Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3656 0 pikir 27 Aqpan, 2013 saghat 07:05

Qytaylar otshashu oinynyng jana týrin tapty

«Esitimegen elde kóp» degen - osy: hansu halqynyng «tappaytyny» joq-au. Olar tayauda bir merekeni (shamasy, qytaylardyng últtyq dәstýrli merekelerining biri bolsa kerek) itterding túmsyghyna otshashu jasaytyn torsyldaqtardy tyghyp oinapty. Ittterding túmsyghyna «kiygizilgen» torsyldaqtar tars etip jarylghanda merekege qatysqan qytaydyng kәri-jasy qatty sýisinip, dabyralasa quanyp,  jan lәzzatyna bólengen kórinedi. Nesi bar, últtyq merekelerdi osylay da atap ótuge bolady. Tútas bir últ, últ bolghanda bir jarym milliardqa juyq halyqtyng dabyrlasyp, shattana quanghanyna ne jetsin: meyli, itting jarylghysh torsyldaqtan múryny úshyp keter, bәlkim ezui tilinip qalatyn shyghar. Onda túrghan dәnene de joq. Onyng ýstine osynday otshashar oiyndardy qytaylar qatty jaqsy kóredi.  Áygili Mao Szedun otshashular shygharatyn torsyldaqtargha  qarap jatyp dýniyeden qaytqan bolatyn.

Teginde  júngo eli ózining bay mәdeniyeti men tarihyna berik halyq. Hansu tilinde tórt dialekt bar. Biraq olar  qytay iyreogliyfi arqyly tez týsinise qoyady. Qytay býginde ekonomikasy qarqyndy damyp kele jatqan memleket. Atalghan memleketting qazirgi territoriyasynda 1,5 million etnikalyq qazaq túrady.

Abai.kz

«Esitimegen elde kóp» degen - osy: hansu halqynyng «tappaytyny» joq-au. Olar tayauda bir merekeni (shamasy, qytaylardyng últtyq dәstýrli merekelerining biri bolsa kerek) itterding túmsyghyna otshashu jasaytyn torsyldaqtardy tyghyp oinapty. Ittterding túmsyghyna «kiygizilgen» torsyldaqtar tars etip jarylghanda merekege qatysqan qytaydyng kәri-jasy qatty sýisinip, dabyralasa quanyp,  jan lәzzatyna bólengen kórinedi. Nesi bar, últtyq merekelerdi osylay da atap ótuge bolady. Tútas bir últ, últ bolghanda bir jarym milliardqa juyq halyqtyng dabyrlasyp, shattana quanghanyna ne jetsin: meyli, itting jarylghysh torsyldaqtan múryny úshyp keter, bәlkim ezui tilinip qalatyn shyghar. Onda túrghan dәnene de joq. Onyng ýstine osynday otshashar oiyndardy qytaylar qatty jaqsy kóredi.  Áygili Mao Szedun otshashular shygharatyn torsyldaqtargha  qarap jatyp dýniyeden qaytqan bolatyn.

Teginde  júngo eli ózining bay mәdeniyeti men tarihyna berik halyq. Hansu tilinde tórt dialekt bar. Biraq olar  qytay iyreogliyfi arqyly tez týsinise qoyady. Qytay býginde ekonomikasy qarqyndy damyp kele jatqan memleket. Atalghan memleketting qazirgi territoriyasynda 1,5 million etnikalyq qazaq túrady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371