Jana jyldyng alghashqy onshaqty kýninde Parlamentimizding deputattary elimizding týpkir-týpkirine sapar shegip, memleket basshysynyng «Qazaqstan-2050» Strategiyasy - qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty jana Joldauyn nasihattaumen, ony halyq arasynda keninen týsindiru júmystarymen ainalysyp qaytty. Dúrys-aq! Óitkeni el basshysynyng óz halqyna arnaghan Joldauynda, kópshilikting kónilinen shyghatyn kóptegen mәseleler aitylghan. Jәne jәy aitylyp qana qoymay, olardy qalay sheshu mәseleleri de «soqyrgha tayaq ústatqanday» naqtylanyp kórsetilgen. Osyghan oray aitarymyz - jaqynda Elordamyzdan tayaq tastam jerdegi Qaraghandy oblysyna senatorlarymyz kelip qaytty. Serik Aqylbay, Yuriy Kubaychuk degen. Saparlarynyng mәni men maqsaty aitpasa da belgili - әngimemizding basynda aitylyp ketken el basshysynyng Joldauyn halyqqa keninen týsindiru. Múny da jón deyik. Nasihattasyn, týsindirsin. Biraq bir týsiniksiz nәrse bar osy jerde: osy bizding parlamentariiylerimiz ne ýshin el aralaydy, ne ýshin HHI ghasyrdyng «kózi ashyq, kókiregi oyau» adamdaryna Joldaudy «keninen» týsindirumen ainalysady? Búlay dep otyrghanymyz - qazirgi ýlken-kishi de, sharua men júmysshy da, oqu-toqu «ótip ketken» ziyaly qauym da Elbasymyzdyng Joldauyn parlamentriiylerimizden búryn oqyp, tipti keybir buyn qajetti jerlerin jattap ta alghan. Búghan shәk keltirmeymiz, óitkeni el aralap jýrmiz, elding Elbasygha degen, Elbasynyng Joldaularyna degen ystyq yqylasyn Qúdaydyng qútty kýni kórip te jýrmiz. Al endi Preziydent  Joldaularynda kórsetilgen, týiini tarqatylmaghan kóptegen problemalar elimizding jer-jerlerinde jetip artylady. Sonda deymiz-au, el arasyna kelgen parlamentariiylerimiz Joldaulardaghy ózekti mәselelerding jer-jerlerde sheshilmegen problemalaryn kózge shúqyp túryp kórsetip, soghan jauapty adamdardy nege eniretip túryp el aldyna shyghara almaydy? Óitkeni senatorlar men mәjilismender keldi degende, el ishindegilerding arasynan eng aldymen qarapayym halyq quanady - bitpey jatqan ana sharuamyzdy da, bitpey jatqan myna sharuamyzdy da bitirip ketedi dep. Tipti bitirmese de, bitiruge týrtki bolyp ketedi dep. Alayda әi, joq... joq... bizding parlamentariiylerimiz el arasyna «óz ayaqtarymen ayandap» kire almaydy. Olar mindetti týrde oblys ortalyghyna keledi. Olar mindetti týrde oblys ortalyghyndaghy әdemi de ýlken, keng ghimarattardyng birinde syqiyp otyryp jinalystar men «eshkimge keregi joq» aqyl-kenester ótkizedi. Elbasynyng Joldaularynan jattap alghan ýzindilerin oqidy. Qazaqtyng «osy jer degeni - kósh jer» dep beker aitpaghan ghoy, sondyqtan qaraghandylyqtar ýshin eki jýz elu shaqyrym jerde jatqan Elordamyz «tayaq tastam jer» dep esepteledi. Osy «tayaq tastam jerge» Astanadaghy halyq qalaulylary jii kelgish. Ne ýshin ekenin ózderinen basqa eshkim bilmeydi. Jogharyda aityp óttik qoy, búl joly senatorlar Aqylbay men Kubaychuk Memleket basshysynyng jana Joldauyn el arasyna keninen týsindiru ýshin kelipti dep. Al endi ol Joldauda da, oghan deyingi Joldaularda da ANA men BALA mәselesine airyqsha kónil bólingen, senator myrzalarymyz úmyta qoymaghan bolsa. Osyghan oray tipti medisinalyq mekemelerding birynghay standarttaryn engizu, ana men bala densaulyghyn saqtau siyaqty negizgi baghyttar boyynsha aldyn alu sharalaryn jýrgizu mәseleleri naqtylana belgilengen. Endigi әngimemizding toqeteri mynau: Qazaq elining Túnghysh Preziydentining «qanaty qatayyp, tomaghasy sypyrylghan» Temirtau degen bir qalada byltyrdan beri «tósek oryny» jiylmay, alqa-salqa bolyp jatqan bir «saqaldy mekeme» bar - «Balalar auruhanasy» degen. Saqaldy deytin sebebimiz - ótken jyldyng mamyrynan bastalghan kýrdeli jóndeu júmystary qarasha aiyna deyin bitip, «su jana» bolghan auruhana ishinde nauqas balalar «qatty-qatty» kýle almasa da, «әjeptәuir oinap-kýlip» jýruge tiyis bolatyn. Biraq mine, jana jyl bastalyp, qantardyng qaq ortasy auyp ketse de, ishi kishkentay pasiynetterine toly qalanyng jar degendegi jalghyz balalar auruhanasy «tәltirektep» әreng túr. Qúlap qaluy da ghajap emes, óitkeni Qaraghandy jaqta ghimarattardyng oida-joqta «qisaya» qalatyny pәlendey janalyq bolmay qaldy. Oghan fundamentsiz salynghan (adamnyng miyna syimaydy) Besobadaghy bayaghy qúlap qalghan kópqabatty ýi, odan keyin de túrghyndary kóshirilip, әne-mine qúlayyn dep túrghan basqa da kópqabatty ýiler dәlel bola alady. Qysqasy, Aqylbay men Kubaychuk keldi degendi «kók jәshikten» kórip, kóptegen basylymdardan «óz kózderimen» oqyghan kezde jýrekteri jarylarday bolyp quanghandardyng ishinde temirtaulyqtar da bar edi. Biraq bekerge quanypty, «Túnghysh Preziydentting Temirtauyna» senatorlar soqpay ketti. Sóitip Joldauda kórsetilgen ANA men BALA mәseleleri oblys ortalyghyndaghy ýlken-ýlken ghimarattardyng ishinen shygha almay qaldy. Al endi senatorlar soqpay ketken balalar auruhanasynda osy kezde «qanday-qanday konsertter» bolyp jatyr edi degenge keletin bolsaq, endi osy mәseleni de oiymyzgha týsire ketkenimiz artyq bolmas.

TEMIRTAU  KÓZ  JASYNA  SENBEYDI
Temirtau qalasyndaghy jar degendegi jalghyz balalar auruhanasynyng «әldiy-әldy әl-bópemi» oblys aumaghynan asyp, respublika dengeyine kóterilip ketkenin parlamentariiyler bilmese de, qarapayym kópshilik jaqsy biledi. Sona-a-au bir jyldary... yaghny ótken ghasyrymyzdyng sona-a-u - alpys toghyzynshy jyly salynyp, sodan beri kýrdeli jóndeu degendi óni týgili, týsinde de kórmegen Temirtau qalasyndaghy balalar auruhanasyna ótken jyly oblys budjetinen aqsha bólinip, ghimarattyng korpustaryna kýrdeli jóndeu jýrgiziledi degende qaladaghy bala bitken «jylap-syqtauyn» sap tyighan edi. Balalar auruhanasynyng diyrektory Anisiya Pya hanymnyng da, jalpy auruhana újymynyng da oryndalmas armandaryna ainalghan problemalary - jansaqtau bólimin birinshi qabatqa kóshirip, ózge bólimderdi janalau, sol siyaqty auruhana aumaghyn abattandyru siyaqty kezek kýttirmeytin problemalar edi. Al endi esep-qisapqa negizdelgen tiyesili aqsha bólinip, memlekettik saraptamadan ótken smetagha baylanysty tender jariyalanghanda, shynyn aitu kerek, tek auruhana újymy ghana emes, qaladaghy balaly ýiding barlyghy «bórkin aspangha ata» quanghan bolatyn. Tender degen «tentektin» qalay ótetinin ózgeler bilmese de, qazaqstandyqtar óte jaqsy biledi. Sondyqtan ózining ózge bәsekelesterine qaraghanda әjeptәuir az qarjy súraghan... nebәri 231-aq (?) million tenge súraghan «MANADA» degen jauapkershiligi shekteuli seriktestik tenderdi útyp alyp, apaq-sapaqta alyp-úshyp auruhanagha basshylyghymen kelisimshartqa otyra qalady. «Úrysta túrys bar ma», auruhana basshylyghy men merdiger firma arasyndaghy kelisimshart ótken jyldyng jetinshi mamyry kýni týzilip, «eki jaqty beybit» kelisimshartqa qol da qoyylyp ketedi. Arada túp-tura eki apta ótkennen keyin auruhananyng sol jaq qanaty, «eki jaqty kelisimsharttyn» negizine sәikes, merdiger firmagha bosatylyp beriledi de. Alayda jauapkershiligi shekteuli seriktestikting «jauapkershiligi» júmys mәselesine kelgende shynynda da «shekteuli» bolyp shyqqangha úqsaydy. Nege deseniz, auruhana diyrektory Anisiya Pya hanymnyng aituyna qaraghanda, 69 million tenge «әp, bissimillә!» degende qúrylys materialdaryn satyp alu ýshin birden merdigerge bólinip berilipti. Biraq nege ekeni belgisiz, jóndeu júmystaryn jýrgizuge jazdyng eng qolayly degen mausym, shilde, tamyz ailarynda qúrylysshylar mýlde júmys istemegen kórinedi. Jalpaq tilmen aitqanda, qashyp-pysyp jýrip әiteuir ghimarattyng ana jerin bir, myna jerin bir aqtap, syrlaghan bolyp, kóz boyaushylyq jasaghangha úqsaydy. Osy jerde eskere ketetin taghy bir qyzyq mәsele - auruhana basshylyghy ghana emes, balalar auruhanasynyng kýrdeli jóndeui tezirek bitse eken dep jatpay-túrmay Jaratqannan jalynyp súrap jýrgen jalpy temirtaulyqtardyng bir tanghalatyny - osynday manyzdy obektige kýrdeli jóndeu júmystaryn jýrgizu ýshin tenderdi útyp alghan qúrylys firmasynyn, basqalaryn aitpaghannyng ózinde, qarapayym ghana beton aralastyratyn arnayy qúrylghylary da (betonomeshalka deydi ghoy el arasynda) joq kórinedi. Júmysshylar betondy «qyryq jyl búrynghy kýrektermen» aralastyrady eken. Áriyne, múnday tasbaqa tirlikten keyin kýrdeli jóndeuding belgilengen uaqytta bite qongy ekitalay. Mәselen, auruhana ghimaratynyng sol jaq qanatynyng jóndeu júmystary shilde aiynda bituge tiyis bolsa, ol qarasha aiyna deyin sozylghan. Al «jap-jaqsy» jasalghan jospar boyynsha qarasha aiynda ghimarattyng sol qanaty ghana emes, jalpy auruhananyng kýrdeli jóndeui tolyqtay bituge tiyis eken. Hosh deyik, «jartasqa bardym, kýnde aiqay saldym - odan da shyqty janghyryq» dep Abay jaryqtyq aitqanday, «bas bilgen búqagha - «ók!» degen ólim» degenning keri túp-tura «Manadanyn» diyrektoryna arnayy atalyp aitylghangha úqsaydy. Degenmen, «jauapkershiligi» kópshilikting kónilinen shyqpay otyrghan jauapkershiligi shekteuli seriktestikting diyrektory Salamat Ahmetov degen myrzanyng auruhananyng jóndeu júmystaryna qatysty oi-pikirleri Pya hanymnyng aitqandaryna mýlde kereghar keledi. Onyng aituynsha, atalyp otyrghan obektide problemalar degeniniz olardyng oilaghandarynan әldeqayda kóp bolyp shyqqan kórinedi. Mәselen, kýrdeli jóndeu júmystaryna baylanysty jobalyq-smetalyq qújattardy tikeley auruhana әkimshiligining ózi týzuge tiyis bolsa, olar ony jergilikti bir kәsipkerge tapsyrghan tәrizdi. Al ol bolsa «tarihy elu jyldan» asyp ketken ghimarattyng eski jobasyna sýiene otyryp negizgi qújattardy birneshe (?) kýnning ishinde dayynday salypty. Nәtiyjesinde búrynghy joba qújattary men qazirgi jóndeu júmystaryna qatysty qújattar ózara sәikes kelmeytin kórinedi. Mysaly, smeta boyynsha túp-tura eki myng radiatordy auystyru qajet bolsa, múnda onyng naqty sany eki jýzge de jetpeytinge úqsaydy. Sonday-aq, býkil ghimarat boyynsha 300 metrge juyq elektr jelileri auystyrylu kerek dep eseptelgen bolsa, qúrylysshylar qazirding ózinde 3000 metrden astam elektr jelisin auystyryp tastapty. Ahmetovting aituyna qaraghanda, múnday qarama-qayshylyqtar ýsh qabatty ghimarattyng ishindegi shaghyn ilme shamdar (svetilinikter) men dabyl jýielerine de qatysty eken. Sonymen birge, «Manada» diyrektorynyng pikirinshe, ghimarattyng ishine kýrdeli jóndeu júmystaryn jýrgizgen kezde әbden shirip ketken jylumen qamtamasyz etetin jylu qúbyrlaryn auystyru mәselesi de jobada mýlde kórsetilmepti. Sonda shirigen qúbyrlardy auystyru mәselesi smetalyq jobada kórsetilmegen bolsa, firma júmysshylary ony qalay auystyrady? Aynalyp kelgende, merdiger firmanyng pikirinshe, júmystyng toqtap túrghan sebebi - qajetti qarjynyng tólenbeuinde bolyp otyrghan kórinedi.
- Jasyratyny joq, biz ózimizge tiyesili aqshanyng 30 payyzyn kelisimshart boyynsha aldyn-ala alghan bolatynbyz, - deydi «Manadanyn» diyrektory Salamat Ahmetov, - búl shamamen 70 million tengedey bolyp qalady. Búghan bizder birden qúrylys materialdaryn, onyng ishinde abattandyrugha qajetti dýniyelerdi de, sonymen birge jap-jana liftini de satyp aldyq. Al shildening 28-i kýni sol kezge deyin istelgen júmystyng aktisin japtyq. Tehnikalyq baqylau qyzmetkerleri men auruhana diyrektory qol qoyghannan keyin oblystyq Densaulyq saqtau departamenti aqymyzdy tóleuge tiyis edi. Alayda dәl sol kezde olardyng basshylary auysyp ketti de, y vsem bylo ne do nas. Men soghan qaramastan on million tengening shamasyndaghy qúrylys materialdaryn qaryzgha alyp qoydym, endi mine, sony da tóley almay otyrmyn. Jaqynda meni mýlde óltiretin shyghar?!
Úzyn sózding qysqasy, merdiger firmanyng diyrektory «bas» dese, auruhana diyrektory «qúlaq» deydi. Árkim ózining aitqanyn dúrys dep esepteydi. Anisiya Pya hanym aitady, aldyn-ala bólingen aqsha qúrylys materialdaryna da, qúrylysshylardyng enbekaqylaryn tóleuge de jetuge tiyis dep. Al Ahmetov myrza aitady, qúrylysshylarym enbekaqysyz qaldy, jaqynda olar «zabastovkagha» shyghady dep. Al bizding týsingenimiz - «býginge deyin atqarylghan júmys kólemining aqshasyn senderge oblystyq Densaulyq saqtau departamenti tóleuge tiyis» dep auruhana basshylyghy Ahmetovti Qaraghandygha «qualasa», olar ony qaytadan Temirtaugha qaray shygharyp salady. Al ayazy men borany alqymnan alghan biylghy erekshe qys alqa-salqa bolghan auruhana ishindegi kózderi jәutendegen býldirshinderdi basynan sipay qoymaytyny jәne de aiday aqiqat. Mine, osynday mәselelerding sheshimi kezek kýttirmeytin kýndelikti problemagha ainalyp otyrghan qysyltayang sәtterde Elbasynyng Joldauyndaghy ANA men BALA mәselesine basa nazar audarmay, ýlken-ýlken ghimarattar ishinde jattap alghan Joldau joldaryn sydyrtyp aityp shyghyp, birdeneni bitirip tastaghanday qaytadan Astanagha asyghu parlamentariiyler ýshin nege qajet boldy eken, ә? Búlay deytin sebebimiz, senatorlargha deyin mәjilismender de qayran da qayran kómirli Qaraghandygha asyghys kelip, asyghys ketip qalghan bolatyn. Temirtaulyqtar qazir parlamentariiylerden kýderlerin ýze bastady. Olardyng endigi ýmitteri - oblys әkimi Ábilghazy Qúsayynov myrzada. Nege?
Óitkeni Elbasynyng «Qazaqstan-2050» Strategiyasy - qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty jana Joldauynan keyin ile-shala oblys aktiyvin ótkizgen Ábilghazy Qúsayynov myrza túp-tura bylay degen bolatyn: «...ana men bala mәselesine jauapty qúrylymdardyng birlesken júmysynyng nәtiyjesimen bizding oblys maqtana alady. Oblysymyzda respublika boyynsha alghashqylardyng biri bolyp «Balalargha meyirimdi qala» jobasy qolgha alyndy...»
Ras, oblys basshysynyng aityp otyrghany kónil quantarlyq mәsele, alayda yryn-jyryny kóbeyip, әli kýnge deyin «auy men bauy salaqtaghan» balalar auruhanasy ornalasqan Temirtau qalasy «Balalargha meyirimdi qala» degen atqa layyq emes pe? Múny qalay týsinuge bolady? Parlamentariiyler keldi...ketti. Ákim aitty...qoydy. Solay ma sonda? Osyghan deni dúrys jauap qaytaratyn memlekettik mekeme bar ma ózi bizde? Búghan Parlamentimiz ne deydi? Búghan oblysymyzdyng әkimdigi ne deydi? Búghan, tipti, tenderding «tegin» aqshasyna balalar auruhanasyn «ayaghynan túrghyza» almay otyrghan oblystyq Densaulyq saqtau departamenti ne deydi? Álde Temirtau balalarynyng kóz jasyna eshkim senbey me? Biz jauap kýtemiz?

"Halyq sózi" gazeti