Bismillәhir rahmanir rahiym

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúlyna,

Qr Oqu-aghartu ministrligine, 

Qr Ghylym jәne joghary bilim ministrligine, 

Qr Mәdeniyet jәne sport ministrligine

«Qazaq Biyler Alqasy» Qoghamdyq Birlestigi men

«Qazaqstandyq ata-analar Odaghy» Qoghamdyq Birlestigining atynan

Úsynys hat

2022 jylghy elimizdi kýizeltip ketken «Qandy qantar» oqighasynan keyin qazirgi Preziydentimizding bastamasymen «Jana Qazaqstan» atty elde týbegeyli reforma jasau jobasy jolgha qoyyldy. Sebep: 30 jyldan astam tәuelsiz el bolghan kezimizde elding tarihy iyesi Qazaq halqynyng ruhany qúndylyqtary ayaqasty etilgeni ayan boldy. Mәselen, memlekettik mәrtebedegi myng jyldyq tarihy bar bay tilimiz ókimette qoldanystan shettetildi.

Ghasyrlar boyy «Dala órkeniyetimen» kelgen qúndy dәstýr-saltymyz jas úrpaqty tәrbiyeleytin oqu oryndarynda oqytylmady. Tek qana batystyq, evropalyq oqu baghdarlamalary men ruhany qúny az jyltyraq mәdeniyetter oqytylyp, nasihattalumen boldy. Búlardyng bәri bizding halqymyzdyng mentaliytetimen esh sәikespeytindigin ghalymdarymyz, tarihyshylar men pedagogtar aityp, eskertumen keledi. Atap aitsaq, «ýshtildilik» oqu baghdarlamasy jas úrpaqtyng últtyq psihologiyasyn búzatyn qastandyq dese de bolady. Jәne songhy 10 jylda shygharylghan mektep oqulyqtarynyng mazmúnyndaghy soraqy olqylyqtar balalargha tolyqqandy últtyq, adamdyq tәrbie bere almady. Biyl oqu baghdarlamasyna engizilgen «Jahandyq qúziret» («Globalinaya kompetensiya») pәnindegi asyrasilteushilikter, teris jynystyq tәrbie mәseleleri últymyzgha qatysty jasyryn jýrgizilip jatqan shabuyl demeske amal joq.

Búdan bólek ata-ana men bala qarym-qatynasyna orasan syzat týsiretin 2020 jylghy atyshuly «Otbasyndaghy zorlyq-zombylyqqa qarsy is-qimyl turaly» jana zang jobasy Mәjiliste talqylanyp, tipti qabyldanugha shaq qalghan edi. Taghy da jastar arasynda keninen taray bastaghan Valentin kýni, Heloulin sekildi qauipti, azghyn merekesymaqtar keyingi buynnyng sana-sezimin sayazdatyp, býldirude.

Al halyqtyng dýnie tanymyna tikeley әser etetin telebaghdarlamalarda últtyq dәstýr men  haq dinimizge qayshy әreketter nasihattalumen keledi. Mysaly «Qalaulym», «Bir bolayyq», «Qosylayyq» sekildi telebaghdarlamalar halqymyzdyng sanasyn ulap, azghyndyqqa, ruhany mýgedektikke sýirep bara jatqandyghy aituday-aq aityluda. Mine, osynday iritki salushy beybastaq әreketterding aqyry jaqsylyqqa aparmaytyndyghyn qoghamdaghy dúrys oilay alatyn azamattardyng bәri moyyndauda. Sondyqtan «Jana Qazaqstan» bolu ýshin oqu-bilim, tәrbie salasy men mәdeniyetti týbegeyli reforma jasau qajet.

Osy jasalatyn reformanyng tolyqqandy iske asuyna septigin tiygizetin mynanday úsynystardy ortagha salghymyz keledi:

1. «Qalaulym», «Bir bolayyq», «Qosylayyq» telebaghdarlamalaryn jabu. Olardyng ornyna últtyq boyauy qanyq, adamshylyq qúndylyqtaryn, halqymyzdyng bayyrghy qúndy salt-dәstýrlerin nasihattaytyn «Qúda bolayyq», «Kelin týsiru» sekildi baghdalamalardy shygharu. Jәne telehabar jýrgizushilerining kiyim kii ýlgisine de últtyq mәdeniyetimizdi, әdep normalaryn tanytyp túratyn talaptar qoiy qajet dep bilemiz.

2. Jas úrpaqtyng boyynda dúrys iydeal qalyptastyru ýshin Elimizding damuyna ýles qosqan ghalymdarymyz men qayratkerlerimizdi, Túlghalarymyzdy nasihattaytyn baghdarlamalardy shygharu.

3. Últtyq sәikestendiruding (iydentifikasiya) bir tәsili – kiyim mәselesi. Osy baghytta, yaghny últtyq dildi qayta janghyrtu maqsatynda mektepte, jalpy oqu oryndarynda ústazdar men oqushylargha layyqtap (qyz balalargha qysqa etek kiygizetin formalardy ózgertip), últtyq naqysh pen әdepke say kiyim týrlerin (birneshe forma ýlgilerin) shygharu.

4. «Tәrbie – talbesikten» qaghidatyna say últtyq tәrbiyeni erterek bastauymyz qajet. Mysaly, balabaqshalarda valis biyletu sekildi jat ýrdisterdi toqtatu kerek. Últtyq dәstýrlerimizdi sinirudi osy balabaqshadan bastau qajet.

5. Balabaqsha, orta mektep, kolledjder men jogharghy oqu oryndarynda Qazaq últtyq qúndylyqtary jýieli týrde nasihattalyp jazylghan oqu baghdarlamasy men oqulyqtardy, mysaly «Abaytanu», «Últtyq dýniyetanu», «Ólketanu», «Últtanu» sekildi oqulyqtardy dayyndap, shygharu. Sonday-aq oqu oryndaryn «sóileytin qabyrgha» tәsilimen bezendiru; yaghni, qazaq ghúlamalary men aqyn-jazushylardyng naqyl sózderi men «Qazaq jigitinin/qyzynyng әdep erejeleri» sekildi ghibratty dýniyelerdi jazu.

6. Tekti elimizding saliqaly salt-dәstýrine, últtyq diline qayshy keletin, qazaq halqynyng azamattarynyng ar-namysyna tiyetin, últarazdyq qaqtyghys tudyruy mýmkin kez-kelgen jiyndargha, trening pen konsertterge toqtau salynuy kerek! Osy maqsatta jәne kópshilikke qoljetimdi BAQ pen әleumettik jelilerdegi habarlar men kinofilimderge, audio jәne beyne ónimderge saraptama jasap, rúqsat beretin, mysaly «Últtyq talgham» sekildi saraptama komissiyasy qúryluy tiyis dep sanaymyz.

7. «Enbekke baulu» pәnining qúramyna últtyq qolóner búiymdaryn (oi-órnek salu, syrmaq, keste, toqyma, kiyim tigu, dombyra jasau, at әbzelderi, t.s.s.) jasaudy jolgha qoiy. Sonday-aq «Dene shynyqtyru» pәnining qúramyna últtyq oiyndardy (mysaly: toghyzqúmalaq, asyq oiyny, arqan tartys, t.s.s), atqa mingizudi engizu; últtyq taghamdarymyzdy balabaqsha jәne mektep qabyrghasyndaghy ashanalardyng as mәzirine engizu.

Biz, ata-analar men Qazaq biyleri «Jana Qazaqstan» degen baghdarlamany halqymyzdyng salauatty salt-dәstýrlerin janghyrtu, óz tamyrymyzdy tabu arqyly dýniyejýzilik órkeniyetke jalghanu dep týsinemiz. Bizding maqsat –jogharydaghy úsynystarymyz arqyly elimizde jana salauatty, sauatty qogham qalyptastyru!

"Qazaq Biyler Alqasy", 

"Ana múraty" toby,

«Qazaqstandyq ata-analar Odaghy» Respublikalyq Qoghamdyq Birlestigi.

Abai.kz