Qasiretti qantar oqighasy kezinde Toqaev ótkizgen qauipsizdik kenesining otyrysyna qatysqan Mәsimovtyng artynan tútqyndalghany mәlim bolghan. Oghan "memleketke opasyzdyq jasady", "tónkeris jasamaq boldy", "jemqorlyqpen shúghyldandy" degen aiyptar taghylghan. 26 qazanda ÚQK baspasóz qyzmeti Kәrim Mәsimov pen ÚQK tóraghasynyng búrynghy orynbasarlary Ánuar Sadyqúlovty qamaudy 6 jeltoqsangha deyin, Dәulet Erghojindi 13 jeltoqsangha deyin, Marat Ósipovti 22 jeltoqsangha deyin qamaugha sheshim shygharghan. Mәsimov pen onyng ýsh orynbasarynyng ýstinen qozghalghan qylmystyq is qúpiya jýrgizilip jatyr.

Nazarbaevtyng dәuirinde yqpaldy qyzmetterde bolghan Mәsimovtyng ereuildep kóshege shyqqan azamattar siyaqty onay shaghylatyn janghaq emes ekeni belgili. Ile-shala ony qoldaytyn, naqaqtyghyn dәleldeuge belsene kirisken onlayn resurstar payda bolghan. Olar Almaty velomarafonynyng kórigin qyzdyryp jýrgen Mәsimovtyng týrmedegi kýni itke bergisiz, densaulyghynan aiyrylghan dep dabyl qaqqan. Mine endi olar taghy bir aqparatty jariya etip otyr. Olardyng keltirgen mәlimetinshe Mәsimovqa anau-mynau emes, Álemdik Birikken Últtar Úiymy arasha týsipti.

Birikken últtar úiymynyng jónsiz ústaular jónindegi júmys toby Adam qúqyghy boyynsha jogharghy komissar basqarmasy saytynda Mәsimov isine baylanysty ózderining qortyndysyn jariyalapty. Onda Kәrim Mәsimovti bostandyghynan aiyru kezinde Jalpygha birdey adam qúqyghy deklarasiyasynyng 3, 9, 10 jәne 11 baptary men Azamattyq jәne sayasy qúqyqtar turaly halyqaralyq paktining 9, 14-baptaryna qayshy is-әreket jasalghany atap kórsetilgen eken.

Júmys tobynyng esebinde Mәsimov isi tóniregindegi "qúpiyalyq" ta sóz bolyp: Mәsimovting otbasyna is barysy turaly aqparat berilmegeni, kezdesuge de rúqsat etilmegeni, múnan ózge, Mәsimovti qorghaushylar júmysyna da kedergi jasalghany da algha tartylypty. BÚÚ júmys toby "Mәsimovti bostandyghynan jón-josyqsyz aiyrugha baylanysty jaghdaydy tolyghymen jәne tәuelsiz zertteuge" jәne "Mәsimovting qúqyghyn búzushylargha shara qoldanugha" shaqyrghan. Aqorda «Mәsimovti shúghyl bosatyp, halyqaralyq qúqyq tәrtibi boyynsha ótemaqy alu qúqyghyn beruge tiyis» dep mәlimdegen.

Biz Birikken Últtar Úiymy kisilik qúqyq komiytetining әreketine bagha beruden aulaqpyz. Biraq búdan sәl uaqyt búryn Qytaydaghy músylman azshylyq últtardyng mәselesin qayta talqygha salu bastamasy kóterilgende ol úsynys mýshe elder tarapynan qoldau tappay, qytaydyng paydasyna sheshilgeni barshagha ayan. Endi kelip atalmysh júmys tobynyng Mәsimov isine may shammen ýnilip, jalpygha birdey baptardyng búzylghanyn shýiinshileui – ala qoydy bóle qyryqqanday әser beredi. Mәsimovty onay shaghylatyn janghaq emes dedik qoy, onyng negizi mynada: Kәrim Qajmúqanúly da preziydent Toqaev siyaqty Qytaydyng joghary oqu ornyn bitirip, alghashqy enbek jolyn Kremlding qytaydaghy elshiliginen bastaghan. Odan keyin Álemning manday aldy qarjy ortalyghynyng biri sanalatyn Gankongtegi Qazaqstannyng sauda ókildigin basqarghan. Gankongting AQSh tyn, qala berdi әlemning sayasy salasyna tikeley yqpal etetin Nu-Iork qarjy ortalyghymen tikeley alys-berisi bar ekeni belgili. Osy faktylerdi eskersek Mәsimovtyng Amerikanyng qymbat qalalarynda ýii bar ekenine, Birikken Últtar Úiymynyng oghan arasha týsuine tandanudyng qajeti shamaly.

Abai.kz