Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Ayqay 2731 4 pikir 5 Jeltoqsan, 2022 saghat 13:58

Arhiymedting qoshtasu әni

Búl Arhiymed Múhanbetov degen «30 payyzdyq  әkim» degen halyq sýiip qoyghan darday ataghy bar úlyqtyng  Qostanaydan ózi ketkenmen, kólenkesi ketpeytin sekildi. 7 jyl boyy әkimning jyly ornynan qozghaluy, sirә, óte auyr soqty-au deymin, ornynan týsken eshbir әkim shygharmaghan qylyqty shyghardy.

Instagrammdaghy óz paraqshasynda qostanaylyqtardy qatty qimay, kóz jasyn kóldetip otyryp, ýshbu hat jazypty. Bәrimen qimay qoshtasady. Sirә, múndaghylar onyng «asa kórnekti» isterin mәngilikke úmytpay, ýnemi әndetip jýretindiginen óte dәmeli sekildi. Ásirese, ziyaly qauym men baspasóz ókilderi degendegi saghynyshy keudesine syimay jýr eken-au, shirkin.

Oypyray, ótirik, ekijýzdilikke salynudyng da shegi joq eken ghoy. Osynda kózimiz tiri ghoy, Qostanaygha kelip, taqqa qonghan kezden bergi attay jeti jyldyng ishinde eng bolmasa bir ret ne ziyaly qauymmen kezdesken joq, ne deni dúrys bir baspasóz mәslihatyna da qatysqan emes. Al, eng soraqysy, osyndaghy ózi qúryltayshylyq etetin mandayymyzgha bitken jalghyz qazaq gazeti – «Qostanay tany» basylymyna bir ret te bas súghugha jaramady, sabazyn.

Sóite túra osy ziyaly qauymdar ókilderin aldaghy uaqytta mәngi-baqy jýrek túsynda saqtaydy eken. Ne degen sýiispenshilik desenizshi...

Sol ataqty qoshtasu hatynda ózining osynda kýndiz-týni ter tóge enbek etkendigin atap ótedi. Sonda ol qanday enbek? Nәtiyjesi qanday? Júrt aityp jýretindey qanday belgi?

Ilip alatynday eshtene de joq qoy, joq.

Al endi Qostanayda osynsha merzim әkim bolghan Sergey Kulagin degen kisi kezinde Shókeev Nazarbaevtyng kózin baqyraytyp qoyyp, aldap: «Bizde qazaq drama teatry bar» dep, jymyrayghan mәdeniyet ýiin kórsetken jaman ýiden birjolata qútylyp, qalanyng qaq ortasyna janadan ýlken bir qazaq drama drama teatryn salyp, halyqtyng ýlken bir rizashylyghyna bólengeni bar. Múny az deseniz, ishinde barlyq jaghday jasalyp, jana zamanghy medisinalyq tehnikamen týgel jabdyqtalghan oblystyq auruhanany qalyng júrtshylyqqa tabystap ketti. Endi kóp júrt sonyng rahatyn kórip, oblystyng týkpir-týkpirinen kelgen auru-syrqaulary keng bólmede jatyp em alyp, al qara kózderimiz sәuletti ghimaratta teatr ónerin tamashalap otyr. Sonda artynda eleuli belgi qaldyrghan әkim qaysysy boldy? Tipti kezinde Kulagin perishte bolmasa da, oghan «30 payyz» degen ataq erip te kelgen joq, erip te ketken joq.

Ayta bersek, búl Arhiymed halyqqa sonshalyqty asa qajeti joq ghimarattardy milliondaghan emes, birneshe milliardtaghan tengege salyp, onysy keyin iske jaramay qalatyny sekildi «ónerleri» kóp bolatyn. Ol qúrylystardy tek qymbat baghamen saludy jaqsy kórgendiginen shyghar, әlgi «30 payyzdyq әkim» degen ataqtyng jelimdey jabysyp qalghany.

Jalpy, búl mening ketken adamdy jamandaghanym emes. Keybireuler sekildi men ony syrtynan ósektegen әdetim joq. Kózi qaraqty oqyrmandar biledi, men Arhiymedting osynda kelgennen bergi kezendegi jibergen kemshilikterin ylghy kózine shýqyp jazyp otyrghan janmyn. Tura 7 jyl boyy.

Mýmkin, mening de enbegimdi eskerer. Aytpaqshy, ol mening jaqyn atalas tuysym da bolyp keledi. Jurnalist degen mamandyqtyng bir jaman jeri osy, tughan-tuysqandyqtan ajyratady. Áytpese, Arhiymedting iygi isterin ylghy tizbelep jazyp jýrgenimde auzymnan aq may aghyp otyrmaytyn ba edi? Endi, mine, dóidey bir tuys әkimnen aiyrylyp qalyp, sorlap jýrgenim. Áy, mening ózime de sol kerek. Júrt sekildi tynysh jýrmey...

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006