Ákimder esebining qúny qansha?
Qazaqstanda 14 oblys, 86 qala, (onyng 41-i - respublikalyq jәne oblystyq baghynystaghy), 175 audan, 34 kenttik jәne 2 468 auyldyq әkimshilik bar. Býginde osy 3 myngha juyq eldi mekenderding әkimqaralary túrghyndargha óz esebin berude. Ol esepting keremeti de, ortashasy da, qanaghattandyrarlyghy da kezdesedi. Desek te, osy әkimder esebining moralidik, psihologiyalyq hәm materialdyq shyghynyn eseptep kórgen bireu bar ma? Áriyne, búl mәselege basa nazar audarmaghandyqtan, jauap beru qiyn. Sol qiyn súraqqa logikalyq túrghyda jobalap jauap berip kórelikshi. Bәlkim, jylyna bir ret keletin әkimning esep beruine atýsti qaraytyn әkim-sheneunikter oy jetegine eretin shyghar.
Qazaqstanda 14 oblys, 86 qala, (onyng 41-i - respublikalyq jәne oblystyq baghynystaghy), 175 audan, 34 kenttik jәne 2 468 auyldyq әkimshilik bar. Býginde osy 3 myngha juyq eldi mekenderding әkimqaralary túrghyndargha óz esebin berude. Ol esepting keremeti de, ortashasy da, qanaghattandyrarlyghy da kezdesedi. Desek te, osy әkimder esebining moralidik, psihologiyalyq hәm materialdyq shyghynyn eseptep kórgen bireu bar ma? Áriyne, búl mәselege basa nazar audarmaghandyqtan, jauap beru qiyn. Sol qiyn súraqqa logikalyq túrghyda jobalap jauap berip kórelikshi. Bәlkim, jylyna bir ret keletin әkimning esep beruine atýsti qaraytyn әkim-sheneunikter oy jetegine eretin shyghar.
Kartinanyng "qanqasy"
Áriyne, әkimder esebining qartinasy meylinshe shyndyqqa janasuy ýshin elimizdegi 14 oblys pen iri qala sanalatyn Astana men Almaty qalalaryn ghana alayyq. Óitkeni bizdegi oblys ortalyqtarynyng deni ýlken qalalarda ornalasqan. Yaghny keybir mәselelerde ghana aiyrmashylyq boluy mýmkin. Mәselen, bir ghana әkim esep berdi delik. Búl esep beruge shamamen 500-den 1000 adamgha deyin qatysady. Ortasha eseppen alsaq, әkim esebine 700 adam qatyssa, onyng edәuir bóligin budjet salasynda júmys isteytin qyzmetkerler qúraytyny belgili. Demek, әkim esebine keletinderding 100-i әkimdik qyzmetkeri desek, 100 múghalim, 100 dәriger, 100 ishki ister organdarynyng qyzmetkeri boluy mýmkin. Al qalghan búqarany qarapayym qala túrghyndary, ardagerler men ziyaly qauym ókilderi qúraydy. Múnyng syrtynda jol qauipsizdigin qadaghalau ýshin 30-gha juyq jol polisiyasy qyzmetkerleri, eki-ýsh jedel jәrdem kóligi, bir órt sóndiru qyzmeti shaqyrylatyny sózsiz.
Búl - әkim esebi kartinasynyng syrtqy «qanqasy» ghana. Endi osy syrtqy kórinisti jiliktep kóreyik.
Núrghisa ELEUBEKOV (foto)
Jilikteu...
Ákim esebine әkimshilik qyzmetkerlerden 100 adam qatysty delik. Búl esep kemi ýsh saghatqa sozylady. Memlekettik qyzmetkerler kýnine alty saghat qyzmet isteytinin eskersek, ýsh saghat degenimiz - jarty kýndik júmys uaqyty. Endi sol әkimdikte qyzmet jasaytyn azamattardyng jalaqysyna mәn bereyik. Mysaly, әkimshilikte qyzmet isteytin qyzmetkerlerding ortasha jalaqysy 80 myng tenge. Ayyna shamamen 21 kýn júmys kýni dep, 80 myndy 21 kýnge bólip kóriniz. 3 809 tenge shyghady. Osy 3 809 tengeni ekige bólip, әkimshilik qyzmetkerleri jarty kýndik jalaqysynyng somasyn shygharsaq, 1 904 tengeni qúraydy. Búl - bir qyzmetkerding ghana osy esep kezinde memleketten alatyn qarjysynyng somasy. Osy somany 100-ge kóbeytsek, 109 400 tenge shyghady.
Endi osy 109 400 tengeni oiynyzgha dóngelek syzyp, belgilep qoyynyz...
Tura osy esepti memlekettik qyzmet bolyp sanalatyn múghalimder men dәrigerlerge jýrgizsek. Múghalim men dәrigerding ortasha jalaqysy 70 myng tenge. 70 myndy 21 kýnge bólip, shyqqan nәtiyjeni ekige bólseniz, 1 666 tenge shyghady. Ony 100 múghalim men 100 dәrigerge kóbeytip, 333 200 tenge shygharugha bolady.
Osy 333 200 tengeni de sananyzda saqtanyz...
Endi osy tәsilmen Ishki ister organynyng 100 qyzmetkerining jalaqysyna «kóz tigelik». Ishki ister organy qyzmetkerlerining ortasha jalaqysy 140 myng men 180 myng aralyghynda. Biz 140 myndy mise tútayyq. Mysaly, 140 myng tenge jalaqy alatyn poliyseyding ailyq aqshasyn 21 kýnge bólip, 2-ge bólseniz, 3 333 tenge shyghady. 3 333 tengeni 100-ge kóbeytip, 330 300 tengeni taghy da dóngelektep qoyalyq.
Endi osy 330 300 tengeni de úmyta kórmeniz...
Osy jerden esebimizding tizginin tartalyq. Ákim esebine óz erkimen, óz qyzyghushylyghymen keletin qarapayym halyq pen arnayy qonaq esebinde keletin ardagerlerding zeynetaqysyn, ziyaly qauymnyng tabysyn shotqa salyp jatu artyq bolar. Desek te, nazargha alatyn taghy da bir jayttar bar.
Osy shyqqan ýsh qorytyndyny bir-birine qossaq, 109 400+333 200 +330 300 nәtiyjesinde 772 900 tenge bolady.
Ákimder esebining arifmetikalyq týiini
Ortasha materialdyq shyghyn
Biz endi osy keltirgen logikalyq esebimizdegi shyghyndardy qortyndylayyq.
100 әkimdik qyzmetkeri, 100 múghalim, 100 dәriger, 100 tәrtip saqshysynyng jarty kýndik jalaqysy ortasha eseppen - 772 900 tenge
Ákim esebi ótetin saray shyghyny ortasha eseppen - 1 mln tenge.
Ákim esebi kezindegi syrttaghy tәrtip saqshylarynyng jarty kýndik jalaqysy ortasha eseppen - 165 150 tenge.
«Ákim esebine deyingi «esep»... degen taqyrypshada 300 myng tengeni shamalaghanbyz.
Endi osy sandardy qosynyz... 2 mln 238 myng 50 tenge shygha keledi.
Bir әkim esep berse, 3 700 bala dәris oqy almay qalady
Endi moralidyq hәm psihologiyalyq shyghyndargha sholu jasap kórelik. Eger de әkimshilik qyzmetkeri osy әkim esebi bolatyn sәtte júmys istep otyrsa, ne bitirer edi? Mәselen, 100 memlekettik qyzmetkerding ýsh saghat ishinde 300 túrghynnyng shaghymyn qarauyna әbden bolady. Áriyne, olardyng deni shaghymdy qaraugha mindetti emes shyghar. Desek te, memlekettik qyzmette otyrghan son, sol 100 qyzmetker 300 azamattyng ómirine qatysty sharualardy tyndyratynyn úmytpaghanymyz jón.
Endi 100 múghalimning jarty kýndik júmysynyng moralidyq shyghynyna nazar salayyq. 100 múghalimning ishinde 50-i basshylyq qyzmettegiler degenning ózinde 50-i ýsh saghat ishinde ýsh synypqa dәris oqy alady. Yaghny 50 múghalim jarty kýndik júmys uaqytynda 150 synypqa sabaq beredi degen sóz. Ár synypta 25 oqushy bar dep eseptesek, ýsh saghat ishinde 3 750 balany bilim nәrimen susyndatugha bolady. Qazir kóptegen әkimder múghalimderdi mәjbýrli týrde әkim esebine qatystyrady degen syndy pikirler aitylyp jýr. Sondyqtan da múny da qaperge alghan jón.
Jarty kýndik júmys uaqytyndaghy 100 dәrigerding dәrgeyine de mәn berip kóreyik... Aq halatty abzal jandardyng bireui 1 saghatta eki nauqasty qabyldaugha qabiletti nemese ýsh saghat ishinde jenil-jelpi eki ota jasaugha bolady. Yaghny 100 dәriger saghatyna eki nauqas qabyldasa, 200 adam dәriger kómegine qol jetkizer edi. Osy 100 dәrigerding 50-i ýsh saghat ishinde eki azamatqa ota jasasa, 100 otanyng tóbesi kórineri haq.
Endigi nazardy memlekettik qyzmet bolyp sanalatyn ishki ister organdary qyzmetkerlerine audaralyq. Basshysy bar, basqasy bar 100 tәrtip saqshysy ýsh saghat ishinde kemi 300 qylmystyq ispen júmys jasaugha qabiletti. Ya bolmasa, ýlken qalalarda saghatyna tórt-bes qylmys ashylatynyn eskersek, osy 100 saqshy ortasha eseppen ýsh saghatta irili-úsaqty 20-gha juyq qylmysqa shekteu qoya alar edi.
Jarty kýnde kózden búl-búl úshqan 1 million
Ákim esebi syiymdylyghy ýlken zaldarda, saraylarda ótetini belgili. Mәselen, biylghy Almaty qalasy әkimining esebi «Respublika sarayynda», Astana qalasy әkimining esebi «Kongress Holda» ótti. Eger de Almaty qalasy әkimdigi «Respublika sarayyn» ózgeler syndy jaldap alatyn bolsa, 3 mln 500 myng tenge shyghyn shyghar edi. Áriyne, elimizding 14 oblysynda da tura osynday jaghday deuge kelmes. Biraq taghy da logikagha jýginsek, әr oblystaghy iri mәdeny oryndardyng aqysy eng az degende 1 mln tengeni qúrauy mýmkin. Sebebi ol mәdeny oshaqtarda 30-gha tarta qyzmetker júmys isteydi, jaryghy, su hәm basqa da kommunaldyq shyghyndary bar. Yaghny búl mәselede әrige barmay-aq, kózden búl-búl úshuy tiyis 1 mln tengege ghana at qantara túralyq...
Jedel jәrdem alty nauqasqa qol úshyn soza alar edi...
Endi syrttaghy jaghdaygha mәn bersek. Ákim esebine negizinen bir órt sóndiru qyzmetining kóligi keledi. Onyng qyzmet aqysy qansha? Belgisiz? Desek te, jýrgizushimen qosqan kezde ýsh adam ýsh saghat boyy syrttaghy jaghdaydy baqylaugha mindetti. Sosyn 20-gha juyq jol polisiyasy qyzmetkeri jol qauipsizdigin qamtamasyz etedi. Olar әkim esebine keletin sheneunikter men shendilerding jolyn aiqara ashu ýshin jergilikti túrghyndardyng qozghalysyna da aitarlyqtay núqsan keltiretini haq. Múnyng syrtynda 30-gha juyq tәrtip saqshysy syrttaghy tәrtipti qadaghalaytynyn taghy qosynyz. Áriyne, jogharydaghy tәsilmen olardyng jarty kýndik jalaqysyn eseptesek, 165 150 tengening qúlaghy kórinedi. Búl saqshylardyng qatang rejimde qyzmet etetinin de úmytpanyz. Sonymen qatar syrtta eki jedel jәrdem kóligi túrady qantarylyp. Bir jedel jәrdem qyzmetinde jýrgizushimen qosqanda ýsh maman qyzmet etetinin eskerseniz, búlardyng sany alty azamatqa ten. Endi ol alty azamattyng memleketten alatyn jarty kýndik jalaqysyn eseptemey-aq qoyalyq. Biraq ta myna mәselege nazar audarmasaq bolmas. Ýlken qalalarda bir ghana emhanagha qarasty jedel jәrdem qyzmetine saghatyna ortasha eseppen 20 shaqyrtu týsedi eken. Al bir jedel jәrdem kóligi ýsh saghatta ýsh azamatty emhanagha jetkizip ýlgeredi. Yaghny osy eki kólik kýndelikti qyzmetin atqarsa, osy ýsh saghattyng ishinde alty azamattyng ajalyna arasha boluy әbden mýmkin. Áriyne, biz búl jerde taghy da logikagha sýienip otyrghanymyzdy eskeriniz...
Ákim esebine deyingi «esep»...
«Ákim esep beredi» degennen bastap, әkimshilikte de abyr-sabyr, qauyrt júmys bastalatyny belgili. Jylyna bir ret keletin búl sharada memqyzmetkerler úyatqa qalmau jaghyn da jaqsylap qolgha alady. Sharagha dayyndyq kemi eki-ýsh apta boyy bolatyny taghy da shyndyq. Osy eki-ýsh apta ishinde oblystyq dengeydegi әkimder býkil basqarmanyn, basqarmadaghylar bólimderdin, bólimdegiler qyzmetkerlerding «shanyn» qaghatyny taghy bar. Búl mәselening «ashanasyna» bas súgha almaytyndyqtan, auyz auyrtpay-aq qoyalyq. Múnyng syrtynda әkimning esebin jazatyn spichrayter qyzmeti men әkimning súlulyghyn «qamtamasyz» etetin imidjmeykerlerding de baryn úmytpanyz. Aldyn ala esep beretin zaldy dayyndau, ortalyqtan (Astanadan) sheneunikterdi (olar úshaqpen keledi. Onyng shyghynyn da ishtey eseptey beriniz), ardagerler men ziyaly qauymdy aldyru, olardy shaqyru sekildi kózge kórinbeytin júmystar taghy bar. Kemi 20-gha juyq jergilikti memlekettik BAQ pen tәuelsiz aqparat qúraldary ókilderi keletinin de qaperde ústanyz. Áriyne, búl jerde kýlli búqaragha aqparat taratatyn olardyng materialdyq shyghynyn eseptep әure bolmayyq. Desek te, «Ákim esebine deyingi «esep»... degen taqyrypshada aitylghan jaylargha eng az degende 300 myng tenge keterine bәs tiguge bolatyn siyaqty.
Osy jerde tizgindi taghy da bir tejep, bizde 14 oblys hәm oblystyq dәrejedegi Astana men Almatynyng bar ekenin esinizge alynyz. Yaghny jalpy respublika dengeyindegi oblystardy hәm iri eki qalany qamtu ýshin shyqqan 2 mln 238 myng 50 tenge somany 16-gha kóbeytuge әbden bolady. Nәtiyjesinde 35 mln 808 myng 800 tengening nobayy kórinedi. Búl bir dep qoyynyz. Endi tura osy tústa әr oblystaghy audandar men auyldardyng әkimderining esebining shyghynyn eseptesek ne bolar edi? Bir oblysqa birneshe audan qaraydy. Iri qala esepteletin Astana men Almatyda da sonday. Sol birneshe audandar әkimining esebining shyghyny qosylsa, bir oblys әkimi esebining qúny shyghar ma edi? Áriyne, asyp týspese, kem týspeydi. Sol sebepti de 14 oblysqa qaraytyn 86 qala, 175 audan, 34 kenttik jәne 2 468 auyldyq әkimshilikting әkim esebining shyghynyn oisha 16 oblysqa (14 oblys pen eki iri qalany qaperde ústanyz) tenestireyik. Yaghny 35 mln 808 myng 800 tengeni 2-ge kóbeytuge bolady. Sonda jalpy Qazaqstan kóleminde elimizdegi 3 myngha juyq әkimderding esebi ortasha eseppen 71 mln 617 myng 600 tengeni qúraydy degen sóz. Osy jerde taghy bir mәselege nazar audara ketsek. Iri qalalar men oblys ortalyqtarynyng ishki sayasat basqarmasy orta dengeyli bir konferensiya nemese konsert syndy is-sharalar úiymdastyru ýshin ýkimettik emes úiymdargha 2 mln-nan 5 mln-gha deyin tender oinatyp jatady. Yaghny ýkimettik emes úiymdar ýshin 5 mln-dy ayamaytyn ishki sayasat basqarmasy hәm oblystyq budjet әkim esebi degen kezde biz sekildi esepten tarylmaytyny belgili. Yaghniy 71 mln 617 myng 600 tenge dep shygharghan búl esebimiz búl sharanyng 1/4 bóligi bolyp shyghuy da ghajap emes. Qosh!
Ortasha moralidyq shyghyn
Jogharyda 100 әkimshilik qyzmetker ýsh saghat ishinde 300 túrghynnyng shaghymyn qarauyna әbden bolady dedik. Endi osy 300-di 16-gha (14 oblys 2 qala) kóbeytsek, 4 800 azamattyng sany shyghady. Endi jogharydaghy audandar men auyldardy bir oblysqa tenestirgen tәsilmen taghy da 4 800-di ekige kóbeytip, jalpy Qazaqstandaghy ahualdyng esebin shygharsaq, elimizdegi әkimshilik qyzmetkerler ýsh saghatta 9 600 túrghynnyng ómirine qatysty sharualardy tyndyratynyn tolyq týsinuge bolady.
Ákim esebine qatysatyn 100 múghalimning 50-i ýsh saghat ishinde ýsh synypqa dәris oqitynyn, osy arqyly jarty kýndik júmys uaqytynda olar 150 synypqa sabaq beretinin, әr synypta 25 oqushy bar dep eseptegende 3 750 balany bilim nәrimen susyndatugha bolatynyn aitqanbyz. Jogharydaghy tәsil arqyly osy 3 750-di 16-gha, sosyn sol qosyndyny 2-ge kóbeyte qoysaq, osy ýsh saghattyng ishinde 120 myng oqushynyng taghdyry kóz aldynyzgha kele qoyady.
Jogharyda 100 dәriger saghatyna eki nauqas qabyldasa, 200 adam dәriger kómegine qol jetkizetinin, egerde osy 100 dәrigerding 50-i ýsh saghat ishinde eki azamatqa ota jasasa, 100 ota jasaugha bolatynyn aitqanbyz. Endi sol 200 degen sandy 16-gha, sosyn 2-ge kóbeytip kórelik. Demek, bizding jalpy Qazaqstan aumaghyndaghy әkimder esebine qatysatyn dәrigerlerimiz ýsh saghatta 6400 túrghyngha kómek kórsete alady degen sóz. Al 50 dәriger ota jasauyn osy jolmen Qazaqstan aumaghyna shaqsanyz (50h16h2) 1 600 ota jasalar edi.
Biz taghy da 100 tәrtip saqshysy ýsh saghat ishinde kemi 300 qylmystyq ispen júmys jasaugha qabiletti ekenin nemese 100 saqshy ortasha eseppen ýsh saghatta 20-gha juyq qylmysty ashatynyn aitqan bolatynbyz. Endi osy sandardy da tarazylap kórelik. Nәtiyjesinde elimizding aumaghyndaghy tәrtip saqshylary ýsh saghat ishinde (300h16h2) 9 600 qylmystyq ispen shúghyldana alatynyn nemese (20h16h2) 640 qylmysty ashatynyn bayqaugha bolady. QOSh!
Jylystap otyryp jedel jәrdem qyzmetining qauqaryn shamalap kórsek. Osy ýsh saghatta bir jedel jәrdem kóligi ýsh azamatty emhanagha jetkizip ýlgeretinin, әkim esebine keletin eki kólik kýndelikti qyzmetin atqarsa, jarty kýndik júmys uaqytynda alty azamatty ajaldan arashalap qalatynyn aitqan bolatynbyz. Endi osy 6 sanyn jogharydaghy tәsilmen (6h16h2) kóbeytsek, 192 nauqastyng taghdyry «menmúndalaydy».
Týiin
Áriyne, biz býgin logikalyq qiyalymyzgha erik berdik. Nәtiyjesinde ózimizshe elimizdegi barlyq әkimderding esebining materialdyq hәm moralidyq shyghyny qansha túratynyn anyqtadyq. Siz 71 mln 617 myng 600 tenge az aqsha deytin shygharsyz? Biraq әkim esebine әr saladan 100 ókil qatysty desek, býkil elimizding әkimshilik qyzmetkerleri ýsh saghatta 9 600 adamgha qyzmet kórsetetinin, 50 múghalim ýsh saghatta 120 myng oqushygha dәris oqitynyn, dәrigerler ýsh saghatta 6 400 túrghyngha kómek kórsetip, 1 600 ota jasaytynyn, poliyseyler 9 600 qylmystyq ispen shúghyldanyp, 640 qylmystyq isti әshkereley alatynyn, al jedel jәrdem qyzmeti osy ýsh saghatta 192 nauqasty ajal aranynan arashalaytynyn bilgenimiz jón. Yaghny osynday shyghyngha para-par esepti beretin «mәstir» әkimderimiz el aldyndaghy jauapkershilikti de jan-dýniyesimen sezinui qajet. Biraq búl «әkimder esebi keregi joq» degen pikirdi tughyzbauy kerek. Kerisinshe, әkimder jylyna bir ret keletin jyldyq esebi kezinde dayyn súraqtarmen teatrlandyrylghan qoyylym qoymay, mәselege terenirek ýniludi qolgha alghany, búl sharagha bar ynta-jigerimen jauapkershilikpen qaraghany jón. Óitkeni әr әkimning esebining astarynda siz ben biz bayqay bermeytin múnan da basqa kiltipandar jeterlik. Biz tek tigisin ghana sóktik. Siz ne deysiz?
Avtor: Qanat BIRLIKÚLY
"Alash ainasy" gazeti