Kenes kezinde qazaqtyng últtyq partiyasy bolmaghanmen últ mýddesi syngha týskende esesin jibermeytin Júmabay Tәshenov, Ózbekәli Jәnibekov qatarly tau túlghalary boldy. Solardyng arqasynda últtyq әdebiyet, óner qatty damydy. Birynghay últtyq sipat aldy. Auyldyq jerlerde qúrylghan mәdeniyet otaularyn aitpaghanda, halyqtyng últtyq  namysyn oyatqan tarihy romandar jazyldy. Múnday últtyq silkinis óz kezeginde sayasy bas kóteruge, talaptargha úlasty. "Jeltoqsan kóterilisi" sonyng aighaghy. 

Qazaq әn ónerinde erekshe orny bar Arqa ónirining tumasy Bekbolat Tileuqan sol qozghalystardyng bel ortasynda jýrdi. Alangha barghany ýshin Poliytehten (qazirgi QAZ ÚTU) oqudan shygharylghannan keyin, birjolata óner jolyna týsti. Eski ghasyrlardyng әuenin jadyna qúidy. Ol tolghaghan Qaztughan, Aqtanberdining jyrlary, Maghjannyng "Batyr bayany" tәuelsizdigin jariyalaghan qazaq elining ruhyn oyatty. Ensesin kóterip, mereyin tasytty.

Egemendikting alghashqy kezeninde jogharyda atap ótkenimizdey sóz tizginin ústaghan qalamgerlerding biylikke yqpaly ótimdi boldy. Bir ghana qyzyl partiya ýstemdik etken dәuirde demokratiyalyq baghyttaghy sayasy kýshter qalyptasyp ýlgermegen edi. Atalmysh ziyalylar Nazarbaevtyn, bir ghana adamnyng ainalasyna birigudi ózderine túghyrnama etti. 2000-jyldyng basyna deyin ol ýmit aqtaldy da. Biraq jana ghasyr kirgennen bastap, Nazarbaev halyqtyn, últ serkelerining ózine degen senimin jeke basyna paydalanyp barlyq biylikti bir ózi shengeldep aldy. Onyng demokratiyagha jat, qoghamdy tyghyryqqa tireytin toyymsyz әreketine eng aldymen qasynda jýrgen, senimdi serikteri bolghan jasamysy bar, jasy bar sheneunikter qarsy shyqty. Marqúm Altynbek Sәrsenbaev "Bir ghana adam tәuelsizdik pen túraqtylyqtyng kepili bolsa, qalghan 14 million 999 myng 999 adamnyng pikirin qayda qoyamyz?" dep jazdy. (Sol kezde Qazaqstannyng halyq sany resmy derekte15 million delinetin).

Ádebiy-mәdeny ortadan shyqqan Bekeng Qazaqstangha bir ghana adam tirek bolady degen senimnen әli ainymay keledi. Astananyng atauyn ózgertuge, alda bolatyn preziydent saylauyna baylanysty aitqan pikirleri sony  anghartady. Oghan bola Bekendi jazghyrudan aulaqpyz. Bekeng tәuelsizdikke, dinimizding qayta oralghanyna shyn quanghan, shyn berilgen adam. Ol kisining osy aq senimin sayasi, basqalay mýdesine paydalanghandar jetip artylady.

Songhy kezde aq pen qarany aiyrmay, ol kisining qazaqy bolmysyna (ózin nazalandyrghandargha nәlet aituyna, payghambar sýnnetin ústanyp úrpaghyn kóbeytkenine) shabuyldaytyndardyng kóbeygeni ókinishti. Búl sayasy belsendilik emes, úsaqtalu. Demokratiyalyq qúndylyqtardy kýl-parsha etu. Bekeng tәuelsiz elding mәdeniyet salasynda qyzmet etti. Parlament deputaty bolghanda da últtyq, ruhany mәselelerdi kóterdi. Eshqashan bireuler byqsytyp jýrgendey iydeolog bolghan joq. Sharighat zanymen jýretin memleketti ansap Siriyagha barghandargha ol kisini jazyqty etu aqylgha simaydy.Ol kisining әnin tyndaghan, ainalasynan shyqpaytyn jastar kerisinshe elimizding ruhaniyatyna qalamymen, ónerimen ýles qosyp jatyr. Keybireuler tipti Bekenning kýlli týrkining basyn qosudy múrat tútqan Týrkiya preziydenti Erdoghanmen kezdesuinen de sayasy astar izdepti. Bekeng elden syrtta jýrsede memleketimizdin, týbi bir bauyrlas aghayyndarymyzdyng geosayasy qauypsizdigin qamtamasyz etetin Týrki odaghynyng birligin nyghaytugha, qabyrghasynyng qatangyna naqty әreketimen ýles qosyp jatyr. Ony kórmeu, kýstalanu kórsoqyrlyq.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz