2022 jyldyng 30 tamyzynda Mihail Sergeevich Gorbachev 92 jasta baqilyq boldy. Gorbachev KOKP-ning songhy bas hatshysy, KSRO-nyng birinshi jәne songhy preziydenti boldy. Gorbachev KSRO men býkil әlemge yqpal etetin qúrylymdyq ózgerister jasady.

Gorbachev AQSh-pen «qyrghiy-qabaq soghysty» ayaqtady. Jәne Batystyng qarym-qatynasyn tolyghymen qalypqa keltirdi, sovettik әskerler Aughanstannan shygharyldy. Kommunistik iydeologiyanyng memlekettik mәrtebesi alynyp tastaldy jәne dissiydentterdi qudalaudy toqtatty. Gorbachev óz reformalarymen «Brejnev-Chernenkolyq» toqyraudan KSRO-ny shygharugha kýsh saldy, Kenes memleketin odan da kýshti etemin dep oilaydy.

Alayda, Gorbachevting reformalarynyng logikalyq nәtiyjesi KSRO-nyng qúldyrauy, ydyraumen ayaqtaldy  jәne jana tәuelsiz memleketter, sonyng ishinde – Qazaqstan Respublikasy dýniyege keldi.

Gorbachev 1931 jyly Stavropoli ólkesining Privolinoe auylynda dýniyege keldi. 1937 jyly Gorbachevting atasy troskist degen aiyp taghylyp, 14 ay boyy týrmede otyrdy, azaptau men zorlyq-zombylyqqa úshyrady, biraq aman qaldy. Búl bolashaq KSRO-nyng jetekshisining kózqarasyna әser etken fakt.

15 jasynan bastap, Gorbachev 19 jasynda KPSS-ke ýmitker bolyp saylandy (sol kezde mektep oqushysy Mihail Gorbachevting «Enbek Qyzyl Tu» ordenimen marapattaldy), 1950 jyly mektepti kýmis medalimen bitirip, MGU-dyng zang fakulitetin bitirgen. 1962 jyly Gorbachev komsomol audandyq komiytetining birinshi hatshysy boldy.

Gorbachevting mansaby qarqyndy damyp keldi: 1971 jyly Gorbachev KOKP Ortalyq Komiytetining mýshesi boldy, 1978 jyly Mәskeuge kóship baryp, Sayasy burosynyng mýshesi bolyp, 1985 jyly 11 nauryzda Chernenko qaytys bolghannan keyin KSRO basshysy júmysyna saylanady.

1985 jyldyng sәuirinde Gorbachev «Jedeldetu» deegen jana reformasyn bastady: Kenestik industriyany jәne Kenestik halyqtyng әl-auqatyn arttyrugha uәde berdi. Áriyne, Gorbachevting jedeldetui 1987 jyly bastalghan «Qayta qúrudy» dayyndady.

Qalpyna keltiruding bastaluymen elde «Jariyalyq-Glasnosti» sayasaty bastaldy jәne senzura tolyqtay joyyldy: Gorbachev problemalardy sheshuge barlyq amalyn qarastyru kerek dep oilady jәne olardy baspasózde aitu turaly tyiymdy joydy.

El bir jyl ishinde tolyq ózgerdi: ondaghan tәuelsiz BAQ ashyldy, qyzyqty telearnalar payda boldy, jana filimder týsirildi. Elde ondaghan jyldar boyy senzura tóndirgen mәseleler turaly aityldy. KSRO-nyng kóptegen jyldar boyy gazetterde jәne teledidarda kórsetuge tyiym salynghan nәrselerdi endi halyq erkin kórip, aita aldy.

Obektivti týrde, 1986 jylghy Almatydaghy Jeltoqsanyn kóterilisinin  qatty әser etkenin atap ótu kerek. Brejnev biyligining songhy jyldaryndaghy KSRO-nyng halyq sharuashylyghynda toqyraushylyq, óndiristik kýshterdi josparlau men ornalastyruda qolbasshylyq-burokratiyalyq jýiening qayshylyqtary men kemshilikterin anyq kórsetip otyrdy. Halyq sharuashylyghynyng salalyq qúrylymy disproporsiyagha ainaldy.

KSRO-nyng Orta mashina jasau ministrligi, Týsti metalldar ministrligi, Energetika ministrligi, Meliorasiya ministrligi, Qorghanys ministrligi siyaqty agenttikter Qazaq KSR-ning naqty iyegerleri boldy. Ár týrli josparlar jasalyp, jana ken oryndaryn jasau kezinde respublikanyng mýddeleri is jýzinde eskerilmedi. Milliardtaghan kiristerden Qazaqstangha óte az mólsherde aqsha berilgen.

Qyruar qarajat ken óndiru ónerkәsibine jiberildi, halyqqa qajetti 60% tauarlar respublikagha basqa jerlerden әkelindi. Sonymen, shyn mәninde, Kenestik Qazaqstannyng ekonomikasy iyilgish, kolonialdyq jaghdayda damyghan. IYdeologiyalyq totalitarizm jәne ghylym men bilim berudi qarjylandyrudyng qaldyq prinsiypi adam ruhany әlemining damuyna keri әserin tiygizdi.

Ghalymdar resmy sayasatqa moyynsúnghysh «qyzmetshilerge» ainaldy, al mәdeniyet últtyq tamyrlarmen baylanysyn joghaltty. 1954 jyldan 1986 jylgha deyin respublikada qazaq tilinde oqytatyn 600-den astam mektep jabyldy. Qazaq tili taza túrmystyq tilge ainaldy.

Últtyq mәdeniyet pen tilden alystatudyng osy úzaq ýrdisi mәngýrtter toptarynyng payda boluyna әkeldi. Aqyr sonynda, narazylyq Ortalyqtyng dәstýrli komandalyq әreketteri men qayta qúrylymdaudyng demokratiyalyq qaghidattary arasynda anyq qayshylyqty tudyrdy.

Alghashqy jariyalanghan maqsattar men kýndelikti shyndyqtar arasyndaghy kýrdeli qayshylyqtardyng nәtiyjesi – Jeltoqsan kóterilisi boldy. Múnyng sebebi Qazaqstannyng jogharghy basshylyghynyng ózgerui boldy. Degenmen, búl demokratiyalyq jolmen jýzege aspady, sondyqtan keyingi oqighalar halyq tarapynan biylik jariyalaghan prinsipterdi búzu dep sanaldy jәne qabyldandy.

15 jeltoqsan kýni KOKP-ning Ortalyq Komiytetining mýshesi G.Razumovskiy jәne Uliyanov oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy G.Kolbin Almatygha keldi.

16-jeltoqsanda Qazaqstannyng Kommunistik partiyasy Ortalyq Komiytetining Plenumynda Kolbinge respublikalyq birinshi hatshy lauazymy úsynyldy.

Qazaqstannyng partiyalyq elitasy talqylausyz dauys berdi, demek, partiyalyq normalar men normativterdi búza otyryp, Qazaqstan respublikanyng basshysy Kolbin bolyp saylandy. Ol búryn Qazaqstanmen esh baylanysy bolmaghan jәne jergilikti jaghdaylar turaly beyhabar bolghan.

Búl qazaq halqyn qorlau retinde qaraldy jәne halyqtyng narazylyghyn tudyrdy. 1986 jyly 17-18 jeltoqsanda Almaty qalasynyng jastary respublikanyng mýddelerin elemeuge qarsy narazylyq bildiru ýshin kóshege shyqty. Demonstrasiyalar beybit jaghdayda boldy, memlekettik emes nemese ýkimetke qarsy úrandar bolghan joq, azamattar konstitusiyalyq qúqyghyn jýzege asyrdy, biraq dialog jýrgizudi qalamaghan biylik terrorgha jәne qughyn-sýrgin sayasatyn paydalandy, Kenes әskerler men milisiyany beybit demonstranttargha qarsy jiberdi.

Osylaysha, Kenes konstitusiya men Kenes zandary tolyghymen búzyldy. Biylik qasaqana etnikalyq jekkórushilikke jol berdi, әskerlerdi temir symdarmen jәne orys nemese slavyan últynan ónerkәsiptik qyzmetkerlerden túratyn toptardy qúrastyrdy jәne olardy qazaq demonstranttargha qarsy paydalandy.

Keybir derekkózder boyynsha, 17-18 jeltoqsan kýnderi qayghyly oqighalar kezinde 150-den astam adam qaytys boldy, 540 adam Almatydaghy medisinalyq mekemelerge, 200-ge juyq auruhanagha jatqyzyldy, 1700 adam týrli jaraqattar aldy. Beybit demonstrasiya kezinde saper kýrekter paydalanyldy, qyzmetiik itter, adamdargha suyq su qúiyp, olardy qalanynyng shetine tastap ketken. Demonstrasiyanyng taraluy turaly janalyqtar býkil Qazaqstandy silkip, respublikanyng kóptegen qalalarynda úqsas kórinister boldy.

900-ge juyq adam әkimshilik jauapkershilikke tartyldy, 99 adam qylmystyq jauapkershilikke tartyldy, onyng ishinde 18 jasar K.Rysqúlbekov, qamauda jatqan kezde qaza boldy. Almatyda 264 adam uniyversiytetten quyldy, 758 adam komsomoldan, 52 adam partiyadan shygharyldy.

Komsomol men partiyalyq aiyppúldar shamamen 1400 adamdy qúrady. Ishki ister organdarynan 1200 adam, kólik jәne medisinalyq mekemelerden 300-den astam adam júmystan shygharyldy. 12 uniyversiytet rektory lauazymynan airyldy. Tergeu jәne sot isin jýrgizu proseduralyq normalardy óreskel búzghan kezde, biylik stalindik dәuirden keyin últtyq intelliygensiyany  qughyn-sýrginge úshyratty.

1987 jyldyng basynda KOKP-nyng Ortalyq Komiytetining qaulysy qabyldandy, onda búl oqigha «qazaq últshylyghy» dep baghalandy. 1987 jyly engizilgen júmys oryndaryna payyzdyq kirispe jәne joghary oqu oryndaryna qabyldau tәjiriybesi azamattardyng tendigin qamtamasyz etuding konstitusiyalyq prinsipterin búzu boldy.

G.Kolbinning internasionalizm turaly jәne qazaq tilin ýirenu qajettiligi turaly demagogiyalyq mәlimdemesi últtar ókilderi ýshin «últshyldardyn» jәne «jemqor sheneunikterdin» izdestiriluine jәne bilimge qoljetimdilikting jabyluymen ayaqtaldy. Soghan qaramastan, 1986 jyly Almatyda Jeltoqsan kóterilisi býkil Kenes Odaghynyng sayasy ómirin demokratiyalandyrudyng katalizatory boldy jәne KSRO halyqtary ýshin de, býkil әlem ýshin tarihy manyzgha ie ekendigin atap ótken jón. Búghan qosa, búl búrynghy KSRO aumaghynda qoldanystaghy sayasy jýiege qarsy qazaq halqynyng tәuelsizdik pen egemendikke degen úmtylystaryna jol ashqan alghashqy demokratiyalyq narazylyq boldy.

1987 jyly 6 shildede Kenes Odaghynyng Kommunistik partiyasy Ortalyq Komiyteti «Qazaqstan Respublikalyq partiya úiymynyng júmysshy halyqty internasionaldyq jәne patriottyq tәrbiyeleu jónindegi júmysy turaly» qararyn qabyldady. Halyq arasynda «qazaq últshylyghyn taghayyndau turaly» dep atalatyn qújat eki jyldan keyin joyyldy. Sarapshylardyng pikirinshe, demokratiyalyq ýderisterdi nyghaytu qarardyng ýgit-nasihat jýrgizuine mýmkindik bermedi.

1986 jyly Jeltoqsan oqighalarynan keyin bastalghan sayasy repressiyalar, jeti aidan keyin, «qazaq últshylyghyn» kórsetetin arnayy qaulygha ainaldy. Osy sheshim qabyldanghangha deyin bir ay búryn, 16 mausymda, qylmystyq is boyynsha sotqa tartylghan Qayrat Rysqúlbekov ólim jazasyna kesildi. «Respublikalyq partiyalyq komiytetterding júmysynda eleuli qatelikter bar, búl uaqytynda toqtatylmaghan últshyldyq kórinisterding úlghangyna әkelip soqtyrdy». Búl Qaulyda osylay dep jazyldy. Qazaqstan on bes Kenes respublikalarynyng ishinde eng kópúltty bolyp sanaldy jәne búl baghalaudy halyq óte auyr qabyldady.

1986 jyly jeltoqsanda Almatyda bolghan qughyn-sýrginnen keyin jәne absurdty, moralidyq-etikalyq, tarihy nemese adamgershilik túrghydan әdiletsizdikterdi qabyldaghannan keyin, әlemde Gorbachevting reformalary bir jaqty bolyp jatqanyn kórsetti.

Búl Gorbachevti KSRO-ny órkeniyetti qoghamgha ainaldyrugha, 1922 jyldan 1985 jylgha deyin býkil Kenes elin jazalaghan GULAG-qa tyiym salu, azaptau týrmelerinen jabu, naghyz reformalardy jýzege asyru isterine qatan talap qoigha әkeldi. Almatydaghy Jeltoqsan kóterilisinen keyin Kenes halyqty qorqytudy azayta bastady. Adamdargha әrtýrli kiyim kiige, әrtýrli oilaugha, әrtýrli sóileuge mýmkindik berilip, adamdar kommunistik nasihattaugha senuden jәne oryssha jýruden bas tartty.

Kerimsal Júbatqanov, 

Abai.kz