Senbi, 5 Sәuir 2025
2056 2 pikir 9 Qarasha, 2022 saghat 14:03

1,5 mln astam salymshy depoziytine 10 payyzdyq ótemaqy alugha ótinish berdi

1,5 millionnan astam salymshy depozit boyynsha 10 payyzdyq ótemaqy alugha ótinish bildirdi, dep habarlady Qazaqstannyng depozitterge kepildik beru qorynyng baspasóz qyzmeti.

1,5 millionnan astam salymshy bankterge ótinim beru arqyly tengedegi depozitter boyynsha 10% kóleminde ótemaqy (syilyq) alugha kelisimin rastady.

Búl baghdarlamanyng sharttaryna say keletin salymshylardyng jalpy sanynyng 30% qúrady.

Bankter tengedegi depozitter boyynsha 10% esepteuge kelisim beru turaly salymshylardyng ótinishterin qabyldaudy jalghastyruda.

Salymshylar syiaqyny alugha kelisimin 2023 jyldyng 1 qantaryna deyin rastauy kerek.

Múny onlayn rejiyminde jasaugha bolady, ekinshi dengeyli bankterding kópshiligi múnday mýmkindikti әldeqashan oilastyrghan.

5 millionnan astam salymshy ótemaqy ala alady. Onyng ishinde salymshylardyng 97% depozitke 5 million tengege deyin aqsha salghan.

Onyng ishinde depozitterding negizgi ýlesin 1 mln tengege deyingi depozitter qúraydy.

Qyrkýiek aiyndaghy jaghday boyynsha ótemaqynyng jalpy somasy shamamen 360 mlrd tengeni qúrady.

«Syiaqy jinaq, merzimdi, merzimsiz depozitter, bilim beru jinaqtau salymdary jәne túrghyn ýy qúrylys jinaqtary jýiesindegi salymdargha esepteledi. Salymshylardy osy mýmkindikti paydalanugha shaqyrghym keledi. Ótemaqy alu sharttarynyng biri - 2022 jyldyng 23 aqpanyna deyin ashylghan jaramdy depozitting boluy», - dep qosty QDKBQ Tóraghasy Ádil Ótembaev.

 

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1510
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 4128
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 4230
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 3133