Biylghy Nobel әdebiyet syilyghynyng iyegeri 82 jastaghy Enny Erno apamyz «Meni әlem tanydy», «Ziyalymyn, kóshedegi miting ne tenim?!» dep ýide jatpay, ótken jeksenbi kýni Parij qalasynda ótken qymbatshylyqty auyzdyqtay almay otyrghan Makron ýkimetine qarsy ereuilge shyghypty. Kýresker jazushymen týsken fotosyn biylikke narazy belsendiler әleumettik jelidegi paraqshalarynda jariyalaghan.

Qazaq qoghamynda ziyaly qauym sanatyna jatatyn, Kenes odaghy qúrdymgha ketse de «KSRO halyq әrtisi», «Lenin komsomoly syilyghynyng laureaty» degen qúrghaq ataq, sólkebaylarymen tәuelsiz elding tórine shyghatyn, biylik pen memleketti, sheneunik pen memleketshil túlghany paryqtay almaytyn óner adamdarynyng shoghyry bar. Olardyng sayasy belsendiligi el tolqyghan kýrdeli oqighalarda biylikti aqtaumen ghana shekteledi.

2011-jyly jazda Astana toyynyng jarnamasy jer jaryp túrdy. Konsertke Angliyanyng әigili rok júldyzy Sting te kelip óner kórsetedi delindi. Mejeli uaqyt tayaghanda onyng kelmeytini mәlim boldy. Sol kezde Janaózende múnayshylar jalaqyny kóterudi talap etip ereuildep jatqan bolatyn. Sting júmysshylarynyng mәselesin sheshuge bas qatyrmay, toy toylaudan qoly bosamaghan biylikting daraqy әreketinen týnilip, óner kórsetuden bas tartqan eken. Aqordanyng piyar menedjerleri aghylshyndarda «Roker boludyng basty sharty akkordtardy dúrys oinay bilu de emes, azamattyq pozisiyada» degen naqyl bar ekenin qaydan bilsin?! Joghyryda biz sóz etken shoghyrdyng «Janaózen oqighasynda» ereuilshilerge oq atqan biylikting әreketin qalay aqtaghany el esinde. Búl shoghyr qoghamda qanshama oqighalar bolyp jatsada selt etpey, «Qantar oqighasynan» keyin de ýirenshikti әdetterine basyp, jemqorlyqpen aiyptalghan búrynghy mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múqamediyúlyna arasha súrap preziydentke hat jazdy. Arasynda kenestik júldyzdardan bastap, qysqy Aziya oiyndarynyng ashylu saltanatynda sandyraqtap, efirden ketken kishi júldyzdar da bar.

Shydamnyng da shegi bolady. Olardyng ýndeu hatynan keyin beynetining zeynetin kórip jatqan Qayneken, Qaynar Oljay aghamyz atqa qondy. «Bas prokuror men Jogharghy sot tóraghasyna múnday hattyng jazyluy Preziydent Toqaevtyng Jana Qazaqstandy qúruyna kedergi dep sanaymyz. Óitkeni, tәsil tym eski. Sot ýkimi shyqqansha iske aralasu jón emes-au. Onyng ýstine ataqty adamdargha. Ýkim shyqqannan keyin әdil me, әdiletsiz be, sony aitugha bolar edi. «Ol talantty jastardy sýidi, ónerding damuyn qalady, mәdeniyet kóshining algha jyljuyn maqsat etti, tarihtyng tynysy ashylyp, bolashaq enshisine úly múralar amanatyn qaldyrudy armandady» deydi hatqa qol qoyghandar. Onyng aldynda «... ol qanshama jasty qoldap, qamqorlyq kórsetip, talantymen tanyluyna jol ashqanyna kuәmiz» depti. Biz de kuәmiz. Búl kisi ministr bola sala tuysy Jadyra Núrbayqyzy Toybaevany «Qazaq ensiklopediyasy» baspasyna basshy etti. Al Tasqyn Núrbayúly Toybaevty Ortalyq memlekettik kino-foto qújattar men dybys jazbalar arhiyvi diyrektoryna taghayyndady.

Jas azamat qazaqtyng nebir marghasqalarynyng qújattary saqtalghan mekemeni qalay basqarady dep tang qaldyq sonda. Ministr Múhamediyúlynyng kezinde jeke ghimaraty bar, qúny 1 million 777 myng AQSh dollaryna baghalanghan «Qazaq ensiklopediyasy» baspasy jekeshelenip ketti. Diyrektory – bas redaktory sol – Jadyra Núrbayqyzy Toybaeva» dep shyndyqty shyrqyratyp jazdy Qayneken. Artynan antikor «Arystanbek Múhamediyúlyna qatysty tergelip jatqan qylmystyq ister boyynsha memleketke keltirilgen shyghyn somasy 7 mlrd tengeni qúraydy. Tergeu – “Altyn adamnyng әlem múrajaylary boyynsha sherui" halyqaralyq kórmesin ótkizuge, sonday-aq "Qazaqstannyng últtyq kiyeli nysandary men muzey qorlaryn jalpymemlekettik fotogrammetriyalyq 3D-skanerleu" jәne "Qazaqstan Últtyq sifrlyq kinokolleksiyasyn sifrlandyru" jobalaryna bólingen budjet qarajatyn úrlau faktileri boyynsha jýrgizilude. Búdan bólek, Múhamediyúlynyng mәdeniyet jәne sport ministri lauazymynda bolghan kezinde tuystarynyng jәne ýlestes túlghalarynyng menshigine "Su jәne qoldanbaly sport týrleri boyynsha respublikalyq joghary sport sheberligi mektebi" RMQK, "Qazaq ensiklopediyasy" AQ jәne "Qazaq ghylymiy-zertteu mәdeniyet instituty" JShS-yn zansyz beruge qatystylyghy tekserilip jatyr» dep mәlimdeme taratty. Osy mysaldan-aq atylmysh ziyalylardyng sayasi, zandyq sauatynyn, shynshyldyq dengeyining qanshalyq ekenin baghamday beruge bolady.

Qaynekenning búdan keyin jeke paraqshasynda jariyalaghan «Aqparattyq killerden jelidegi shiybórilerge sheyin» dep aidarlanghan seriyaly jazbasy tipti súrapyl. Ózi qyryq jyl qalam terbegen mәdeni, ruhany kenistikten attap sayasatqa, býgingi qoghamdaghy sayasy týiinderge pikir bildiredi. Búl qadamyn: «Sayasatty saraptap maqala jazugha zauqymyz soqpaytyn. Shiyrek ghasyr búl taqyryptan alystap, tehnologiya, әleumet, tariyh, taghdyr, tabighat, óner turasynda qalam terbep keldik. Aqyry sayasat turaly bir ret bolsyn jazu qajettigin sezindik. Qazir smartfonda qyryq eki әripti tere alatynnyng bәri sayasattanushy bolyp ketken. Al biz Altynbek Sәrsenbayúly, Darhan Mynbaymen birge KSRO Syrtqy ister ministrligining sayasy sholushylar dayarlaytyn kursynda oqyghanbyz» dep týsindiredi. Tosyn kózqarastary arqau bolghan jazbasynyng taqyrybyna baylanysty: «Altynbek bir súqbattasqanda aqparattyq killer degender payda bolghanyn aitqan. HH ghasyr sony men HHI ghasyr basynda belgili túlghany sileytip ketetin soyqan maqalany tapsyryspen jazatyndardy núsqaghany. Jiyrma jyl ótip, internet dәstýrli baspasózdi yghystyrghanda «jelidegi shiybóriler» payda bolghanyn kóre almay ketti marqúm. Serikterimen birge ózi killerding oghynan qaza tapty. Al qazir jelidegi shiybóriler biylikke syn aitqan adamdy jappay talaytyn әdet payda bolghanyn kórip-bile túra otandyq ishki sayasy jaghday jóninde oy tolghaugha bekindik» dey kele, «Altynbek biylikti synaghany ýshin oqqa baylandy. Zamanbek Núrqadilov te. Synaghany ýshin sottalghandardy sanaugha bir adamnyng sausaqtary jetpeydi. Manayyna ózin maqtaytyndardy, tipti asyra dәripteytinderdi jinaghan búrynghy preziydentten qanday múra qalghany barshagha mәlim. Osynday kepti bastan keshken qoghamgha «Toqaevty nege synaysyndar, ony tek qoldau kerek» degen pikirdi úsynushylar men ústanushylar – memleketke janashyr emes. Qaraqan bastary men manayyna toptasqandardyng az jylghy mýddesin oilaushylar men qorghaushylar ghana. Qalay desek te qoghamgha, adamgha syn kerek. Damu ýshin. Ilgerileu ýshin. Toqyrap qalmau ýshin. Áldeneni dúrys istegen adam odan song mardamsyp ketpeui ýshin» dep týiindeydi. Qazirgi el talqysyna týsip jatqan preziydent saylauyna qatysty oilaryn bylay dep býkpesiz ashyq aitady: «Búl sayasy nauqan quyrshaq teatrynyng qoyylymyna ainalyp ketkenin sauaty bardyng talayy jazyp jatyr. Toqaevtyng kandidaturasyn qoldaytyndardyng ózi onymen bәsekese týsetin kandidattardan týnilude. Qazaqstangha osynday saylau kerek pe edi?

Búghan deyin halyqqa san ret «soqyrteke» oinatylghan. Konstitusiyany ózgertu men kezekten tys saylau ótkizuden memleketting mýiizi shyghyp bolghan.

Kópting biri retinde kýtkenimiz búl emes edi. «Jana Qazaqstan» eski saryngha salu arqyly qúrylady dep oilamappyz. Toqaev zandy ózining qalauynsha iyleytin Preziydent bola qoymas dep edik. 2019 jyly saylanghan song bes jyl merzimin oidaghyday ótep, qalasa odan keyingi saylaugha týser dep kýtkenbiz. Sonda eski sorap qaytalanbaydy, bolashaq ýshin býkil ereje saqtalatyn sayasy ýlgi qalyptasady dep sanaghanbyz.

Joq, kýtkenimiz bolmady. Onsyz da san ret jamalyp, itpen oinaytyn balanyng alba-júlba tony siyaqty elesteytin Konstitusiyagha ózgeris jasaldy. Jeti jyldyq bir merzimge Preziydentti saylau belgilendi. Qoghamnyng kóz aldynda bir tabaqtaghy bir ýmitkerding salmaghy ekinshi tabaqtaghy onnan astam ýmitkerdi aspangha ata salghan tarazy payda boldy.

Tipti, birnesheui tarazynyng tabaghyna ilige almady. Konstitusiyada «tughanda Qazaqstan azamaty», týsinikti tilmen aitqanda Qazaqstanda tughandar Preziydent bolatyny jazylghan.

Bizge ara-túra telefon soghyp, Toqaevpen qol alysyp túrghan fotosyn qoyghan vatsaptan habar joldaytyn Auyt Múhiybek zamandastyng Preziydent bola almasyna búrynnan ókinetinbiz. Ózinen de bar, Toqaevtyng qolyn alyp túrghanda «myna kiltipandy rettey salynyz» dey salmaghan.

Nemese Mongholiyadan tili shyqpaghan sәby kezinde kelip, mektepti Qaraghandyda oqyghan, Astanada uniyversiytet bitirgen, sonau Rimge baryp bilimin jetilgen Erjanar Ásheyhan bauyrymyz da ata-anasy ansap jetken Qazaqstannyng Preziydenti bola almaydy.

Nemese jurnalist inimiz Núrdilda Oraz AQSh-ta oqyp jýrgende sol jaqta sәbii dýniyege kelgen. Ol bala osynda ata-әjelerining qolynda ósetin bolsa da, bolashaqta Qazaqstan Preziydenti atana almaydy.

Ári qaray kandidattyng tabaghyna ilige almaghandardyng ekinshi toby payda boldy. Olar 5 jyl memlekettik qyzmette istemegen eken. Bir ghajaby: búl talap Konstitusiyada kórsetilmegen, tek «Saylau turaly» zanda belgilengen bolyp shyqty.

Qúday-au, búlar preziydenttik mansapty 1941 jyly Moskvany fashisterden qorghaghannan beter qorghapty. Ivan Panfilov, Bauyrjan Momyshúly soghysqan zamanda jaudy ótkizbeu ýshin birinshi shepten keyin ekinshi shep jasap qoyatyn. Tura sonyng keri.

Mine, Ekinshi respublika bolamyz dep talpynsaq osynday jasandy kedergilerdi Konstitusiya men basqa da zandardan alyp tastau kerek edi. Halyq ýshin, shynayy demokratiya ýshin manyzdysy bir merzimdik jeti jyl emes, janaghyday talay azamattyng haqysyn shekteytin kedergiler edi» dep týiindeydi.

Qoryta aitqanda Qaynar aghamyz zamandastaryna ruhany janghyrudyng ýlgisi qalay bolatynyn kórsetti. Bolashaq úrpaq aldyndaghy jauapkershilikting salmaghyn sezindirdi. Jaghympazdyqtyn, shyndyghyn joghaltqan qoghamnyng qanday  zardapqa úrynatyyn jan-jaqtyly ashyp berdi. Jana buyngha naghyz ziyalylyqtyng kanday bolatynyn әigiledi dep sanaymyz.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz