Senbi, 23 Qarasha 2024
1706 0 pikir 28 Qyrkýiek, 2022 saghat 15:49

Ýsh alyptyng tughan kýni: Almaty úlylaryn úmytpaydy

Aru qala Almaty ejelden bilim ansaghan studentterding ordasy ghana emes, elimizding mәdeniyet oshaghy, úlylardyng mekeni ekeni belgili. Gýl qalada talay tau túlghalar enbek etti. Artyna ólmes múralaryn qaldyrdy. Ásirese halyqtyng ruhyn kóteretin óner adamdarynyn, qalamgerlerding oryny bólek. Almatynyng әr kóshesi, altyn almasy, Alataudyng júpar auasy olardyng ómirining әr sәtine, kónil auanyna, elge, jerge degen mahhabatyna kuә. Shejire bolyp sayrap jatyr. Qalanyng әr audanyndaghy úly perzentter túrghan ghimarattar, olardyng atyndaghy kósheler, jyl sayyn toylanatyn mereytoylar sonyng aighaghy. Úlylardy úmytpau, uaqyt ótken sayyn enbegin eske alyp úlyqtau qala halqy men biyligining ýirenshikti daghdysyna, kónil qoyyp yjdaghatpen atqaratyn qasiyetti paryzyna ainalghan.

28-qyrkýiek últ ruhaniyatyna ólsheusiz úles qosqan әigili jazushylar Múqtar Áuezov, Sherhan Múrtaza, Oralhan Bókeyding tughan kýni ekeni belgili. Úly Abaydy, Abay arqyly qazaqty әlemge tanytqan Áuezovtyng tughanyna 125 jyl tolyp otyr. Týrkining besigi sanalatyn arda Altaydyng kerbúghasy atanghan Oralhan tiri bolsa 79 gha, shyndyqty shynghyrtyp aitatyn Sherhan Múrtaza 90 gha keler edi. «Ghalymnyng ózi ólse de sózi ólmeydi» degendey olardyng artyna qaldyrghan shygharmalary, qomaqty ruhany múrasy kózi joghyn bildirmey, tarih bolyp sóilep, kóppen syrlasyp otyr.

Almatyda zanghar jazushy Múhtar Áuezovtyng atynda әr audanda kóshe, mektep, ghylymy birlestikter bar. Úly sóz zergerining atyn iyelengen Qazaqtyng Últtyq dramma teatry qala halqynyng jii bas súghatyn, ónerden ruhany azyq alatyn qasiyetti óner ordasyna ainalghan. Áuezovtyng izin basqan Sherqan Múrtaza, Oralhan Bókeylerge de qúrmet erekshe. Olar qyzmet etken últ basylymdary, Jazushylar odaghy, kózin kórgen shәkirt, zamandastary mereyli kýndi erekshe yqylaspen atap ótude. «Egemen Qazaqstan», «Almaty aqshamy», «Jas alash», «Ayqynda» irkes-tirkes jariyalanyp jatqan әr janrdaghy shygharmalar tizbegi sonyng kórinisi. «Almaty» telearnasy da erekshe ýn qosyp otyr. Almaty qalasynda erekshe iz qaldyrghan ýsh qalamger turaly ziyaly qauymnyn, biylik ókilderinin, qalyng oqyrmannyng ystyq yqylastaryn, aqjarma tilekterin jetkizude.

Qazaqstan parlamenti senatynyng tóraghasy Mәulen Áshimbaev:«Býgin halqymyzdyng úly perzenti, zanghar jazushy, danqty qalamger Múhtar Áuezovting tughanyna 125 jyl tolyp otyr. Ádebiyetimizding taghy bir alyby, qayratker túlgha Sherhan Múrtaza da kózi tiri bolsa dәl osy kýni 90 jasqa tolar edi. Sonday-aq býgin Sheraghandy ústaz tútyp, sonynan ergen suretker, kóp oqyrmannyng sýiikti jazushysy Oralhan Bókeyding tughan kýni. Sondyqtan 28 qyrkýiekti qazaq әdebiyetining kýni desek, artyq bola qoymas. Jalpy Áuezovti oqu arqyly biz Abay aitqan oidyng terenine boylaymyz. Sheraghannyng shygharmalary men oi-tolghamdarynan últtyq ruhtyng aibarly ýni estiledi. Al, Oralhannyng tuyndylarynan qaz-qalpyndaghy qazaqy bolmysty kóremiz. Sol sebepti ýsh alyptyng shygharmalaryn dәripteuge, әsirese, óskeleng úrpaq arasynda keninen nasihattaugha basa mәn bergen jón. Búl – últtyq mýdde túrghysynan da asa manyzdy qadam.

Býgingidey atauly kýnde tilegen dúghalarymyz qabyl bolsyn. Jazushylarymyzdyng ruhtary shat bolyp, múralary mәngi jasay bersin», dep jeke jazba jariyalady.

Memleket basshysynyng kenesshisi Mәlik Otarbaev myrzada mereyli kýnge baylanysty jazylghan erekshe pikirlerdi, kólemdi dýniyelerdi ýzbey bólisti

«Qazaqstan dәuiri» gazetining diyrektory Sәule Meshitbay qyzy: «Sherhan atadan top ishinde taysalmay sóileudi, aitar oiymdy ashyq jetkizudi ýirenip, boyymdaghy jasyqtyqtan, enjarlyqtan aryldym. Ol pendeshilikten, toyymsyzdyqtan boyyn aulaq ústaytyn. Tiri jannyng artynan ghaybat sóz sóilemeytin. Árdayym kәlimasy auzynda, imany jýreginde jýretin. Pendeshilikting emes, adamgershiliktin, adaldyqtyng aq tuyn әrqashan joghary ústaghan. Osy qasiyetterimen bizdi imandylyqqa, adamgershilikke, parasattylyqqa baulydy.

Biylghy jyly Sherhan Múrtazanyng tughanyna 90 jyl tolady. Al osy, 90 jyldyq mereytoydy Jualy júrty keng kólemde atap ótkeli otyr.

Jatqan jeriniz jannat bolyp, ruhynyz peyishte shalqysyn Sherhan ata!» dep jazdy.

Jyl sayyn mereyli tughan kýnderi qatar kelip, qala halqyn quanyshqa bóleytin ýsh qalamgerding shygharmashylyq stiylinde de, janrynda da ýzilmes sabaqtastyq, altyn arqau bar. Áygili Áuezovtyng 19 jasynda qazaqtyng túnghysh piyessasy sanalatyn «Enlik-Kebekty» jazyp, eng alghash kiyiz ýide sahnalanghany әdebiyet shejiresinen belgili. Keyin Almaty sahnasynda qoyyldy. Áuezovtyng «Qarak qózide» kýni býginge deyin el sahnasynan týspey keledi. Áuezov bastaghan qazaqtyng dramma janryn Sherhan Múrtaza, Oralhan Bókey jalghastyryp, jana zamannyng minezin qosyp, jana biyikke bastap әketti. Ýsh qalamgerding arasyndaghy ózara kórkemdik sabaqtastyqqa, ruhany baylanysqa elimizding mәdeny astanasy Almaty dәneker boldy desek artyq aitqandyq bolmaydy.

Qaladaghy Qazaq Memlekettik Uniyversiytetinde zanghar Áuezovtyng sabaq bergeni, Jazushylar Odaghynda keler úrpaqqa ýlgi bolatyn bayandamalar jasaghany belgili. Ol kisiden tikeley әri janamalay ónege alghan Sharaghan, Orekender tau túlghanyng izin jalghady. Qalamyn qaru etti. Kenestik kezende de, Egemendik alghannan keyin de bir-birine sýieu bolyp, tize qosa últ mýddesine qyzmet etti. Alash arystarynyng kózin kórgen Áuezovtyng orynyn oisyratpady. Shәkirt tәrbiyelep, jana sóz sardarlaryn tәrbiyeledi. Qazaqtyng sóz ónerin bolashaqqa jalghaytyn óskeleng buyn qalyptastyrdy. Ózara ruhany sabaqtas ýsh qalamger ólmes tuyndylary arqyly Almatyda qazaq әdebiyetinin, sóz ónerining jarqyn shejiresin jazdy. Olardyng el men el tútqalarynyng erekshe yqylasyna bólenu syry da osynda jatyr.

28-qyrkýiekting Almaty kýntizbesine әdebiyet shejiresi shertiletin, sóz qadyry artatyn, halyq ruhany týleytin, úlylarmen maqtanatyn aituly data bolyp engeni tegin emes. Búl ýrdis jyl ótken sayyn jana mazmún alyp, kólemi auqymdanyp keledi. Biylda soghan anyq kózimiz jetti. Almaty qashanda artyna óshpes iz qaldyrghan úlylaryn úlyqtaydy, ómirin ósip kele jatqan úrpaqqa ónege etedi. Búl rette mereytoylardy ýzbey úiymdastyryp kele jatqan әkimdik ókilderine halyqtyng aitar alghysy mol. Sóz zergerlerining aruaghy qoldap, isterine bereke bersin degen tilekterin jetkizude.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3234
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364