2.

1930 jyldyng 8 qazan kýngi sholaq tergeudegi alghashqy súraqtar alystan oraghytylyp baryp qoyylsa kerek. Múhtar Áuezov «tergeu isi boyynsha naqty mynany kórsetti:

M.Áuezov: «Men Baytúrsynovty 1918 jyldan beri bilemin, al onymen etene jaqyn aralasqanym 1921 jyly Orynborgha auysyp kelgen song bastaldy. Tynyshbaevpen Tashkentke auysyp barghan kezde 1922 jyldyng kýzinen bastap tanyspyn. Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovtermen de, I. Qashqynbaevpen de, A.Omarovpen de, D.-M.Ádilevpen de sol Tashkentte tanystym. Qanday da bir úiymnyng bar ekendigin men olardan estigenim joq».

M.Áuezovke aiyp bolyp taghylghan búl súraqtyng qoyyluyna Á.Baydildinnin:

«Búghan qosa Baytúrsynov: qazaq jazushylary ózining tuyndylarynda tek qana qazaq últynyng múqym mýddesin qorghauy tiyis dep ýndeu tastady... Áuezov Múhtar men Ysqaqov Danial da 1923 jyly osyghan ýndedi, әdebiyet mәselelerin últshyldyq baghytta taldady, ózderining maqalalarynda Aymauytov pen Kemengerov te solay istedi»,- degen kórsetindisi sebepkerlik etti.

2.

1930 jyldyng 8 qazan kýngi sholaq tergeudegi alghashqy súraqtar alystan oraghytylyp baryp qoyylsa kerek. Múhtar Áuezov «tergeu isi boyynsha naqty mynany kórsetti:

M.Áuezov: «Men Baytúrsynovty 1918 jyldan beri bilemin, al onymen etene jaqyn aralasqanym 1921 jyly Orynborgha auysyp kelgen song bastaldy. Tynyshbaevpen Tashkentke auysyp barghan kezde 1922 jyldyng kýzinen bastap tanyspyn. Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovtermen de, I. Qashqynbaevpen de, A.Omarovpen de, D.-M.Ádilevpen de sol Tashkentte tanystym. Qanday da bir úiymnyng bar ekendigin men olardan estigenim joq».

M.Áuezovke aiyp bolyp taghylghan búl súraqtyng qoyyluyna Á.Baydildinnin:

«Búghan qosa Baytúrsynov: qazaq jazushylary ózining tuyndylarynda tek qana qazaq últynyng múqym mýddesin qorghauy tiyis dep ýndeu tastady... Áuezov Múhtar men Ysqaqov Danial da 1923 jyly osyghan ýndedi, әdebiyet mәselelerin últshyldyq baghytta taldady, ózderining maqalalarynda Aymauytov pen Kemengerov te solay istedi»,- degen kórsetindisi sebepkerlik etti.

Múhtar Áuezov ózining shәkirti Qayym Múhamedhanovqa maqtana aityp, týrmede Ahmet pen Mirjaqyptyn, Maghjan men Jýsipbektin, ózge de alash azamattarynyng әngimesin emin-erkin tyndap, aiyzy bir qanyp qalghandyghy turaly menzegen kezi de «Baytúrsynovtyng isinin» tergeui ayaqtalyp, olar Mәskeuding pәrmenin kýtip jatqan osy dýbara sәt bolsa kerek. Mine, sol kezde Aqang ózining aqylyn keyingi ústalghandargha aityp ýlgergen tәrizdi.

Búdan keyin «Alqa» әdeby ýiirmesi turaly súraq qoyylghan siyaqty. Búl ýiirme qaqynda J.Aymauytov pen M.Júmabaev turaly taraularda barynsha tiyanaqty salystyryla taldanghandyqtan da, biz tek M.Áuezovting ózining jeke basy men kózqarasyna qatysty әr kórsetindilerde aitylghan tústardy iriktey jinaqtap, tújyrymday úsynamyz.

M.Áuezov (jalghasy): «Al «Alqa» ýiirmesine baylanysty aitarym mynau. 1925 jyldyng basynda «Tabaldyryq» әdeby tobynyng deklarasiyasy qosyp salynghan Júmabaevtyng haty maghan pochta arqyly keldi. Ol: partiyada bar jәne partiyada joq 6-7 adamnan túratyn top jariya týrde «Alqa» әdeby ýiirmesin qúrghandyghyn, búl turaly mening pikir bildiruimdi, egerde búl ýiirmeni qostaytyn bolsam, onda sonyng qúramyna kiruimdi ótinip, tilek bildiripti. Men ol kezde Semeyde bolatynmyn. Men «Tabaldyryqtyn» deklarasiyasyn guberniyalyq komiytetting ýgit-nasihat bólimining mengerushisi Toqjigitov joldasqa kórsettim, biraq ta ol múny bir aiday ústady da, qaytaryp berdi, alayda naqty eshteneni ashyp aitqan joq.

Búl deklarasiyanyng mazmúnynan úqqanym: ýiirme ashyq júmys isteu kerek eken jәne baspasózge aralasuy kerek kórinedi, óitkeni ózining baghyt-baghdarynan bayqalyp túrghanynday, M.Júmabaevtyng búrynghy kózqarastaryna qaraghanda mýldem basqasha, mazmúny jaghynan solshyldyqqa jaqyn, býgingi kýnge beyimdele jasalghan edi. Júmabaev búl baghdarlama (platforma) turaly maghan baspasóz betinde pikir bildiruimdi ótinipti, biraq ta men olay istemedim jәne oghan jauap hat jazdym, mazmúny tolyq esimde joq, biraq ta әdeby mektepting ómir sýrui asa qajetti, kókeykesti mәsele, «Alqanyn» talap-tilekterin qostaymyn, keybir dittegen úsaq mәseleler jazushylardyng kenesinde talqylanuy tiyis ekendigin eskerttim.

Júmabaev ekeumiz búdan keyin de hat jazysyp túrdyq, men oghan qalamgerlerdi shaqyryp, qalayda kenesu kerek ekendigi turaly jazdym, alayda «Alqa» jónindegi mәsele birte-birte óship tyndy.

Qanday da bir astyrtyn úiym turaly eshtene estigenim de joq, bilmeymin de. Kýderinmen aradaghy qarym-qatynasym turaly Tashkentte bergen jauabymda aitqan bolatynmyn. Múhtar Áuezov».

Qat-qabat hattalghan kóp tomdyq tergeu isining ishindegi jauaptardyng arasynan «Alqa» әdeby ýiirmesi jónindegi barynsha tolyq toqtalghan jauaptyng biri osy. Múnda Múhtar Áuezov ózining kózqarasyn ashyq bildiredi. «Alqany» eshqanday kýdiksiz-aq aqtap shyghady. Tergeu isi jana bastalghandyqtan da, búl mәselege Goloshekinning jәne barlyq jazalau mekemelerining qanday astarly mәn berip otyrghandyghyn angharmauy әbden mýmkin. Óitkeni ol ózining 1931 jyly 20 qyrkýiektegi qosymsha jauabynda aldynghy tәuekelden qaytpaghan.

M.Áuezov: «Sәrsenbaev Jәkenning kórsetuindegi «Alqa» әdeby ýiirmesining platformasy turaly Maghjan Júmabaevqa jazghan hatqa keletin bolsam, onyng aitqany shyndyqqa jatpaydy. «Alqanyn» baghdarlamasyn jәne oghan qosa jiberilgen Júmabaevtyng hatyn men Semeyde jýrgende aldym. Ekeui bir konvertting ishine salynghan. Ol turaly aldyn-ala hat jazysqan emespin. «Alqanyn» baghdarlamasynan zangha qarsy keletin eshtene de bayqamadym. Júmysshylar komiytetining núsqauymen ol hatty BK(b)P Semey gubkomynyng ýgit-nasihat bólimining mengerushisi jәne «Qazaq tili» gazetining redaktory Toqjigitovke tapsyrdym. «Alqanyn» baghdarlamasy sonda qaldy. Al Júmabaevqa: «Alqany» negizinen qoldaymyn jәne әdebiyetshilerding ýiirmesin qúru ýshin qazaq jazushylaryn jinap, resmy tirkeu kerek - degen maghynada jauap berdim. Hattyng tolyq mazmúny esimde qalmapty. Men ol baghdarlamany bar niyetimmen qoldadym. Júmabaevtyng meni nege: «Ol baghdarlamany qostamady jәne shiyki dep eseptedi»,- dep aitqanyn týsinbedim (Zady Múhtardy «astyrtyn úiymgha qatysqan» degen aiyptan qútqarghysy kelgen bolsa kerek. Búl qalypty әri týsinikti jaghday - T.J.). Últshyldyq kózqaras mende boldy jәne ol mening shygharmalarynanda da oryn aldy. Men ony jasyrmaymyn. Al mening onday kónil-kýiim astyrtyn úiymnyng baghdarlamasy bola almaydy. Uniyversiytette oqyp jýrgen kezimde markstik ilimning teoretikterinen jәne ónertanushy ghalymdardan dәris tyndaghan tústa mening әleumettik tanymym men ónerge, әdebiyetke, onyng qoghamnan alatyn ornyna degen kózqarasym birtindep ózgere berdi».

Osy kórsetindisindegi:

«Men ol baghdarlamany bar niyetimmen qoldadym. Júmabaevtyng meni nege: «Ol baghdarlamany qostamady jәne shiyki dep eseptedi»,- dep aitqanyn týsinbedim. ...Últshyldyq kózqaras mende boldy jәne ol mening shygharmalarymda da oryn aldy. Men ony jasyrmaymyn»,- degen jauaby onyng ózin shyrghagha týsirdi.

Múhtardyng әuelgi jibergen qatesi de osy edi. Sayasatqa shynyqqan qayratker týrme tergeushisine búlay jauap bermeydi. Óitkeni Múhtar Áuezovke qoyylghan tergeushilerding búl súraqtarynyng astary da ózgeshe. Aldynghy top pen keyingi toptyng súraq-jauaptarynyng arasyn bir jyl tórt ay uaqyt bólip túr. Osy merzimning ishinde Jýsipbek pen Maghjannyng tergeu isi ayaqtalyp: «Alqa» әdeby ýiirmesi - jasyryn kontrrevolusiyalyq úiym retinde baghalanyp», sotqa berildi. Olardyng izi suymay jatyp qolgha alynghan últshyldardyng ekinshi tobyna oilanbastan sol «ayypty» qylmys retinde tana saldy.

Múny, kez-kelgen talant iyesine tәn anghal adaldyq dese de bolady. Múnday «formulirovkany» tergeushiler men sottar ýshin Á.Baydildin ózining kórsetindisinde:

«Alqanyn» bar ekenin men jaqsy bildim. Alghash ret shamamen 1925 jyldary bildim. «Alqa» últshyl Júmabaevtyng bastauymen Moskvada úiymdastyrylghan. Búl әdeby ýiirmeni býrkemelgen astyrtyn úiym bolatyn... 1927 jyldary Aymauytovtyn, Kemengerovtin, Áuezovtin, Baytasovtyng arasynda hat arqyly pikir alysular bolypty. Júmabaev Moskvada, qalghandary Shymkent pen Tashkentte túratyn»,- dep týsinik berdi.

IYә, sayasy termindi jaqsy biletin Á.Baydildin «Alqa» әdeby ýiirmesin - «astyrtyn qogham» etip op-onay ózgerte salghan.

M.Áuezov (jalghasy): «Baydildinning «Alqa» turaly bergen kórsetindisi dúrys, әdeby ýiirmeni prinsipti týrde qoldaghanymdy búrynghy týsinigimde jazghan bolatynmyn. Men Júmabaevqa bir-aq ret hat jazdym, astyrtyn úiym turaly eshtene estigemin joq».

Búl kórsetindide mәtindik búldyrlyq bar. M.Áuezov Á.Baydildinning «Alqa turaly pikirin qúptaydy, biraq, astyrtyn úiym turaly estimegenin aitady. Al Á.Baydildin múny:

«Búl әdeby ýiirme býrkemelgen astyrtyn úiym bolatyn»,- dep naqty kórsetip túr.

IYә, aldynghy taraularymyzda aitqanymyzday, «Alqa» ýiirmesi men «Tabaldyryq» atty baghdarlamada eshqanday «jasyrynbaqtyn» joghy anyq. Alayda, tergeushiler ony «kontrrevolusiyalyq últshyl astyrtyn úiym» retinde qylmysqa jatqyzdy. Isting nasyrgha shauyp bara jatqanyn angharghan M.Áuezov 1931 jylghy 29 qyrkýiek kýngi jauabynda:

«Jasyryn qúrylghan astyrtyn úiym-mys dep jýrgen «Alqa» әdeby ýiirmesining baghyt-baghdary turaly mәsele jónindegi mening pikirimdi sol kezde Semey oblystyq partiya komiytetining nasihat jәne ýgit bólimining mengerushisi Toqjigitov joldastan súrap biluinizdi tabandy týrde ótinemin, «Alqanyn» baghdarlamasyn oghan kórsetippin be, joq pa, oghan berippin be, joq pa, sony anyqtanyzdar, demek, sonyng ózinen-aq múnda eshqanday jasyryp-jabushylyqtyng (nelegalishinanyn) joq ekendigi bayqalady»,- dep kuә izdey bastaydy.

Búl tym kesh shiryghu bolatyn. Óitkeni búl kezde:

«Jastardyng arasyndaghy ózderining yqpalyn kýsheytu ýshin jәne últshyl ruhtaghy jastardy dayyndau arqyly ózderining iydeyalaryn búqara qauymnyng arasynda keninen taratu ýshin kontrrevolusiyalyq úiym baspasózdegi, mәdeni-aghartu mekemelerindegi jәne ghylymiy-zertteu mekemelerindegi, joghary oqu oryndaryndaghy, eng bastysy, әdebiyet salasyndaghy kontrrevolusiyalyq әreketterin órshite týsti. Astyrtyn úiymnyng búrynghy mýshelerining kómegimen basylyp shyqqan kitaptar - búqara halyqty últtyq ruhta tәrbiyeleuge, han men batyrlardyng dәuirin ansau sarynynda, kenes ókimetine narazylyq tudyru ruhyna baghyttaldy. Jekelegen әdeby enbekterdi dayyndau belgili bir tәrtip boyynsha jýrgizilip, úiym mýshelerine ózara bólinip beriledi. «Alqa» atty astyrtyn әdeby ýiirmening ómir sýrui әdeby enbekterdi belgili bir tәrtip boyynsha bólisip dayyndaugha úiytqy boldy, onyng baghyt-baghdaryn («Tabaldyryqtyn») anyqtaugha M.Júmabaev jәne aiyptalushylar Daniyal Ysqaqov, H.Dosmúhamedov, Múhtar Áuezov pen Qoshmúhamed Kemengerov qatysty»,- degen «Ayyptau qorytyndysy» jazylyp qoyghan edi.

Sóitip, әuelde, «Alqa» әdeby ýiirmesine qatysyp, onyng «Tabaldyryq» atty baghdarlamasyn oqyghany ýshin aiyptalghan Múhtar Áuezovting «qylmysy auyrlap», endi kenes ókimetining ekonomikasyna qastandyq jasaghan býlikshil, oqu-aghartu isindegi sharalargha kedergi keltirgen, marksshil ilimge qarsy ýgit-nasihat jýrgizgen iydeologiyalyq dúshpan bolyp shygha keldi.

Tergeu barysynda múnyng barlyghyn joqqa shygharghan Múhtar Áuezov osydan toghyz ay keyin jazghan «Ashyq hatynda» jogharydaghy pikirlerining bәrin teriske sanap, «qatesin moyyndady». Tipti, «Alqa» ýiirmesi turaly da mýldem basqasha pikir bildirdi. Ol:

«Alqanyn» baghytyn әdebiyettegi jana tónkerisshil baghyt dep qabyldauym da teris edi. Anyghynda ol marksshyldyqqa qúr ghana iyek sýiep otyryp, negizinde búrynghy tar últshyldyqty qayta terendetip, qayta qalyptap, qayta nyghaytamyn degen jol bolatyn. Men onyng negizgi baghytyn qatalasyp baryp, kótere baghalappyn. Qazir de qazaq jazushylarynyng aldynda túrghan tónkeristik mindetterdi týsinu jolynda, men ol «Alqanyn» teris últshyldyq baghytynan boylap astym. Sondyqtan búdan bylay onymen eshbir baylanysym joq dep sanaymyn»,- dep aldynghy pikirinen ainyp ketti.

Shyghar ýkim shyghyp qoyghan song dәl osylay býgejekteuding qajeti bar ma edi? Bar edi. Óitkeni, bostandyqqa shygharghanmen de, erkindik bermeytin. Búl «Ashyq hat» az da bolsa tynys aludyng amaly edi. Biz «Alqa» ýiirmesi turaly derekterdi jinaqy beru maqsatynda sәl ilgerilep ketkenimizben, M.Áuezov alghashqy tergeuden song keyin úzaq uaqyt jauapqa tartylmady. Óitkeni, olardyng qolynda M.Áuezovting astyrtyn úiymgha, basmashylar qozghalysyna, aq gvardiyashylardyng jazalau әreketterine, moyynserik pen tәrgileu nauqanyna, jer telimi jónindegi aitys-tartysqa qatysqany qaqynda naqty aighaqtar da joq edi jәne olardyng kókeyin tesken oqighalar ótken tústa Múhtar Áuezov Leningrad qalasynda oquda jýrgen bolatyn. Búl oghan týrme tergeushilerining qoyghan súraqtaryna jaltara jauap beruine mýmkindik jasady. Alayda Goloshekinning ózi partiya konferensiyasynda Múhtar Áuezovti «kontrrevolusiyashyl últshyl» dep ashyq jariyalanghandyqtan da isti toqtatudyng eshqandayda lajy joq bolatyn. Sondyqtan da ótkendegi oqighalardy qozdyryp-qotaryp, qashan ilik tauyp, resmy aiyp taqqansha biraz uaqyt ótti.

Sonymen, tútqyndalghannan keyin ýsh aidan song baryp resmy týrde aiyptau qorytyndysymen tanysyp, ózine taghylghan aiyptardyng shyndyqqa sәikes kelmeytindigin aityp, oghan qarsy uәj bildirdi.

«GPU-ding ókiletti ókilining orynbasary Alishanskiyge jәne Popov joldasqa

Tútqyn Áuezov Múhtardan Mәlimdeme

6/HII kýngi maghan kórsetilgen aiyptau qorytyndysyna qaraghanda men 58-statiyanyng 7 jәne 11 tarmaqtary boyynsha jauapqa tartylyppyn, onyng maghynasyna (formulirovkasyna) oray mening týsingenim mynau: men Dosmúhamedov pen Tynyshbaevting úiymynyng qúramyna mýshe bolyppyn-mys jәne sol úiymnyng tapsyrmalaryn orynday jýrip, kenes mekemelerindegi búl úiymnyng iydeyalyq yqpalyn kýsheytuge әrekettenippin, jerge qonystandyru, baspasóz, mektep salasy boyynsha jýrgizilgen asa manyzdy sharalardy jýzege asyrugha tosqauyl qoyyppyn, múnday memlekettik josparly isting atqaryluyna men kedergi jasappyn-mys».

Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovting de, Múhamedjan Tynyshbaevting de tergeushige bergen jauabynda Múhtar Áuezov «astyrtyn úiymnyng mýshesi» retinde atalmaydy. Tek Qazaq zertteu ortalyghyndaghy ghylymy basylymdardyng avtory qatarynda bir-eki ret tizim ishinde kórsetilgen. Sondyqtan da búl arada tergeushiler M.Áuezovti shyrghagha týsiru ýshin alash kósemderining esimin algha tartqan siyaqty. Al onday qaghystyrular men shaghystyrular dәstýrli tәsilge ainaldy. Dәlel retinde H.Dosmúhamedovting tergeushige bergen mәlimdemesin eske alsaq ta jetkilikti. Sondyqtan da búl arada H.Dosmúhamedov pen M.Tynyshbaevting esh qatysy joq. Tek tergeu isining syrtqy múqabasyna «M.Tynyshbaevti, H.Dosmúhamedovti jәne basqalardy aiyptau turaly № 06610 is» dep jazylghan jazu ghana olardyng «qylmystarynyn» basyn qosyp túr.

M.Áuezov (jalghasy): «Men ózimning ómirimde qandayda bir mekemede istemeyin, birde-bir ret 7-tarmaqtaghy aiyptaudan tuyndaytyn ekonomika salasyndaghy kontrrevolusiyalyq býlikshil әreketpen ainalysqan emespin jәne búl aiyptyng maghan qatysy bar ekendigine eshqandayda senbeymin».

IYә, Múhtar Áuezovting ózi solay eseptegenimen de, onyng kenes ókimetine qyzmet isteuining ózin «qarajýzdilik» dep baghalaytyn «janashyrlary» jetkilikti bolatyn. Onyng «kontrrevolusiyalyq әreketteri» turaly maghlúmattar jiyrmasynshy jyldyng basynan tótenshe mekemening tartpasyna jinalyp jatqan. Tergeu barysynda sol derekter men basylymdardyng barlyghy da qaperge alynghany anyq. Mysaly, sabyrly azamat, salmaqty jazushy qataryndaghy Sabyr Shripovting ózi «Alashordany» әshkereleuge erte qamdanypty. Ol ózining 1922 jyly mausym aiynda «Stepnoy pravda» gazetinde jariyalanghan «Shyghys Qazaqstandaghy revolusiyalyq qozghalystyng tarihy» atty maqalasynda alash qozghalysyn jeksúryn etip qana kórsetken joq, sonymen qatar:

«Alashtyng kósemi bop túrghan kezinde, 1918 jyly shilde aiynda Bókeyhanov «Saryarqa» gazetining №42 sanynda jariyalanghan: keneske qatysy bar barlyq qazaqtardy tútqyndau, olardyng balalary men әielderin talangha salu turaly ózining ataqty №1 búiryghyn shyghardy. Sonyng saldarynan búrynghy qyzylarmiyashy Jәnibekov jәne basqalar tútqyndaldy. Komiytetting kórnekti jetekshileri Áuezov, Sәduaqasov, Baydildin jәne basqalar boldy. Búl komiytet resmy týrde mәdeni-aghartu sipatynda júmys istedi, biraq ta olar Alashordanyng sayasy ýiirmesining izbasary retinde últtyq ruhta әreket etti»,- dep «әshkerelep», M.Áuezovti qandy qol jazalaushy etip shyghardy.

Alash iydeyasy men «Alash» partiyasynyng ystyq-suyghy basylmay, «әshkereleu nauqany» bastalmay túrghan óliarada S.Shәripovting «qalamúshyn búlay asyra silteuinin» sebepteri týsiniksiz. Ony osy tústaghy europalyq últ ókilderining Semey guberniyasynyng Qazaqstangha qosyluyna qarsy belsendi әreketimen, S.Sәduaqasovtyng Semey gubkomyn taratyp jiberuimen, M.Áuezovting gubkomnyng tóraghalyghyna saylanuymen, Á.Baydildinning búl sheshimdi qoldap maqala jazuymen ghana týsindiruge bolady. Sonda Sabyr Shәripovting ústanymy qanday bolghany? Demek, qazaq últynyng ashtan qyrylyp jatqany S.Shәripovting janyna batpaghan jәne ol qazaq jerining tútastyghyna moyynsynbaghan - degen kýdik úyalaydy. Al «Alash isi» tergeui barysynda búl maqala tergeushilerding qolynda bolghany esh kýmәn tudyrmaydy. Jәne iydeologiyalyq әshkereleu - shynayy bolishevik Sabyr Shәripovting túraqty qúlaq búrauyna ainalghan taqyryby. Kim ózin jendet etip kórsetken adamdy únatady? Jogharydaghy maqalagha oray «shyghys alashordashyl jendet» M.Áuezovpen ekeuining arasynda ýlken «qaqtyghys bolghan». Ol Maghjan Júmabaev pen Júmaghaly Tileulinning Qyzyljarda ótken qazaq ziyalylarynyng kenesinde «Ashtargha kómek kórsetu» turaly sóilegen sózderin «auyrsynyp», ózining «estimegenine» ókinip:

«Kópshiligi mәseleni talqylaugha dәrmensiz qazaq intelliygensiyasy men janadan tartylghan kommunisterdi qatystyryp Qazaq kenesin ótkizuding qanday qajettigi bar? Qazaq kenesin shaqyrudy kim shygharghanyn bilmeymin, alayda ótken jyly Orynborda búl iydeyany úsynghan «Bókeyhanov babay» degendi estigemin»,- dep Gubkomgha aryz jazypty.

Osy aryzdyng syrtyna qaryndashpen:

«Búl fraksiya da emes, kenes te emes, tek orys tilin bilmeytin qyzmetkerlerding jinalysy ghana. Olardy ýiirmege ertip kelgen Shәripov emes qoy. Men múny ýnemi jinalys dep ataymyn. Búl Shәripov pen Áuezovting arasyndaghy qaqtyghystan keyin tuyndap otyrghan joq pa eken? Shәripovting Aybasov turaly mәlimdemesi jalghan emes pe? Onday mәsele kóterilgen joq qoy. Jinalystyng maqsaty: partiyada joq kópshilikti tartu ma? Júmabaevty da. Uәkilding keluine baylanysty dayyndalghan»,- dep («Alashorda qozghalysy», 3 tom, 1-kitap, 105-106 bet) búryshtama soghylypty.

Sol jyldary «әdetke ainalghan» múnday «qyzyltúmsyq aryzgha» nazar audaruymyzdyng sebebi, búryshtamadaghy «Shәripov pen Áuezovting arasyndaghy qaqtyghys» degen tirkes. Aryzgha deyin Aqmola azyq-týlik komissiyasynyng tóraghasynyng orynbasary, aryzdan keyin Gubatkomnyng tóraghasy bolyp shygha kelgen S.Shәripov: «Bókeyhanov babay», «óresiz qazaq intelliygenti», «óte yqpaldy әri bedeldi últshyldar Júmabaev pen Tileuliyn», «shyghys alashordashyl jendetter», «qazaq kenesining ótkizilui mýldem orynsyz, oghan jol beruge bolmaydy»,- degen tirkesterdi partiyalyq tazalau túsynda tegin qoldanyp otyrghan joq. Óitkeni búl mәlimetterding barlyghy tekseru komissiyasyna týsedi, onda sayasy túrghydan óndelip, tótenshe komiytetke beriledi. Sondyqtan da M.Áuezovting «ótken qyzmetimnen min tabuy mýmkin emes»,- degeni ózin-ózi júbatqan aldarqatu. Al «jymsytpa aryzdy» jauyp tastap otyrghan kim? Orynbordaghy Halyq Komissariatynyng atynan kelgen uәkil A.Kenjiyn. Demek aryzdy basyp tastaugha qol qoyghan da sol boluy mýmkin.

M.Áuezov (jalghasy): «Onyng ýstine men 1924 jyldan bastap Qazaqstanda qyzmet istegemin joq (1924 jylgha keyin Leningradta túryp oqydym, al 1928 jyldan bastap tútqyndalghan kýnime deyin Tashkentte túrdym, SAGU-ding ghylymy qyzmetkeri bolyp istedim)».

Búl jauaptyng «sayasy astary» Á.Bókeyhanov pen Á.Ermekovke qatysty tústarda keyinirek taldanady.

M.Áuezov (jalghasy): «Sonday-aq songhy eki jylda múnymen qosa qazaq mektepterinde (oqu-aghartu institutynda jәne orman sharuashylyghy tehnikumynda) qazaq әdebiyetining tarihynyng oqytushysy retinde ótkizilgen dәristerimdi ókimetting aghartu salasyndaghy bekitip bergen baghdarlamasyna qarsy jýrgizdi-mis degen aiypty da moyyndamaymyn, kerisinshe, qazaq әdebiyetin markstik әleumettik túrghyda oqytudy negiz etip alghan mening júmysym ózining paydasyn tiygizgenine jәne Qazaqstannyng orta mektepterining әleumettik baghytyna say jýrgizilgenine eshqanday shýbәsiz senemin. Búl baghdarlama qazaq әdebiyeti men qoghamtanu pәnderining oqytushylarynyng 1930 jyly jazda ótken ólkelik kenesinde bekigen bolatyn. Eki jyldyq ústazdyq qyzmetim tek osy baghdarlamanyng negizinde jýrgizildi, al búl baghdarlama - marksizmge jat iydeologiya men qondyrghylardyng barlyghyn batyl ysyryp, teriske shygharady».

Búl túrghydan alghanda kenes ókimetining M.Áuezov turaly kózqarasy mýldem keraghar. Oghan BK(b)P Qazaq Ólkelik komiytetining bólim megerushisining orynbasary Martynenko men hatshysy Ongharovtyng 1929 jyly 21 aqpan kýni Orta Aziya memlekettik uniyversiytetining rektoryna qarata, «óte qúpiya» týrde M.Áuzovke:

«Sizding Goloshekinning atyna joldaghan j.Áuezovke minezdeme beru jónindegi súrauynyzgha mynany habarlaymyz: Áuezov joldas kommunistik partiyanyng mýshesi boldy, oghan deyin «Alashordanyn» yqpalynda jýrdi. Áuezov ózining әdeby jariyalanymdarynda belgili bir dengeyde burjuaziyalyq-últshyl iydeologiyany ústandy. Tek keyingi jyldary ghana onyng kózqarastarynan búrynghy burjuaziyashyl-últshyl baghytynan bas tartqany bayqaldy. Osyghan qarap jәne qazaq әdeby qayratkerlerining tapshylyghyn eskerip, j.Áuezovting OAMU-ding (Orta Aziya Memlekettik uniyversiyteti - T.J.) ghylymy qyzmetkeri bolyp ornalasuyna kelisimin beredi»,- dep bergen minezdemesi dәlel.

Yaghni, Áuezovting óz bilimin ózine nesiyege bergen.

M.Áuezov (jalghasy): «Baspasóz betterindegi maqalalaryma oray sizding nazarynyzdy myna mәselege audaramyn: Qazaqtyng merzimdi baspasózderindegi iydeologiyalyq kýres pikir alysu (diskussiya) ýrdisinde birneshe jyl boyy jýrgizildi, meni syrttay qosaqtap kirgizip qoyghan әdeby toptyng kózqarasyn kózdep bir de bir maqala jazghan (1922-23 jyldan keyin) joqpyn. 1926 jylghy qantar aiynan keyin jaryq kórgen jalghyz shygharmam - «Qily zaman» povesi. Alayda ol tarihy shygharma bolghandyqtan da, býgingi kýnge eshqanday qatysy joq. Al songhy jyldary basylyp shyqqan oqu qúraldaryna keletin bolsaq, men ony qazaq mektebining bastauysh klastaryna kómek kórsetu ýshin ghana jazdym.

Jalpy alghanda, men ózimning әdeby shygharmalarymda eshqashanda kontrrevolusiyalyq arandatugha barghan emespin, egerde alghashqy kezde jibergen iydeologiyalyq auytqularym bolsa, onda onyng qanday dәrejede ziyan әkelgendigin, qanday payda keltirilgenin tergeu oryndary emes, Ólkelik komiytetting tiyisti bólimderi anyqtauy tiyis. Sonday-aq, jogharyda atalghan tuyndylardy 7-tarmaqqa әkep qosaqtau - shekten shyqqandyq dep esepteymin».

Shyndyghynda, mәsele, Dosmúhamedov pen Tynyshbaevta da, «Qily zaman» men «Songhy soqqyda» da emes, mәsele, tergeu isi bastalmay jatyp kenes ókimetining iydeologiya qayratkerlerining atynan joldaghan «Ashyq hatta» bolatyn. Búl - aldaghy uaqytta jik-jikke bólinip qayyrylatyn jauaptyng basy ghana edi.

Tergeu arasynyng úzaqqa sozyluy Múhtardyng oilanyp jauap beruine mýmkindik jasaghanymen, týrmening jaghdayy oghan әser etpey qoyghan joq. Halel Dosmúhamedov pen Múhamedjan Tynyshbaev turaly pikirine keletin bolsaq, birinshiden, múny әr túlghanyng arasynda bola beretin qarym-qatynas retinde qaraghan jón. Ekinshiden «arazbyn» deu arqyly olarmen ara jigin ashyp alyp otyr. Búl - synalghan, synaqtan ótken, ózin-ózi aqtaghan «týrmening zany». Ony búdan keyin berilgen, syrt qauymgha, tipti osy mәselemen dendep jiyrma jyl ainalysqan bizge de basynda týsiniksizdeu kóringen, әr qily jeleuge jeteleytin tómendegi jauaptan anyq bayqaymyz:

M.Áuezov (jalghasy): «Songhy aitarym: Dosmúhamedov pen Tynyshbaevting astyrtyn úiymyna qatysyng bar - degen aiypty maghan jabylghan jala dep eseptep, odan mýldem bas tartamyn, basqasyn bylay qoyghanda, men olardy sonday bir sýikimdi sayasy túlgha dep eshqashanda tanyghan emespin. Tipti qiynnan qiylysyp, jolymyz toghysa qalghan kýnning ózin de, búl eki adamgha degen mening kózqarasymnyng teristigine baylanysty, qasaqana olarmen birge jýrmes edim. Búl eki adamgha degen ózimning baghamdy men 1926 jәne 1927 jyldary-aq berip qoyghanmyn. «Súghanaq súr» povesim men Abaydyng ólenderine jazghan alghy sózimde bildirgemin (Búl eki qoljazbany sizderding adamdarynyz ózge jazularymmen qosa alyp ketken bolatyn)».

Mine, dәl osy arada bir gәp bar! Qos ardagerge múnday bagha layyq emes ekeni, әriyne, týsinikti. Taghdyrly, talantty túlgha dәrejesine kóterilse de, tura sol jyldarghy M.Áuezovting últtyq kýres jolyndaghy bedeli M.Tynyshbaev pen H.Dosmúhamedovti mensinbeytin dengeyge kóterile qoyghan joq bolatyn. Múnyng negizgi astary mynada: A.Baytúrsynovtan bastap M.Áuezovke deyingi tútqyndar ózderining jaqtastaryn әdeyi shettetip, «ony jek kóremin», «onymen arazbyn», «ony moyyndamaymyn» dep jorta jauap bergen. Búl - әriptesin qosymsha aighaqtan qútqarudyng amaly bolyp tabylady. Al kórkem shygharmagha tәn ómirlik jәne kórkemdik shyndyq túrghysynan keletin bolsaq, bizdi mәtqapy qaldyryp, tәnti etip jýrgen «Súghanaq súrdyn» jelisine Tashkent qalasynda ótken, H.Dosmúhamedov, M.Tynyshbaev, J.Dosmúhamedov, S.Qojanov, T.Rysqúlov arasyndaghy bir hattyng tarihyna qatysty oqigha arqau bolghan dep joramaldaugha tolyq negiz bar. Onyng jay-japsary D.Ádilev, H.Dosmúhamedov, M.Tynyshbaev, J.Dosmúhamedov turaly taraularda barynsha qamtylyp berilgen. Búl «kishkentay kiltipannyng ózi», shyndyghynda da, kórkemdik shyndyqqa súranyp túrghan bopsaly taqyryp. Biraq onyng tergeushilerge kelimdi-ketimdisi shamaly bolatyn.

M.Áuezov (jalghasy): «Baylardy tәrkileuge qatysty kózqarasymdy bir povesti pen orys tilinde jazylghan «Songhy soqqy» atty librettomen bildirdim, onda búghan asa manyzdy revolusiyalyq shara dep bagha berdim. Búl «Songhy soqqy» degen atpen «Shyghyskinogha» tapsyryldy. Múnda eshqanday óshpendilik joq, sol sharalardy jýzege asyrghan kezdegi adamdardyng shynayy izgilik sezimi suretteledi. Áuezov. 12/ HII - 30».

Songhy jauaby óte angharly, oilastyrylghan, ýmitke jeteleytin týlki búltaqpen jazylghan. Osy alghashqy kórsetindining ózinen búl tergeuding «Ashyq hatpen» ayaqtalatynyn anghartady. Sonday-aq búl iske tirkelgen M.Tynyshbaev pen H.Dosmúhamedovke qatysty bette de osy kórsetindimen tәmәmdalady.

(Jalghasy bar)

ABAI.KZ