Men qazirgi әnshisymaqtardyng kópshiligining kókeyin aqsha tesken, toylardan tapqan tabysynan basy ainalyp, kózderining eti ósip ketkeni sonshalyqty, olar ainalasyndaghy qarapayym halyqty adam ghúrly kórmeytindigine ózimnen-ózim kýiinip jýretinmin. Oghan sebep kóp qoy.

Osydan birer jyl búryn Gәuhar Álimbekova degen "bet ashumen" bayyghan әnshi qyzymyz bazarda sauda jasaytyn әielden "arzan baghamen ýy satyp әperemin" dep 40 myng dollaryn aldap alyp, sózge ilingende Nazarbaevqa jylap-syqtap hat jazyp, jazadan op-onay qútylyp ketken edi. Múny az deseniz, osy jaqynda ghana aqshanyng buy basyn ainaldyrghan taghy bir "júldyz" Tóreghaly Tórәli bir jas jigitti: "Mening núrly beyneme nege qaradyn?" dep, әi-shәy joq soqqygha jyqqan. Aqsha ne istetpeydi, әlgi jas balanyng óitip-býitip, kónilin tauyp, tiyisti әdil jazadan sytylyp ketip, qazir dym bolmaghanday sayran salyp jýr.

Degenmen, qatelesken ekenmin. Búlardyng ishinde әli de adamgershilikti joghary tútatyn, aqshanyng qúlyna ainalmaghan әnshiler de kezdesip qalatyn kórinedi. Jaqynda Qostanaygha belgili әnshi, qonyr dausymen bәrimizding de qúlaq qúryshymyzdy qandyryp jýrgen Toqtar Serik "konsert qonggha keledi eken" degen habar tarady.

Sýiikti әnshim bolghan son, jer-jerde iluli túrghan afishalaryna kóz jýgirttim. Sýittim de, myna bir kórkem surettegi qos aqquday jarasqan Toqtar men Beybit sekildi  janyma jaqyn talantty әnshilerimdi kórip, kónilimdegi asa bir әdemi sezimge bólenip biraz túryp qaldym. Álgi afishanyng astynda: "Búl konsertten týsken aqsha alapat órtten zardap shekken Áuliyekól túrghyndaryna audarylady " degen jazu kózime ottay basyldy.

Mine, qazaqtyng naghyz әnshisining ýlken adamgershilik isi. Shyny kerek, múny bizdegi jasy bar, jasamysy bar, ayaq astynan "júldyz" atanghandardyng kópshiligining qolynan kele bermesi anyq. Bylayghy júrttyng qayghysyna ortaqtasa bilu - ana sýtimen boygha bitken asyl qasiyet. Toqtardyng osynday sanauly ghana azamattardyng qatarynan tabylghandyghyna quandyq.

Al ókingendigimiz, osy oblysymyzdy 7 jyl ýzdiksiz basqarghan, ishkeni aldynda, ishpegeni artynda, auzynan kýnde aq may aghyp jýrgen Arhiymed Múqanbetov degen kisining ózining 2 million tengelik ailyghynan qol astyndaghy zardap shekken jandargha eng bolmasa 200 tengeni bólip beruge jaramaghandyghy edi. Múny kórgen, oblysymyzdaghy qaltaly azamattardyng eshqaysysynyng da ýndemey, jym-jyrt otyrghandaryna da tang qalugha da bolmas.

Jalpy, adamgha degen ayaushylyq pen jan jyluyn bólushilik qashanda ardyng isi bolyp qala bermek. Búl qasiyet bireulerde molynan bolady, al bireuler odan mýldem maqúrym qalghan. Ol baylyqqa nemese biylikke baylanysty emes.

Endi búghan ne dermiz. Tek ana qinalmay kelgen qyruar qarjysyna halyqqa Týrkiyadaghy han sarayynday ýilerin bolmasa ekining biri qoly jete bermeytin asa qymbat «temir túlparlaryn» qazday tizip qoyyp, әlimjelige salyp maqtanudan bir-birimen jarysqa týsken «júldyzdarymyzdyn» qúlaghyna altyn syrgha demesten basqa ne laj bar?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz