Kezinde bәibisheden, toqaldan, aqqoltyqtan tughan balalarynyng kóptiginen qazekem demografiyalyq dýmpu tughyzghany anyq. Bedeulik, belsizdik degen pәlelerding aty óni týgil, týsine de kirgen joq. Endi jahandanudyng jalyna jarmasyp jýrgen shaqta atalghan mәsele qazaqtyng qabyrghasyn qayystyryp-aq túr. Jyl sayyn elimizde uyghy shanshylghan shanyraqtyng 100-ning 20-sy balasyzdyqtyng zardabyn tartuda. Búl degeniniz - tәtimovshelesek, «bos qalghan besik, qurap qalghan qúrsaq» degen sóz.

Dәrigerlerding dabyldaytyndayy da bar. Býginde ja­samys tartqandar ghana emes, tepse temir ýzetin jas jigit­terding belinen bedel ketip otyrghandyghy. Jas qyzdarda da jetisip túrghany shamaly. Jaltyratyp jýruding zar­da­byn tartyp, jatyryn suyqtatyp sorlap jýrgenderi je­ter­lik. Osynday-osynday oilandyrarlyq shetin mәse­le­ler­di sheshu ýshin osydan ýsh jyl búryn, yaghny 2010 jyly QR Densaulyq saqtau ministrligining №1 búiryghy bo­yyn­sha «EKO baghdarlamasyn tegin engizudi jýzege asyru tu­ra­ly» búiryghy shyqqan bolatyn. Búl «Salamatty Qa­za­q­stan» jobasy boyynsha jýzege asuy tiyis jobalardyng bi­ri-tin. Sodan beri tenizding qasyndaghy tamshyday bolsa da, búl baghdarlama óz jemisin berip keledi. Keybir әt­tegen-ay­lary bolmasa, joq-joq dep jylanugha jaramas, әi­teuir, alqam shýkir degizerliktey. Ontýstik Qazaqstan oblysynda 2011 jyly jasandy jolmen úryqtandyru arqyly 29 ot­basy bala sýn mýmkindigine ie bolghan. Búl әdis boyynsha Ontýstik Qazaqstan oblysynda 77 otbasygha tegin em-dom qabyldaugha jenildik berilgen. 29-y - sonyng nәtiyjesi. 11 әiel aku­sherlik jәne giynekologiya últtyq or­ta­lyghynda, 16 әiel Ta­raz qalasyndaghy «Neke jәne ot­ba­sy», al­ma­ty­lyq EKÚ ortalyqta eki әiel jasandy jolmen úryq­tan­dy­rugha qol jetkizgen. Nәtiyje kórsetkishi 38,1 payyzdy qúrap otyr. Al biylghy jylgha 47 otbasy kezekte túr. Memlekettik bagh­darlama  ayasynda jyl sayynghy tegin úryqtandyrudyng sa­nyn keleshekte 700-ge deyin kóbeytu kóz­delgen. 2010 jy­ly  Ontýstik Qazaqstan oblysy bo­yyn­sha kvotamen 30 adam jiberilgen. Alayda jasandy jolmen balaly bolu baqy­tyna tek 11 adamnyng ghana qoly jetipti. Bir shiy­ki­ók­pe­ge qol jetkizudi arman etkender asu-asu belderdi artqa tas­tauy tiyis. Kvotagha iliguding kósh basynda ýmittiler ýshin bi­tip bol­maytyn birneshe ana­liyz­der tapsyryluy qajet. Bas-ayaghyn saralasaq, tapsyryluy tiyis analizderding sany 40-tan asyp ketedi eken. Osy tek­se­riluding baghasy da qym­bat. Onyng bәri de  jenildiksiz, aqy­ly týrde jýzege asy­ry­­lady.

Bir ghana analizding ózi 40 myng tengege je­tetinin eskersek, tolyq tekseruden ótu­ding ózi qansha somagha qaltany qagha­ty­nyn baghamday beriniz. Búl kepildi kómek týrine kirmeydi. Eng basty talap boyynsha, otaghasy spermasynyng úryqtandyru belsendiligi 50 payyzdan kem bolmauy tiyis. Býginde belgili andrologter songhy jeti jylda erkekter úryghynyng bel­sen­diligi 30 payyzgha tómendep ketkenin aityp da­byl qaghuda. Tekseruden ótken otba­sy­lardyng basym bóligi dәl osy ótkel bermes asu­dan sýrinip jatqany. Tekseruden ótip, ta­lap etilgen tiyisti anyqtamanyng bәrin jiy­nap tapsyrghannyng ózinde tegin kvotagha qol jetkizu-jetkizbeui ekitalay. Biraq... Bala­ly bolyp, baqyttan bas ai­nal­sa jaqsy. Biraq sol tizimge ilikkenimen, ba­laly bola almay jatqandar da joq emes. Bәri de Ja­ratqannyng qolynda ghoy, qal­ghany sәt­ti­lik­ke baylanysty.  Áyel­der­ding jasyn 40-qa deyin sozsa degen ti­legi bar. Áriyne, me­diy­sinada balaly bo­lugha qolayly jastyng 35-pen shekteletini bel­gili. De­gen­men... Bir sharanany Ja­rat­qan­nan tilep, bilikti ma­man­dargha iyek art­qandardyng ýmiti aqtalsa iygi.

Dana BOLATQYZY, әielderge kenes beru bólimining mengerushisi:

- Densaulyq saqtau ministrligining aldaghy 10 jylgha arnalghan «Salamatty Qazaqstan» baghdarlamasyna engizilgen tegin jasandy jolmen úryqtandyru mәselesi der kezinde qolgha alynghan iygi sharalardyng biri der edim. Degenmen kópshilikting talap-tilegi de eskerusiz qal­masa eken deymiz. Óitkeni bizding or­ta­lyqqa kelushilerding basym bóligi әlgi qatang talaptardan óte almay, tauy sha­ghy­lyp qaytyp jatady. Niyet bildiru­shi­ler tipten kóp.

Belding bedelin ketiretin basty sebep

Mәselening sebebimen emes, salda­ry­men kýresip jýrgendeymiz. Belsizdik pen be­deulikting ne sebepten artyp ketkenin zert­­tep, sonyng aldyn alu ýshin sharalar qa­byldansa qúba-qúp bolar edi. Sonda EKÚ-gha iyek artpaytynymyz anyq. Ra­syn­da, býginde belim dep bezektep jýrgen jigit jeterlik. Mamandar belsizdikting be­leng aluynyng basty sebebi bey-bereket jy­nys­tyq qatynasqa baru, týrli jynystyq au­rulardy júqtyru deydi. Onyng ýstine, she­tel­den aghylyp kelip jatqan nәpsini qoz­dyr­ghysh dәrilerdi qosynyz. «Mo­lo­des», «Le­­vitra» atty dәriler býginde dә­ri­ha­na­daghy eng ótimdi tauargha ainalghan. Dә­ri­gerler dәl osy dәrilerdi belsizdikke apa­­rar tóte jol dep sanaydy. Óitkeni tabighy emes, dәrining kýshine iyek artqan song uaqyt óte kele tek sonyng kómegine jýginuge tura keledi eken. Ol úryq sapasyn tó­men­de­tip, belden bedel ketuine «kómek» qolyn so­­za­dy. «Adam aghzasyna asa qauipti osyn­day qoz­dyrghysh dәrilerge tyiym salynsa» dey­di dәrigerler. Maman­dar­dyng mәlim­de­uin­she, elimizdegi otba­sy­lar­dyng 35 payyzy ba­­la sýy baqytynan ma­qrúm qalghan. Búl de­geniniz - osynshama ýi­de besik jyry ai­tyl­maydy degen sóz. Eli­mizdegi №1 de­mo­graf hәm sanaqshy Maqash Tә­ti­movting ma­qa­myna saysaq, «osynshama ja­ghyl­ma­ghan shy­raq, tuyl­maghan bala». Se­rilikke erik ber­gen erkek­ter­ding 70 pa­yy­zy týrli jy­nys­tyq júqpaly aurulardan zardap she­gedi. Onyng sony belsizdikke әkelip soq­ty­ra­ry sózsiz. Býginde andrologterding ai­­tuyn­sha, erlerding úryq belsendiligi 100 pa­­yyz boluy kerek bolsa, kópshiliginiki 50 pa­yyzdan da tómendep ketken. Tipti 7 pa­yyz­ben de jýrgender bar. Erkekterding belining bedeli №1 mәselege ainalatyn týri bar. Búryndary belim dep bezek qa­gha­tyn­dardyng jasy 50-den as­qan­dar bol­sa, býginde tepse temir ýzetin 22-25 jas­taghy ji­gitter «kók kórpeni býl­kil­de­tuge» dәr­men­siz. Onyng sebebi kóp, jý­rek-qan ta­myr­­lary, qan qysymy, susamyr dertine tú­salghandar basym. Onyng bә­ri de bel­siz­dikke tóteley tartatyn «tro­tu­ar­dyn» biri... Son­dyqtan da belsizdikke apa­ratyn basty mәseleni sheship alsaq, múr­tymyzdy balta shappas edi. Tek qú­tydaghy qú­lyn­shaqtargha telmirip qal­mayyq.

Myrzahmet JANÁDILILOV, OQO densaulyq saqtau basqarmasynyng bas andrologi, «Erler densaulyghy ortalyghynyn» mengerushisi:

- Elimizde erkekterding tek 10 pa­yy­zy ghana andrologke qaralady. Eli­mizde bel­siz­dikti aqysyz emdeu, kvota jýiesi joq. Osy mәseleni Ýkimetke jol­dadyq. Nәtiyjesi bolady degen ýmitimiz de joq emes. Androlog ma­mandardy da­yyndau mәselesi de sheshimin tapqan joq. Býgingidey belsizdik mәselesi artyp otyrghan shaqta maman dayyndau mәselesin aldymen sheship alu qajet.

Avtor: Gýljan KÓShEROVA, Jambyl oblysy

"Alash ainasy" gazeti