Amangeldi AYTALY, qogham qayratkeri: Bizding últshyldyghymyz – qazaqtyng mәrtebesin ósiru
- Últaralyq kelisimning qazaqstandyq modeli qanshalyqty ózin aqtay aldy?
- Kelisim, túraqtylyq degen úghymdardyng mәnin ashyp alayyq. Áleumettik ghylymda eki konsepsiya qalyptasqan.
Funksionalizm konsepsiyasy qoghamdy salystyrmaly túraqty qúrylym, onyng subektileri (últtar, dinder, әleumettik toptar, jastar, zeynetkerler, әielder men erkekter, baylar men kedeyler) óz qyzmetterin (funksiyalaryn) atqaryp, elding tynyshtyghyna tyrysady deydi. «Batyrgha da jan kerek» degendey.
Konfliktologiya teoriyasy K.Markstan bastap, býgingi R.Darendorfqa deyin qogham ýnemi ózgeriste, qayshylyqta bolady, dau-janjaldar jiyi-jii kórinis alady. Satushy men tútynushy, kredit alushy men bank, júmys berushi men júmysshy, últ pen últ, din men din mýddeleri ýilese bermeydi, sol siyaqty memleketter arasynda da qayshylyqtar key-de ashyq, keyde býrkemeli týrde kórinis alady. «Jau joq deme, jar astynda, bóri joq deme, bórik astynda» deydi bizding qazaq. Nemis ghalymy R.Darendorf bylay deydi: «Dau-janjaldardyng barlyghyn moyyndaghan, olardy jengen adam tarihty ózining baqylauyna alady. Osy mýmkindikti paydalanbaghan, ózine qarsylar tabady».
- Últaralyq kelisimning qazaqstandyq modeli qanshalyqty ózin aqtay aldy?
- Kelisim, túraqtylyq degen úghymdardyng mәnin ashyp alayyq. Áleumettik ghylymda eki konsepsiya qalyptasqan.
Funksionalizm konsepsiyasy qoghamdy salystyrmaly túraqty qúrylym, onyng subektileri (últtar, dinder, әleumettik toptar, jastar, zeynetkerler, әielder men erkekter, baylar men kedeyler) óz qyzmetterin (funksiyalaryn) atqaryp, elding tynyshtyghyna tyrysady deydi. «Batyrgha da jan kerek» degendey.
Konfliktologiya teoriyasy K.Markstan bastap, býgingi R.Darendorfqa deyin qogham ýnemi ózgeriste, qayshylyqta bolady, dau-janjaldar jiyi-jii kórinis alady. Satushy men tútynushy, kredit alushy men bank, júmys berushi men júmysshy, últ pen últ, din men din mýddeleri ýilese bermeydi, sol siyaqty memleketter arasynda da qayshylyqtar key-de ashyq, keyde býrkemeli týrde kórinis alady. «Jau joq deme, jar astynda, bóri joq deme, bórik astynda» deydi bizding qazaq. Nemis ghalymy R.Darendorf bylay deydi: «Dau-janjaldardyng barlyghyn moyyndaghan, olardy jengen adam tarihty ózining baqylauyna alady. Osy mýmkindikti paydalanbaghan, ózine qarsylar tabady».
Qoghamda kelisim men kerisu, qaqtyghys pen beybitshilik aralasyp, kelisim kezinde qayshylyqtar qordalanyp, birte-birte dau-damaygha ainalady, dau-damaydyng aldyn alyp, qayshylyqtardy ensergen tústa, kelisimge úlasady. Últaralyq, әleumettik daulardyng paydasy da bar, olar әleumettik jýiening kóp qozghalmaytyn adamnyng sýiekteri, buyndary siyaqty semip, qatyp qalmauyna, janasha oilaugha, jana jaghdaygha beyimdeluine, әreket jasaugha iytermeleydi. Al qatyp qalghan tonmoyyn biylik shyndyqty moyyndaghysy kelmese, Janaózendegi siyaqty qandy oqighalar-gha úlasady. Janaózen mәselesine ýnilip qarasaq, kóptegen monoqalalardyng mәselesi ekenin endi bildik. Qoghamda túraqtylyqqa da, janjaldargha da negizder bar, tek elding tynysyn, ahualyn aldyn ala tanyp bilu qajet. Qazaqstan halqy assambleyasyna aqiqat emes, aplodisment kerek siyaqty.
Últaralyq qatynastardyng qazaqstandyq modeli degenimizde ony eshbir memlekette qaytalanbaytyn, erekshe nou-hau deuge bolmas. Ár memleketting búl salada ózining qaytalanbas joly, basynan ótken asulary, ókinishteri men tabystary bar. «Býkil әlem Qazaqstannan ýlgi alyp otyr deu» asyryp aitqandyq bolar.
Mark Tven aitqanday, «tәuelsizdikke qol jetkizgen el sayasy lotereyada pildi útqanmen birdey, al pildi asyrau kerek» dep. Jazushy tәuelsizdikting jýgi men jauapkershiligine, algha ústaghan nysanagha jetu jolynyng qauip-qaterge, kýmәn men kýdikke toly ekendigin menzep otyrsa kerek.
Tәuelsizdik alghannan keyin sayasi, ekonomikalyq, moralidyq daghdarysty әr etnos óz oy eleginen, jan dýniyesinen ótkizedi. Qazaqtar kýni býginge deyin «tabighy baylyq shetel baylarynyng qolyna ketti» dep alandasa, slavyan tekti diasporalar adam qúqyghy búzyldy dep orynsyz alandady. Slavyan tektiler men nemister pessimistik kónil kýige boy aldyrsa, qazaqtar bolashaqqa senimdi boldy. Etnosaralyq qatynastardy baghalauda qazaqtar men etnostar ókilderining aiyrmashylyqtary anyq bayqaldy. Sol kezdegi әleumettik zertteulerge qaraghanda, qazaqtar últaralyq qatynastardy «dostyq», «beybit» dep siypattasa, slavyan, europatektiler ondy bagha beruge sarandau, «әr uaqytta da dostyq emes», «qayshylyqty» dep baghalaghan. Qazaqtar «basqa etnos ókilderining ishinde dostarym kóp» dese, basqalar «dostarym óz etnosym ishinde kóbirek» degen.
Elimizding әrtýrli aimaqtarynda separatistik kónil kýy de bayqaldy. 1991 jәne 1992 jylghy etnoәleumettik zertteuler boyynsha, Shyghys Qazaqstan oblysynda slavyan tektilerding basym kópshiligi - 42,6%-y avtonomiya iydeyasyn qoldap, 30,3%-y qarsy bolghan. Al Soltýstik Qazaqstan sany sәikesinshe 35,5 pen 33,5% boldy. Territoriyalyq avtonomiyany ashyq qoldaghandardyng arasynda nemister men úighyrlar da bar.
Qazaqstanda 1989 jyly Janaózende, 1994 jyly Shyghys Qazaqstanda, 2006 jyly Aqtauda, 2006 jyly Tenizde, 2007 jyly Shelekte, Malovodnoe, Mayatasta etnosaralyq jappay qaqtyghystar boldy. Reseyding keybir ghylymy basylymdary 1989 jyly Janaózende bolghan jaghdaydyng sebebin kýni býginge deyin qazaqtardan kóredi: «...v 1989 g. nasionalistichesky nastroennaya chasti naseleniya vynudily rabotavshih dagestansev v odnochasie pokinuti Kazahstan y vernutisya v Dagestan» dep jazady keybir basylymdar.
Áleumettik jaghdaydyng jaqsaruy, әr et-nos ókilderining bizneske aralasu mýmkindigi, olargha óz mәdeniyetin, tilin, dәstýrin saqtaugha mýmkinshilik jasaldy. Biraq barlyghy birdey ol mýmkindikti paydalanghan jón, sebebi qazaqstandyqtar býgin de orystanghan qogham. Kópúltty qoghambyz desek te, býgin Qazaqstanda memleket qúraushy qazaq últymen alty diaspora bar: orystar, ózbekter, ukraiyndyqtar, úighyrlar, tatarlar men nemister, osylar el halqynyng 95,6 %-yn qúraydy. 40-qa juyq diaspora mýshelerining sany jýzge de jetpeydi. Qytayda HH gh. 50-jyldardyng ayaghynda halyq sanaghy jýrgizilgende, statister úsaq-týiektermen qosyp, 500-den astam últtyng atyn keltirgen. Ýkimet elding últtyq qúramyn qayta qaratyp, bir ghana últ qytaylyqtarmen qatar, qyryqtan astam diaspora (qazaqtarda sonyng ishinde) ómir sýredi degen. Biz elimizdegi halyqtardyng sanyn kóbirek kórsetuge tyrysamyz. Ol da bir sayasy maqsat kózdeuden bolar: osynshama últtar sýttey úiyp otyr dep, ony últ sayasatynyng ýlken tabysy degen maqtan ýshin be deymin.
Shyndyghynda, elimizde slavyan tektiler aralas nekelerde túryp negizinen orystanghandar. Mysaly, ukraindyqtar, belorustar, nemister, orystar arasynda aralas nekeler alpys payyzgha jetip qaldy. Olarda ana tilderinde jazatyn jazushylar, aqyndar joqqa jaqyn, sebebi olar orystildiler. Kәrister de orystildi, al tatar , úighyr, ózbekter arasynda qazaq tili ana tilderinen keyin ekinshi orynda.
- Últaralyq qayshylyqtar neden tuuy mýmkin?
- El ishining tynyshtyghy jaybaraqat, qapersiz, beyjay kónil kýige, kelisimning sylbyr, marghau, qamsyz ahualgha úlaspaghany kerek. Keyde túraqtylyq tónireginde qarabayyr, jattandy resmy nasihat halyqty jalyqtyrady, etnosaralyq kelisimning qazaqstandyq modelin problemalardy mýldem birjola sheshilgendey, barlyghy tap býgingidey bola beretindey kóremiz.
Elimizde jana demografiyalyq ahual qalyptasty. Qazaqstan eki qauymdastyq (qazaqtar men orys diasporasy) basym bolghan memleketten san jaghynan bir últ - qazaq últy basym elge ainaldy. 1999-2009 jyldar aralyghynda qazaqtardyng sany - 26,0%, ózbekter - 23,2%, úighyrlar 6,8% ósse, orystardyng sany - 15,3%, ukraindar - 39,1%, tatarlar - 18,0%, nemister - 45,5% azaydy. Últ sayasatyn taldaghanda qazaq últynyng mәselesi algha shyghatyny anyq. Býgingi aqparattyq zamanda qazaqtar óz mәrtebesin kenes zamanymen salystyryp qana qoymaydy. Óz dengeyin basqa memleket qúraushy últtarmen, olardyng ashtyq-toqtyghymen ghana emes, basqa memleket qúraushy últ mәrtebesimen, últtyng damu dengeyimen, til, mәdeniyet damuymen salystyrady. Memleket ishinde qazaqtar, diasporalardyng memlekettik tildi mengeruin qazaqty syilaudyng indikatory retinde baghalaydy. Al alys audandarda túratyn qazaqtar ózderin ekonomikalyq-әleumettik jaghynan damyghan ónirlermen salystyrady.
Ýsh tildi mengeru mәselesi de qazaqtardy oilandyrady. Keyde biz aghylshyn tilin mengergen, uniyversiytet bitirgen, bizding jastar-dy London men Parijde kýtip otyrghanday tәrbie jýrgizemiz. Osynyng ózi memlekettik tilge, әsirese, diaspora jastar arasynda salqynyn tiygizedi. Búl iste әlemdik tәjiriybemen eseptesken dúrys. Kanada lingvisterining zertteulerine qaraghanda, oqushyny ekinshi, ýshinshi tilge ýiretu ýshin sol tildik ortada qay tilding quatty, qay tilding әlsiz ekenin aiqyndap alu qajet.
Kanadanyng Sen-Lambers provinsiyasynda aghylshyn tilin ana tili retinde tereng mengergen oqushylar ýshin fransuz tili ana tiline qauip tóndirmegen. Ana tili - fransuz tilin tolyq mengermegen oqushylar ýshin aghylshyn tili olardyng ana tilin yghystyrushy qyzmetin atqarghan. Sondyqtan eki-ýsh tildi mengeru ýshin oqushylardy ana tilin mengeruine qaray tandaudan ótkizip, arnauly toptarda ghana engizu jón. Qazirgi ýsh tildilik sayasat N.Hrushev zamanyndaghy topyraghynyng ereksheligi-ne qaramay, aimaqtargha jappay jýgeri egudi talap etken siyaqty.
Últaralyq qayshylyqtar baylyq, biylik, mansap-mәrtebe tónireginde de etnostyq toptar arasynda tuyp jatady. Baylyq, biylik, mansap-mәrtebe jeke adamdar ghana emes, әr etnostyq top ýshin de qúndylyq. Qazaqstandyq diasporalardyng býgin memlekettik biylikte, onyng joghary basqaru organdarynda oryn alugha tyrysatyndary aiqyn. Qazaq-stan Parlamentinde Qazaqstan halqy assambleyasy saylaghan toghyz deputat etnostardyng súranystaryn tolyq qanaghattandyrmaytyn siyaqty. Tipti ashu-yzagha toly, ishtey narazylyghyn syrtqa shyghara almaytyndar qanshama? Reseyding TMD instituty «Qazaqstandaghy orystar» atty jobagha sәikes Qazaqstanda sosiologiyalyq zertteuler jýrgizgen.
Bilim salasynyng qyzmetkeri, ózindik ómirlik jospary bar, kәsiby mansaptan da ýmitti, Qazaqstannan kóshu oiynda joq, jasy otyzdaghy shymkenttik orys әiel kónil kýige erik berip «Sen ózindi qazaqstandyqpyn dep esepteysing be?» degen saualgha bylay dep jauap beripti: «Net , ya ne chuvstvuy sebya kazahstankoy , nesmotrya na to, chto zdesi rodilasi y eto moya rodina, ya ne chuvstvui, chto preziydent y ego «programma 2030» chto-to delaet dlya ludey obychnyh y prostyh. Ya viju postoyanno, chto u nas vezde korrupsiya, poyty v nalogovuy, poyty v finpolisii, fiynkontroli, vezde nado dati na karman y vezde kazahskie familii. Nikakie my ne kazahstansy. Pochemu-to tak poluchaetsya, chto vse rukovodyashie doljnosty doljny zanimati ily kazahy ily koreysy, a russkie net. Ya vot v sud hoju, vse sudiy vyshly iz zalov na perekur, vse kazahi. O chem eshe zdesi eshe mojno govoriti? Kakie kazahstansy? A russkie gde? Toliko prislujivait y moyt poly.70 shkol v gorode y v 68 iz nih kazahy diyrektora. Y jdut, kogda ety dvoe na pensii uydut». Búl jerde qazaq últynyng jemqorlyq dertine shaldyghuy da últaralyq qatynastargha jaghymsyz әser etetini de kórinip túr.
- Elimizdegi halyqty biriktirushi faktor qazaq tili dep jii qaytalap jatamyz. Búl qanshalyqty aqiqat? Óitkeni ana tilimizding jaghdayynyng ózi qazir kýrdeli emes pe?
- Osy tústa latyn әlipbiyine kóshkende qazaq tilining ahualy qalay bolmaq degen mәsele qoghamda qyzu talqylanuda. Qazaqstan
ghalymdary latyn әlipbiyine kóshken Týrkiya, Ázirbayjan jәne Ózbekstannyng ashy sabaqtaryn jasyrmay algha tartyp jatyr. Olardy jinaqtasaq mynalar:
1. Kýni býginge latyn әlipbiyine 1928 j. kóshkenmen, әli de týrik tilining dybystyq qoryndaghy birqatar dybystardy tanbalaytyn týrikter әripter әlipby jýiesine enbey qalghan. Ózbekterde de onday mәsele bar.
2. Ázirbayjan, ózbekterdi aitpaghanda, týrikter san ghasyrlyq arab grafikalaryna negizdelgen ruhany múralaryn paydalana almay otyr.
3. Balalar әdebiyeti tapshy.
4. Ghylymy әdebiyet kirill grafikasynda jazylghan.
5. Múghalimder dayyndau mәselesi óz aldyna ýlken problema.
6. Jekemenshik mekemeler is-qaghazdaryn latyn әlipbiyine kóshiruge asyqpaytyn siyaqty kórinedi.
7. Orys mektepterinde, mysaly, Ózbekstanda, kirill jazuymen bilim beredi.
Týrik últy bolsa, bodan emes, biyleushi otarlaushy últ bolghan, olardyng psihologiya-sy bólek, ana tili bәrine ortaq әzirbayjandyqtar men ózbekter ana tilderin tolyq mengergen últtar.
Qazaqstandaghy jaghday ózgeshe. 2009 jylghy halyq sanaghy boyynsha qazaqtardyng 98,3% auyzeki tildi týsinedi, 95,4% erkin oqidy, 93,2% erkin jazady dep kórsetken. Óz basym osy derekterge senbeymin. Búl jerde etnopsihologiyalyq faktorlardy eskergen jón. Keybir sanaqshylar qazaqtardyng qazaq tilin bilmese de, bilem dep kórsetudi talap etkenin aitady, nege olay? dese, «meni orys dep jazasyndar, al men orys bolghym kelmeydi» degen. Bolmasa «qazaq tilin bilmeytinder kóp» demesin degen oy aitqan. «Qazaq tilin bilmesem de, ony bilmeytinimdi moyyndaugha úyaldym» degender bar. Sondyqtan da qaghazda barlyghy da aman-sau, tep-tegis. Til sayasaty jemisin berip jatyr deuge de jaqsy. Sóz joq, til sayasaty azdy-kópti jetistikterge qol jetkizdi, biraq әli de ómirde qazaq tilin mengermegen qazaqtar az emes, ol tilge súranys tughyzylyp otyrghan da joq. Ony mindetteytin zang әli joq, bolmaytyn da siyaqty. Qazaqtardyng 92% auyzeki orys tilin týsinedi, 83,5% erkin oqidy, 79,1% erkin jazady. Býgin qazaq negizinen eki tildi últ bolyp otyr, al memleketimizde orys tili basym.
Ózbekstan, Ázirbayjanmen salystyrghanda, memleket qúraushy qazaq últynyng otarlanghan últ ekeni әli kózge úryp túr: 1) búqaralyq aqparat qúraldarynda memlekettik til, mәdeniyet әli basymdyqqa ie bola almauy;
2) azamattyq alu ýshin memlekettik tildi biluding mindetti emestigi; 3) memlekettik tildi halyqqa qyzmet jasaugha qoldanbau; 4) sot jýiesi, qúqyq qorghau organdarynyng bayyrghy últtyng tilin mengermeui, sondyqtan bayyrghy últtyng tilin qorghamauy. Osynday jaghdayda latyn әlipbiyine kóshuding qanday qiyndyqtar tughyzatyny belgili. Búl tek liyngviystikalyq emes, kýrdeli sayasiy-әleumettik problema. Baspa-
sózde latyn әlipbiyine kóshu bodan el psiyhologiyasynan qútyludyng birden-bir joly delindi. Bodandyq psiyhologiyanyng tamyry әlipbiyden terenirek, sanada, mәdeniyette, dәstýrde, tәrbiyede.
Bir kezde qazaq tiline memlekettik mәrtebe bersek, ol tildi ana tili bolghandyqtan qazaqtar ózinen-ózi mengerip ketedi dep eseptedik. Degenmen, olay bolmady. Býgin de barlyq qazaq latyn әlipbiyine auysady deu asyghys bolar. Qazaq tilining bolashaghyna senbeytin qazaq oqulyqtary, ghylymy әdebiyetteri, dayyndyghy mol múghalimderi bar orys mektepterine balalaryn berip jatsa, oghan eshkim qarsylyq jasau mýmkin emes.
Elimizde qaptaghan orystildi kirill әlipbiyindegi búqaralyq aqparat qúraldaryn qazaqtardyng basym kópshiligi býgin paydalanady jәne paydalana beredi. Búl ainalyp kelgende til, mәdeniyet jaghynan bólingen qazaqtardyng jigin onan әri terendetedi.
Sonymen birge әlipby almasuy qanshalyqty Qazaqstan qoghamynyng basyn biriktiredi degen saual tuady. «Halyq talaby», «qalauy» degen uәjder tolyqtay qazaqstandyqtardyng kónil kýiin, talabyn bildirmese kerek. Sondyqtan әlipby auystyru últishilik ghana emes, últaralyq jikti odan әri terendetedi, әleumettik-sayasy qayshylyq-
tar tughyzady.
Eng ýlken mәsele - kirill әlipbii túsyndaghy manyzdy mәdeny múramyzdyng taghdyry ne bolmaq? Ol múranyng qazaq halqynyng tarihynda tendesi joq, orny bólek. Kirill әlipbii negizinde kóne mәdeny múra, auyz әdebiyeti, kórkem әdebiyet, ghylymy enbekter, oqulyqtar jazyldy. Arab grafikasynan latyn grafikasyna, latyn grafikasynan kirill әlipbiyine kóshken tústa qoghamnyng basym kópshiligi sauatsyz edi. Sondyqtan ol reformalar qoghamnyng birshama bóligine jә-ne mәdeny múramyzdyng da salystyrmaly qaraghanda shaghyn bóligine qatysty boldy. Býgin endi halyqtyng týgeldey sol mәdeny múradan aiyrylyp qalu qaupi bar. Ony týsinu ýshin Últtyq kitaphanadaghy qazaq tilindegi katalogtargha kóz jibereyik.
Jahandanu, amerikandanu, orystanu ýrdisteri ýlken qarqynmen jýrip jatqan tústa, mәdeny ekspansiya býgin onsyzda qazaq mәdeniyetine qauip tóngizip túrghanda, últtyq túghyrymyz, tilimiz ben mәdeniyetimizden basqa tilge mәdeniyetke ótu qateri bar.
Býgin latyn әlipbiyine kóshu internetpen baylanystyrady. Latyn emes, basqa grafiykada internet damyp jatqan joq pa?
Sonymen, latyn әlipbiyine kóshudi biz kóbine kóp fonetikalyq mәselelermen baylanystyryp, mәdeni, әleumettik-sayasy mәselelerge mәn bermey jatyrmyz.
Bas-kózine qaramay, bauyrlas elderding jaghymdy, jaghymsyz sabaqtaryn saralamay, eseptemey, latyn әlipbiyine kóshu asyghys. Tipti 2025 jyldyng ózi de oilandyrsa kerek. Eng bastysy, qaghaz emes, qazaq qazaq tilinde sóilep, oqyp, jazyp, oilaghanda ghana biz әlipby auystyrugha kiriskenimiz jón. Sonymen birge oghan qyruar qarjy da kerek. Otarshyldyqtyng bir týrinen qashyp, ekinshi otarshyldyqtyng qúshaghyna enbesek boldy.
- Sizdi qashanda qazaqtyng tútasa almay kele jatqany qatty alandatatyny belgili. Yaghny últtyq dengeyde oilanatyn, últtyq sana-sezimi qalyptasqan, últtyq qúndylyqtar negizinde birikken tútastyq joq degenge kelisesiz be? (Tilimizde tútastyq joq, qazaqtildi, orystildi deymiz. Dinimizde solay uaqapshylar, zikirshiler, salafitter dep bólshektenip jatyr, últ úiysatyn iydeologiya joq t.b) Qaytpek kerek?
- Biyl, resmy derekter boyynsha, qazaqtar elimizde 65%-dy qúrady dep
N.Nazarbaev jariyalady. BÚÚ ólshemi boyynsha últtyq memleketpiz, el últtyq sipat aldy degendi bildiredi. Biraq qazaq últ bolyp úiysty degendi bildirmeydi. Preziydent eng bastysy, qazaq últynyng tútastyghyn, birligin algha tartty.
Tarihy atamekeni bar, sol jerde túryp jatqan halyqty әli últ deuge bolmaydy. Halyqtyng barlyghy últ emes. Miylliondaghan halqymyz bar, birazymyz shette, jer jaghynan toghyzynshy oryndamyz, biraq tilimizdin, mәdeniyetimizdin, dinimizdin, dәstýrimizding tolyq iyesi emespiz. Qazaqtyng statistikalyq sanymen tolyq qazaqtar arasy alshaqtau, san men sapa ýilespey jatyr. Demek, әli últtyq masyldar, ruhany aramtamaqtar bar, olar kertartpa, qynyr, qyrsyqtar. Biraq olar ózge emes, ózimizding qandastarymyz, olardy ónmeninen iyteruge bolmaydy. Evreyler taryday shashylyp, tili, dininen aiyrylghanmen, IYzrailide shoghyrlanyp, el bolyp otyr jәne qanday el! Últtyq mýddeni qorghauda artyq keter, biraq evreyler eshkimnen kem týspes.
Basqa tilge auysqan, basqa dinge ótken, әrtýrli partiyagha, rugha, jýzge bólingen, biraq tegi bir, qany bir qazaqtardyng basyn, qazaq tili, qazaq mәdeniyeti, músylman dini negizinde birigu qajettigi tuyp otyr. Qazaqtyng birligi bizding maqsatymyz ghana emes, sol maqsatqa jetu ýshin qúraly, amaly. Basqa sharualar osydan tuady.
Qazaqtyng bir-birin qoldauy últshyldyq emes, tamyr-tanystyq qazaqqa payda beretin bolsa qoldau kerek, odan qazaq útylmaydy. Bizding últshyldyghymyz - patriotizm, qazaqtyng mәrtebesin ósiru. Shynayy internasionalizm últyn sýiden bastalady. Ózin syilamaghan, basqany da qúrmettey almaydy, basqa sózding barlyghy aqiqatty búrmalau, aldau. Óz janyna jaqyndardy tartu, biologiyalyq ta, adamy da, últtyq ta orta jasau bizge de tiyimdi.
- Ángimenizge raqmet.
Súhbattasqan
Seysen ÁMIRBEKÚLY
"Ayqyn" gazeti