Quandyq Shamahayúly. Ertisbaev shynymen erkin sózdi joqtady ma?
Elbasynyng kenesshisi E.Ertisbaev elimizding baspasózinen jurnalistik zertteu janryn jatyp kep izdep sharq úrypty. «Vremya» gazetinde bergen súhbatyn kórgende onyng demokratiyashyldyghyna bek riza bolyp qalady ekensin. Biraq, sol shirkinning (janrdy aitamyn da) bizdegi hali neshik?! Jay shynayy jaghdaydy habarlaghan reportajdary ýshin aldy tayaq jep, sony sottalyp, tipti sayasy tapsyryspen óltirilip jatqan elde jurnalisterdi kinәlau qanshalyqty oryndy bolar eken. Jalpy avtoritarlyq rejimdegi elderde asa qaterli sanalatyn janrdy bizding Preziydentimizding sayasy kenesshisi joqtap jatsa she? Aldymen, osy janrdyng ózining basyn ashyp alayyqshy.
Qazaq baspasózinde «jurnalistik zertteu» dep atalatyn búl termiyn aghylshyn tildi elderde «Investigative journalism», al, Reseyde «jurnalistskoe rassledovaniye» delinip jýr. Týpkilikti maghynasyn orys tilindegi balamasy tolyq ashatyn sekildi. Bizdin «zertteu» sózimiz aghylshyn tilinin «scientific research», orys tilinin «issledovaniye» sózderimen tórkindes bolyp keledi. Sondyqtan jurnalistik «zertteu» degennen góri «izdestiru», «iz kesu» sekildi sózderdi qoldansaq әlde qayda tiyimdi bolatyn týri bar. Ataudyn ózinde dәldik bolmasa, ómirdegi isting barysynda týsinbestiktin saldarynan qayshylyq tumasyna kim kepil.
Elbasynyng kenesshisi E.Ertisbaev elimizding baspasózinen jurnalistik zertteu janryn jatyp kep izdep sharq úrypty. «Vremya» gazetinde bergen súhbatyn kórgende onyng demokratiyashyldyghyna bek riza bolyp qalady ekensin. Biraq, sol shirkinning (janrdy aitamyn da) bizdegi hali neshik?! Jay shynayy jaghdaydy habarlaghan reportajdary ýshin aldy tayaq jep, sony sottalyp, tipti sayasy tapsyryspen óltirilip jatqan elde jurnalisterdi kinәlau qanshalyqty oryndy bolar eken. Jalpy avtoritarlyq rejimdegi elderde asa qaterli sanalatyn janrdy bizding Preziydentimizding sayasy kenesshisi joqtap jatsa she? Aldymen, osy janrdyng ózining basyn ashyp alayyqshy.
Qazaq baspasózinde «jurnalistik zertteu» dep atalatyn búl termiyn aghylshyn tildi elderde «Investigative journalism», al, Reseyde «jurnalistskoe rassledovaniye» delinip jýr. Týpkilikti maghynasyn orys tilindegi balamasy tolyq ashatyn sekildi. Bizdin «zertteu» sózimiz aghylshyn tilinin «scientific research», orys tilinin «issledovaniye» sózderimen tórkindes bolyp keledi. Sondyqtan jurnalistik «zertteu» degennen góri «izdestiru», «iz kesu» sekildi sózderdi qoldansaq әlde qayda tiyimdi bolatyn týri bar. Ataudyn ózinde dәldik bolmasa, ómirdegi isting barysynda týsinbestiktin saldarynan qayshylyq tumasyna kim kepil.
Mәselenin ishki mazmúnyna terendep enbegen, onyn sebep-saldaryn ashpaghan, kóterilgen problemalar men jasalghan tújyrym naqty derekpen dәiektelmegen, qúpiya jemqorlyq pen sybaylastyqtyn jasyryn syrlaryn ashpaghan, kórinisti jay ghana syrttay sipay qamshylaghan, azghana derekting basyn qosqan aghymdaghy maqala eshqashan «jurnalistik zertteu» bola almaydy. Qazir ony bilmey-týsinbey jatyp, ataudy ondy-soldy qoldanu ýrdisi bayqalyp jýr.
Jalpy radio - televiziya, baspasóz arqyly kýndelikti taratylatyn reportajdar men jurnalistik zertteu materialdarynyn aiyrmashylyghy jer men kóktey degendi keybir jurnalister bile bermeytini bayqalady. Osynyn ózinen-aq, bizde jurnalistik zertteuge beyimdeludin, júmystyq tәjiriybe jinaqtaudyn, biliktilik pen qabilettilikti iygerudin qajettiligi tuyndap otyrghanyn kóruge bolady. Búqara qauym ýshin onsyz da basy ashyq, kópke mәlim jayttar esh qashan jurnalistik zertteuge arqau bola almaydy. Osy sebepten batystyq ghalymdar «belgili bir jeke túlghalardyn nemese mekemelerdin ózgelerden qúpiyalap jasyrghan syrlaryna teren ýnilip, sol arqyly qoghamdyq mýddege say ózekti mәsele kótergen maqalalar men baghdarlamalar jurnalistik zertteu» bola alatynyn aitady. Zertteu jurnalistikasynyn tuyndylarynyn taqyryptary tómende kórsetilgen ýsh negizgi faktordy ón boyynda saqtaytyndyghymen erekshelenedi:
Birinshiden, oqyrman qauymnyn izdenisteri men qajettilikterine say kelu;
Ekinshiden, qoghamdyq manyzy joghary, oqyrmandardyn psihologiyasyna yqpal eterlik qabiletinin boluy;
Ýshinshiden, jurnalistin úsynyp otyrghan deregi jeke túlgha nemese úiymnyn halyqtan jasyrudy kózdegen qúpiya syrlary bolghany jón.
Atalmysh faktorlardyn qay biri bolmasa ol derek jurnalistik zertteuge ózek bola almaydy. Al, ókinishke qaray bizdin jurnalister jogharydaghy faktorlardy eskerip jatqan joq. Osynyn saldarynan naqty nәtiyje kórinbey, taqyryp ashylmay qalyp jatady. Onyn syrtynda derek terendep zerttelmeydi, jan-jaqty taldau jasalmaydy.
Demokratiyanyn irgeli talaptarynyn biri - saylanghan ókilder (deputattar) men memlekettik sheneunikterdin halyq aldyndaghy jauapkershilikterin arttyru mәselesi. Jauapkershilik jýkteu ýshin kóptegen mehanizmder qoldanugha bolady. Alayda, en super delingen qúrylymnyn ózin jeke bas paydasyna qolayly etip alatyn pysyqaylardyn qulyqtaryna tosqauyl qon onay sharua emes. Árbir iste qatelikterdin bolmay túrmaytyny taghy belgili. Sonyn bәrin der kezinde әshkerelep, jónge salyp otyru jurnalistik zertteudin missiyasy bolmaq.
«Memleket pen ýkimettin qyzmeti onyn ishinde sybaylas jemqorlyq, lauazymdyq biyligin teris paydalanu sekildi kórinister kópshilik qauymnyn qyzyghushylyqtaryn tudyratyndyqtan ony әshkereleu arqyly bylyqqa jol bermeu ýshin baspasóz ben aqparat qúralynyn «qabaghan ittin» mindetin atqaruy asa manyzdy». Adam qúqyqtary jónindegi Europa soty osylay dep erekshe atap kórsetedi.
Jogharyda atalghan sózdin maghynasyna sýiensek, jurnalistik zertteudin sóz bostandyghy men tәuelsiz baspasózdin qúramdas bóligi ekendigine kóz jetkizemiz. Ol - qoghamda salauatty, kirshiksiz taza ahual qalyptastyra otyryp, shyndyqty tabady, halyqtyn oi, pikirlerine sýienip memlekettik, ýkimettik mekemelerdin jәne ondaghy lauazym iyelerinin qyzmetine baqylau jasaydy. Jurnalistik zertteu atalmysh qyzmetin kelesi baghyttar boyynsha ómirde jýzege asyrugha mýmkindigi bar:
1) Kóptin baqylauynan tysqary túrghan, qúpiya sybaylastyqtar, mafiyalyq sipattaghy oqigha, kórinisterdi dәiekti derekter arqyly jariyalau, halyqtyn nazaryn oghan jedel týrde audaru;
2) Baspasózding «tórtinshi biylik» retindegi funksiyasy men manyzy kóbinese jurnalistik zertteu arqyly anyqtalady. Zan shygharushy, atqarushy jәne sot biylikterinin qatelikterin, búra tartushylyqtaryn, qyzmetterindegi olqylyqtaryn halyqqa ashyp kórsetu jolmen baqylau jasaytyn mýmkindik tek tәuelsiz baspasózde ghana bolady. Ony jurnalistik zertteu jýzege asyratyndyqtan ózge jariyalanymdardan erekshelenedi. Onyn artyqshylyghy da osynda. Sondyqtan, atalmysh ýsh biyliktin qyzmetin basty nazarda ústau;
3) Jurnalistik zertteudin ústanatyn basty ústanymy - jariyalylyq pen pikir aluandyghy. Atalmysh tәrtip negizinde barlyq oqigha, kórinisti halyqtyn baqylauynda ústau, lauazymdy qyzmet qylmystaryn, memleket, ýkimettin diktaturalyq mehanizmderin, әrbir jobalar men tenderlerdin tasasyndaghy sybaylastyqtardy әshkerelep, kóptin nazaryna úsynu;
4) Eldin últtyq qauipsizdigine ziyan shektiretin әrbir әreketti ashyp kórsetuge, oghan tiym salugha maqalalar men baghdarlamalardy baghyttau. Sayasattaghy, biznestegi, zan mekemelerindegi qúpiya sybaylastyqqa qatysty mafiyalyq sipattaghy qylmystardy qúqyq qyzmetkerlerinen búryn jurnalistik zertteu isin myqty mengergen jurnalister әshkerelep, tosqauyl qoya alady;
5) Belgili bir elde әdiletti, zayyrly, demokratiyalyq qogham ornatudyn bir ólshemi sóz bostandyghy men jurnalistik zertteudin damuyn jan-jaqty qoldau, onymen birlesip júmys isteu ýrdispen tikeley astasady. Sondyqtan, bolashaq jurnalisterdi jurnalistik zertteu boyynsha arnayy mamandandyru qajet. Zertteu jurnalistikasynyn tilshileri dayarlyghy myqty kәsibi jurnalist boluymen qatar enbekqor, isker, tózimdi, alghyr, batyl jәne qúqyqtyq, ekonomikalyq salany jetik iygergen boluy qajet.
Damushy elderde izdestiru jurnalistikasyn damytu ýshin en aldymen oghan qolayly orta qalyptasqan boluy shart. Onday situasiya qalyptaspaghan jerde jurnalistik zertteu turaly aitudyn ózi artyq. Qolayly jaghday qalyptastyrugha yqpal etetin ýsh faktor bar:
Birinshiden, izdestiru (iz kesu) jurnalistikasyn damytugha mýmkindik jasay alatyn, azat derbes, pikir aluandyqtyn minberine ainalghan BAQ-tyn boluy. Býginde Qazaqstanda resmi tirkelegen BAQ -tardyn 80 payyzdan astamy memlekettik emes degendi jiyi auyzgha alamyz. Al, olardyn nesheuinde izdestiru qyzmeti bar, qansha jurnalist zertteumen ainalysady degenge kelgende aitarymyz joq. Degenmen, qylmystyq oqighalar jayynda jazatyn, kórsetetin jekelegen gazetter men telearna baghdarlamalary barshylyq. Sonday-aq, eldegi keybir jemqorlyqqa baylanysty qylmystar jayynda batyl jazyp jýrgen jekelegen jurnalister de kezdesedi. Múnyn ózi aldaghy uaqytta izdestiru jurnalistikasynyn negizin salugha, ilgeri damytugha mýmkindiktin bar ekendigin kórsetedi.
Ekinshiden, jurnalisterdin mәselege dúrys taldau jasay aluy, jan-jaqty zerttep, iz kesu qabilet pen mashyqty iygerui. Ol ýshin jurnalist әrtýrli kózderden asa ózekti әri negizgi aqparattardy tauyp ala biletin, ony dúrys, tiyimdi paydalanatyn, ózindik әdis tәsil men tәjiriybesi bar túlgha retinde qalyptasuy kerek.
Ýshinshiden, qoghamdyq mýddege say keletin problemalardy kótergen materialdaryn eshbir jazalaudan, qughyn-sýrginnen qoryqpay erkin de batyl jariyalay alatyn qúqyq jurnaliste boluy tiyis.
Jogharyda atalghan ýsh faktordan belgili bolghanday, jalpy iz kesu jurnalistikasynyn negizgi irgetasy - azat derbes baspasóz jýiesi eken. Alayda, demokratiyalyq baspasózding klassikalyq ýlgisin E.Ertisbaev «Kazahstanskaya pravda» eken dep oilap qalyp, jurnalister batyl qadam jasamaydy dep sókken bolsa, qatty qatelesip otyr.
"Abai.kz"