergen mәlimetke say emes, olar kedey ómir sýrude. Sondyqtan olardyng jaghdayy jalaqyny ósirgennen qatty ózgerip ketpeydi. Zeynetaqy men tólemaqylar óte tómen dengeyde. 2013 jyly eng tómengi kýnkóris minimumy 17-18 myng dep kórsetilgen, is jýzinde tútynu sebetining dengeyi 2-2,5 ese kóp boluy tiyis. Sondyqtan tútynu miyniymumyn mindetti tólemderdi esepke ala otyryp, 2-2,5 esege qayta eseptep shygharu kerek. Bizdegi júmys kýshin paydalanu AQSh-qa qaraghanda eki ese kóp, bәrin salystyrmaly týrde eseptegen jón. Is jýzindegi ailyq jalaqy qoryn 2 esege ósirse dúrys bolady. Sonda jaldanyp júmys isteytin júmysshylardyng 70 payyzy jaghdaylaryn jaqsartady. Múnyng inflyasiyagha eshqanday qatysy joq. Óitkeni olar Qazaqstanda óndiriletin ónimderdi tútynady.
Qanat BERENTAEV, qarjyger ghalym:
- Resmy statistikagha sýiensek, byltyrghy jyly ortasha jalaqy 99,280 tengeni (665,82 AQSh dollary) qúrady. Búl - ýlken dýniye. Biraq Astana, Almaty qalalary men jergilikti jerlerdegi ailyq jalaqylar әrtýrli. Múnayly ólkelerde tipti joghary. Búdan jeti jyl búryn ortasha jalaqynyng kólemi 34 myng tenge (256 dollar) boldy. Soghan qaraghanda, elimizde ortasha jalaqynyng ósu dinamikasy jaman emes. Biylghy inflyasiyanyng dengeyi ótken jyldardan tómen - 0,6 payyz. Bylaysha alghanda jalaqynyng ósui, jaqsy dep aitpaghanmen, inflyasiyadan qalys qalghan joq. Jylda osylay bolyp jatsa, jaman dep aita almaymyz. Osynday inflyasiyanyng az kezinde jalaqyny da, zeynetaqyny da ósiruge bolady. Enbekaqy men zeynetaqyny ósirsek, ol inflyasiyany kóteredi degen sóz emes, kótere almaydy. Dәl qazirgi jaghdayda júmysshylardyng ailyq jalaqylaryn da, zeynetaqyny da ósiruge qolayly jaghday tuyp túr.
Saualnamany dayyndaghan Qayyrjan TÓREJAN
"Ayqyn" gazeti