Mýlde sayahatqa shyqpaytyn, kitap oqymaytyn, muzyka tyndamaytyn adamdy búl dýniyemen qoshtasugha dayyn "tiri ólik" dep atasaq qatelespeymiz. Óz boyynda ýilesim tappay, jalghyzdyqta ómir sýretin adamdy qalay týsinuge bolady? Óz-ózine degen senimnen aiyrylghan, júrttyng kómeginen mýlde bas tartqan adamnyng ómiri qanday? Mahabbattyng týbine jetetin adamdy da "tiri ólik" qataryna jatqyzsaq qatelespeymiz. Jan dýniyesi ezilgen adamnyng janyn tat basyp, ol ýnemi ómirge ókpesin aityp, tipti jauyp jatqan Qúdaydyng núry - jauyngha da narazylyq bildiredi. Óz júmystaryn bastamay jatyp, orta jolda qaldyrghan adamdy tiri ólik dese bolatynday. Ol bireumen shýiirkelesip, әngimelerden boyyn aulaq salady. Óz әreketteri men nәpsining qúlyna ainalghan adamnyng taghdyry ayanyshty. Kýn sayyn bir baghytta jyljyp, baghytyn eshqashan ózgertpeydi. Bóten adamdarmen sóilesuden qashqaqtaytyn adamdy mýsәpir deuge bolady. Qúmarlyqtan bas tartyp, esineuding ornyna kýlimsireytin adamdy qalay týsinemiz? Tipti búlar shynayy kelbetin, emosiyasyn da kórsete almaydy. Kezdeysoqta ashudan dastarhandy tónkermeytin, taghdyrdyng әdiletsizdigine qarsy túrmaytyn, tәuekelge barmaytyn, sezimi men mahabbaty ýshin kýrespeytin, keyde ómirde bir ret bolsa aqyldy danyshpandardyng aqylyn tyndamaytyn adam "tiri ólikke" ainalady. Shynayy tiri adam bolyp, shyrghalan, tirligi kóp ómirde óz ornyn tabu ýshin adamzat balasy úly shayqasqa týsui tiyis. Ómir tereng tynystap demaludan bastalady. Dәl qazir, dәl býgin ómir sýr! Baqytqa jetu jolynda tәuekelge týs. Dәl qazir ómir sýr, ótirik, jalghan tirlikten qash.

Dәuren Múqanov

Abai.kz