Doshan Joljaqsynov! Búl esim múqym qazaqqa tanys, janyna jaqyn. Keshe «Daladaghy qughyn» filimindegi Hamit arqyly Qalidyng úly degen attan asyp, kýlli qazaqtyng tel balasyna ainalsa, býginde «Birjan sal» filimimen Birjannyng taghdyry arqyly kórermenine ýlken oy tastap, qazaqtyng sal ómir sýrgen dәuirdegi qily kezenin, ata salt, últtyq dәstýrimizdi saliqaly sarapqa salghan jan. «Segiz qyrly, bir syrly» Doshan aghanyng ómir joly býgingi әngimemizge arqau bolmaq.

Áke-sheshem ónerden qúralaqan bolghan joq

- Shyghys Qazaqstan oblysy Kýrshim audanyndaghy Balyqshy syndy qúmdy auyl mening tughan jerim. Sol auylda 1951 jyldyng 7 qazanynda dýniyege kelippin, - dep basta­dy әngimesin Doshan agha. - Otbasynda eki úl, segiz qyz bolyp, bir-birimizdi jetelep jý­rip óstik. Toqshylyq ta, tapshylyq ta bol­dy. Biraq әke-sheshemiz sonyng birin sezdirmedi. Auylymyzdyng tabighaty tamasha bolatyn. Qazir sonyng júrnaghy da qalmady. Bala kýnimizde aqqu-qazdyng dauysynan oyanushy edik. Ýiimizden 500-1000 metr jer­de aqqu-qaz úshyp-qonyp jýretin. Ákem Qaly anshy, qúsbegi bolghan adam. Tabighatty sýi әkemiz, anamyz arqyly qalyptasqan siyaqty. Biz de balyq auladyq, au qúrdyq, qysta qarmaq saldyq. Áriyne, әkening qany, ananyng sýti beker emes, dey túrghanmen osy auyldyng túnyp túrghan tabighatynyng mening ómirime, ónerime qosqan ýlesi mol dep esep­teymin.

Doshan Joljaqsynov! Búl esim múqym qazaqqa tanys, janyna jaqyn. Keshe «Daladaghy qughyn» filimindegi Hamit arqyly Qalidyng úly degen attan asyp, kýlli qazaqtyng tel balasyna ainalsa, býginde «Birjan sal» filimimen Birjannyng taghdyry arqyly kórermenine ýlken oy tastap, qazaqtyng sal ómir sýrgen dәuirdegi qily kezenin, ata salt, últtyq dәstýrimizdi saliqaly sarapqa salghan jan. «Segiz qyrly, bir syrly» Doshan aghanyng ómir joly býgingi әngimemizge arqau bolmaq.

Áke-sheshem ónerden qúralaqan bolghan joq

- Shyghys Qazaqstan oblysy Kýrshim audanyndaghy Balyqshy syndy qúmdy auyl mening tughan jerim. Sol auylda 1951 jyldyng 7 qazanynda dýniyege kelippin, - dep basta­dy әngimesin Doshan agha. - Otbasynda eki úl, segiz qyz bolyp, bir-birimizdi jetelep jý­rip óstik. Toqshylyq ta, tapshylyq ta bol­dy. Biraq әke-sheshemiz sonyng birin sezdirmedi. Auylymyzdyng tabighaty tamasha bolatyn. Qazir sonyng júrnaghy da qalmady. Bala kýnimizde aqqu-qazdyng dauysynan oyanushy edik. Ýiimizden 500-1000 metr jer­de aqqu-qaz úshyp-qonyp jýretin. Ákem Qaly anshy, qúsbegi bolghan adam. Tabighatty sýi әkemiz, anamyz arqyly qalyptasqan siyaqty. Biz de balyq auladyq, au qúrdyq, qysta qarmaq saldyq. Áriyne, әkening qany, ananyng sýti beker emes, dey túrghanmen osy auyldyng túnyp túrghan tabighatynyng mening ómirime, ónerime qosqan ýlesi mol dep esep­teymin.
Bala Doshannyng әke-sheshesi ónerden qúralaqan bolghan joq. Ákey әnshi, domby­rany keremet shertushi edi. Anasy Jazira­nyng da ózine jarasatyn әdemi ýni bar bo­latyn, syzyltyp әn salatyn. Keyinirek ýy sharua­symen otyryp qaldy, әitpese ústaz bolghan adam. «Qyz kýnimizde әr ýiden jihaz, kiyim-keshek jinap, Beyimbet May­liyn­ning «Shúgha­syn» oinaytynbyz» dep oty­ra­tyn. Múnyng bәri ol kisilerding bo­yyn­­daghy ónerge degen sýiispenshilik. Kó­kirekte súranys bolghan jerde tabighatqa eshkim qarsy túra almaydy eken.

- Ákelerimizge sәlem beru ýshin alys-jaqynnan әnshi-kýishiler, aqyndar kelip jatatyn, - dep sabaqtady әngimesin Dose­ken. - Men keyinirek estidim, bizding esikting aldynda Sәken Seyfullin aghamyz bolyp­ty. Ony audannyng birinshi hatshysynyng ózi ertip kelgenge úqsaydy. Biraq mashinadan týspepti. «Tizesin-tizesine jaqyndatyp, qo­yyn kitapshasyna birdeneler jazyp otyr­dy» deydi. «Sәken agha, as dayyn bol­dy» dep barghanda «Qazir, qazir» dedi de, biraq sol kýii astan dәm auyz tiymey ketti» deydi. Mine, biz tughan ýy osynday adamdar bolghan shanyraq. Serke Qojamqúlov, Qamal Qarmysov, Jýsipbek Elebekovter de bizding ýide bolghan. Jýsekeng tipti mening әkemdi astanagha alyp ketemin dep әreket etipti. Partiya, kenes organdarynda júmys istep jýrgen adam, qalay bolghanda da partiyadan jasqanady ghoy. Áytpese әkem oblysqa deyin baryp, aitysqa qatysqan. Sodan keyin «Partiya qalay qaraydy?» degen oimen auylda qalghan. Osy ortada ósip-ónip, әkemizding dombyrasyn sherttik, myltyghyn atyp ýirendik. Qonaq kelse bizdi otyrghyzyp qoyady. Sonda «Sóz tyndasyn, kókireginde birdene qalsyn» dep otyrghyza­dy eken ghoy. Ýiden qonaq arylmaytyn. Qysqa bir jylqy, bir týie soyylady. Sol jetpey qalatyn. Bizding jaqta qys erte bastalyp, kóktem kesh shyghady emes pe?

Internat erte eseytti

Akter ózining eng bir ghajap kezi balalyq shaghy dep sanaydy. Ol da basqa auyl balalary siyaqty ýy sharuasynyng bәrin istep ósti. Kezekpen qoy baqty. At suaryp, qora tazalady, otyndyqqa kókpek te shap­ty. Ákesi jaryqtyq ekeui talay ret qúraq orugha barghan. Kәdimgi kók qúraq. Oryp, qayyqqa toltyryp arghy jaqtaghy aralshyq­qa aparyp keptirip, bir aptadan keyin beri qaray alyp shyghady. Ózi jep-jenil, kep­ken­nen keyin búrynghydan da jenildep qa­lady. Nege ekenin әkey qúraqqa azdap túz qo­syp, ony siyrgha beretin. Sodan keyingi siyrdyng sýtin qaymaqtan ajyratu qiyn.

- Keyin student bolghanda auylgha kaniy­kul­gha barghanda mindetti týrde balyqshy­lar brigadasyna kiremiz. Tiyn-teben tabu ýshin, - dep jalghastyrdy ol әngimesin.

- Sol kezderi «Kiyinsek, birdene alyp ketsek» degen eshqanday oy bolmaytyn. Mysaly, Almatygha bir kóilek, bir shal­barmen kel­dik. Sony talay jazdyq ta. Apa­larym «Sony aita bermeshi» dep ren­jiytin de boldy. Taghdyrdyng ózi solay boldy ghoy. Biraq kónilimiz toq, ruhymyz bay boldy. Ákemizden estip ósken dýniyelerding barlyghy kókirekte qaldy. Men negizi 4 synyptan iyn­ternatta oqyghan balamyn. Sol internat­ta jýrip on-solymdy tez bil­dim. Erte esey­dim. Áriyne, eng bir ýlken qoz­ghaushy kýshim ol - saghynysh. Ákege, ana­gha, tughan-tuys­qangha, jalpy Úly mәrtebeli meyirimdilikke degen saghynyshtan osy uaqytqa deyin men mauqymdy bir baspadym desem ótirik emes. Sol saghynysh - mening qozghaushy kýshim. Sol qasiyet balalarymnyng da kókiregine egilse deymin. Shirkin, balala­rym birin-biri saghynyp túrsa. Saghynysh ta adamnyng ja­ny­nyng baylyghy. Ol joq jerde adam qat­qyldanyp, qayynnyng bezindey bola bas­taydy. Al saghynyshtyng ar jaghynda ýlken sezim túrady. Sezim degen ol - mey­i­rim, ol - iba, ol - izettilik, ol - iman­dy­lyq. Osy bir úly sezim meni ónerge alyp keldi me deymin. Sol ýshin Allagha myng da bir shýkirshilik aitamyn. Dombyramdy arqalap jýrip әn aityp, kýy shertsem de Almatygha kelgen jolym basqa edi. Quanysh­qa oray densaulyqtyng arqasynda oghan bar­may qalyp, ainalyp kelgende osy Qúr­manghazy atyndaghy óner institutynda marqúm - KSRO halyq artiysi Hadisha Bókeeva apamyz ekinshi top qabyldap ja­tyr eken, 1969 jyly sol topqa qabyl­dan­ghan 16-nyng biri men edim.

Ataman degen atym bar

Dosekeng búl shanyraqta tórt qyzdan keyin tughan úl. Áytse de әke-sheshesi ony erkeletip, ýki taghyp, betinen qaqpay ósirgen joq. Ol әkesining qasynan qalmaytyn. Ýnemi at ýstinde, qyzmette jýrgennen keyin sharshaytyn bolar, әkeyding minezi de qatqyldau bolatyn. Sonda da kishkentay Doshan әkesine «Sizben baramyn» dese, kóni­lin qaldyrmay ertip jýretin. Sol kisining qasynda úiyqtaydy. Ákesining ar­qasynda qanshama adamdardyng ortasynda boldy. Onyng erkeligining týri - osy. Áyt­pese, enbekting balasy boldy. Dýkenning eki jaghy bolyp bólinetin. Bergi sheti - Rauan, arghy jaghy - Shaghala. Osylaysha ekige bólinip, futboldan eki komanda qúryldy. Talay ret tóbelesti de. Shildening 11-i - balyqshylar kýninde ýlken mereke bolatyn. Sol mereke bekitilgennen keyin kәuap degen­nin, tәtti limonadtyng bar ekenin bil­di. Neshe týrli tәtti toqashtardy kórdi. Osy merekege jyl boyy birneshe kinogha barmay aqsha jinaytyn.
Doshan Qaliyúly:
- Zina apam túrmysqa shyghatyn boldy. Oghan qúda týsuge alghash ret kelgen qúdalardy sózge bay, aduyndy әkem eki auyz sózben jyghyp, qoya beredi. Sodan olar kelesi joly audannyng hatshysyn alyp kelip, qúda týsti. Ákemning de anau aitqan qarsylyghy joq, biraq qúdalardy qazaqtyng jolymen sózben jyghyp otyr ghoy. Sonymen, eki jaq kelisip, ortalyq klubta ýlken komsomol toyy ótki­zile­tin bolyp belgilendi. Ol kezde men túr­­mys qúru degenning ne ekenin týsinbeymin ghoy, biraq Zina apamnyng ýiden ketetini me­ning jýregimdi tilgiledi. Bir qimastyq se­zim biylep, ornymnan túrmay, «Toygha bar­maymyn» dep jylap jatyp aldym. Jaryq­tyq Uays agha Súltanghazin bizding auyldan ghoy. Menen mektepti eki-ýsh jyl búryn bitirgen. Mine, sol Uays aghamyz bastaghan ýsh-tórt jigitti «Doshandy alyp kelinder» dep jiberedi. Ol kezderi men 6-7 synyp shamasyndaghy balamyn. Men kóbine ýlken­dermen dos bolyp, birge jýretinmin. Nege ekenin bilmeymin, olar meni «ataman» dep ataytyn. Sol Uays agham bastaghan ýsh-tórt jigit «Qúda balasyz toy bastala ma? Doshan-au bәri seni kýtip otyr» dep kiyimderimdi tauyp kiygizip, toygha meni moyyndaryna kóterip alyp bardy. Toy keremet ótti. Klubtyng manayy adam әbden jýrgendikten tayyp jyghylatynday jyp-jyltyr múz. Sodan auyl men Zaysannyng ar jaq betindegi Túghyldyng jigitteri sózge kelip qalyp, tó­be­­­les bastaldy da ketti. Men toydyng iyesi bolyp jýrmin ghoy. Deden degen dosymyz bireudi tepkeli jatyr eken. Ýstine kiygen palitosy jelbirep túr. Ayaghyn kótergen kezde onyng palitosynyng etegi mening qoly­ma ilindi. Tartyp qalsam, shalqasynan týsti. Taghy bireui sóitti. Túghyldyng jigitteri kópke deyin «Oypyrym-ay «ataman» degen bireui bar eken, boyy kishkentay, úrghanyn qalpaqtay týsiredi, súmdyq eken» dep jýripti. Sondaghy atamany - men. Men úryp jýrgen joqpyn, etekten tartqannan óz­derining ayaqtary tayyp jyghylyp ja­tyr.

Jaqsylardyng shapaghaty

Ol mektepti oryssha bitirdi. 1 synypta qazaqsha oqyghan. Áytse de әkey ony qayta­dan birinshige berip, oryssha oqytty. Onyng úiymdastyru qabileti joghary boldy. Nege ekenin auyl balalary Doshan dostyng ýiining qasyna kóbirek jinalatyn. Aghashtan qaru jasap, «Soghys» oinaydy. Keyinirek dop quyp, futbolgha den qoydy. Birte-birte dos­tarymen kinogha, biyge, qyzdargha qyryndaugha baratyn boldy. Basqalargha qaraghanda búnyng bir-eki auyz orysshasy bar. Mektepte oqyp jýrgende boyyndaghy Alladan daryghan qasiyetting arqasynda kórkemónerpazdar ýiir­me­sinen qalmady. Jýrgizushi de, spek­taklide oinaytyn da - osylar. Án de sal­dy, biyledi. Audanda ótken jarystan birinshi oryn alyp, Óskemende teledidardan shy­ghu­gha mýmkindik alghany bar. Ol ekining birining mandayyna jazylmaghan. Qaragóz degen apayy qobyz tartatyn, sol kisi múghalimder arasynan, búl oqushylar arasynan shyqty. Birinshi ret qalagha kelip, meyramhanadan tamaqtanyp, televizor degendi kórip, biraz «kózi ashylyp» qaytqany bar.

- Sodan keyingi baqytty shaghym - stu­dent­tik kezen, - deydi Doshan agha sol kezdi oisha sholyp. - Birinshiden, Hadisha apam­nyng Katarinany oinap jýrgen ghajap kezi. Teatrda da, kinoda da, ústazdyqta da ýlken tәjiriybesi bar. Biz Túnghyshbay Jamanqúlov, Meruert Ótekeshova, Sayra Manasbaeva, Qadirbek Demesinov, Jaqsybek Qúrman­be­kov, Asqarbek Seyilhanov jәne osy kýni dýniyeden ozghan Tólegen Quanyshev pen Áliya Arysbaevalarmen birge oqydyq. Hadisha apam - qazaq sahnasyna europalyq mәdeniyetti alyp kelgen aktrisa. Mine, biz osyn­day úly túlghadan dәris aldyq. Student kezimnen Gh.Mýsirepov atyndaghy jasós­pi­rim­der men balalar teatrynyng qosalqy gruppasyna qabyldandym. Bitirgennen keyin teatr basshylarynyng sheshimimen sonda qaldym.

Jalpy, mening alghashqy ústazdarym - әkem men anam. Odan keyingi ústazdarym mektep qabyrghasynda dombyradan orkestr qúryp, bizge kýy ýiretken Ziylә apayymyz. Institutta - Hadisha apam men Áshirbek Syghay. Men tanityn myqtylardyng bәri maghan ruhany demeu boldy. Mysaly, teatr, kinodaghy rejisserlerim. Rayymbek Seyit­metov aghamyz maghan eng alghash Aqan serini oinatty. Kinoda - Abdolla Qarsaqbaev, «Gauhartasty» qoyghan Shәrip Beysenbaev, Tólemish Okeev. Mine, osy kisiler mening ústazdarym. Biz osy kisilerge qarap óstik. Mysaly, Aqandy oinaghanda Ghabeng - Ghabit Mýsirepovting kózi tiri kezi. Ol kisi ózi kelip qarap, sosyn ýiine shaqyrdy. Sol kezde «Doshan, men dombyra sherte bilmeytin qazaqpyn. Myna dombyrany kórshi, birdenesi jetispeytin siyaqty» dedi. Búl sóz Ghabenning maghan aityp otyrghan qaljyny ma dep týsindim. Áytpese Ghabendey kerbez, Ghabendey seri qolyna dombyra almauy mým­kin emes qoy. Ol kәdimgi Jambyl dom­byrany maghan úsyndy. Qarasam, perneleri bosap ketken, tiyegi joq eken. «Búl Ghabenning dombyrasy ghoy» dep pernesin jóndep, ýide erterekte kinogha týskende alyp kelgen pilding sýiegi jatyr edi, egep otyryp tiyegin sodan jasadym. Býginde Ghabenning múra­jayynda sol dombyra sol tiyekpen túr ma, joq pa, bilmeymin. Onyng ýstine dybysqa sýiekting әseri tiii mýmkin, sondyqtan ol qanshalyqty qúndy tiyek bolatyny da ma­ghan beymәlim. Negizi, tiyekti әrtýrli aghash­tardan jasaghan ghoy. Pil degenimiz zil, zil - mamont, sol zilding sýieginen tiyek jasap, Ghabenning dombyrasyna salyp, bir-eki әn oryndap bergenim bar. Ghabeng «Aqan seri - Aqtoqtynyn» songhy dayyndyghyna kelip, «Doshan-au, tipti úzaq jazyppyn ghoy, key­bir jerlerin qysqartamyn deseng ózing bil» deydi. Sol kezde men «Agha, sizding búl jazgha­nynyzdy qysqartu mýmkin emes, aq ólenning barlyghy bir-birimen jay sóz emes, úly maghyna retinde jalghasyp túr. Bir sóz týsip qalsa kólemdi bir pәlsapa týsip qalghanday bolady» dedim. Spektakliding premierasy ótti. Ghabeng rizashylyghyn bildirdi.

Biz Sәbeng - Sәbit Múqanovtyng kózin kórdik, kórshi túrdyq. Ózimning atam úly Asqar Sýleymenovti kýnde bolmasa da óte jii kórip túrdym. Ol kisining qasyna jolau qiyndau bolatyn. Óitkeni barghan kezde ylghy jazyp otyrady. Shay ishkende ghana eki auyz sózben halimizdi súraydy «Aman, Asqar agha» deymin, «Jaraydy onda» dep qysqa qayyrady. Ol kisining anasy Aytotym әjemiz dombyramen әn aitqyzady. Asqar agham tyndap otyryp, qoyyn dәpterine birdenelerdi týrtip qoyatyn. Osy kisilerding barlyghy mening ruhany demeushim.

Alghashqy avtokóligim - «Volga»

«Qyrghyz rejisseri Tólemish Okeev «Al­tyn kýz» filimin týsirip jatty. Biz sonyng ýiinde týnegenbiz. Ol meni tanghy 8-de oyatyp, «Doshan, saghat 9-gha Shikeng (Shyn­ghys Aytmatov) shaqyryp jatyr, dombyrasyn ala kelsin dedi» deydi. Shynghys Tóreqúlúly ol kezde Qyrghyzstan kinomato­grafisterining birinshi hatshysy. Sodan apyl-ghúpyl jinalyp, Shynghys aghagha bar­dyq. Dastarqanda qústyng sýtinen basqanyng bәri bar. Aghamyz azdap oy ýstinde eken. «Otyr, ainalayyn. Qane, shert dombyran­dy» dedi. «Aqjayyq», «Aqbúlaqtan» bastap, әnderdi birinen song birin jiberdim. Bir saghattyng shamasynda әn saldym. Shúbat, qymyz, tary, sók, últtyq taghamgha toly dastarqangha qarap agham «Auyz tiyip otyr» dep qoyady. Bolar-bolmas jútyp qoyamyn, Shynghys aghanyng mysy basyp otyr. Biraz­dan song boyym ýirenip, ashyla týstim, ózimdi erkin sezine bastadym. Bolghannan keyin qoltanbasymen eki kitabyn syilady. Keyinnen bildik, aghamyz birinshi jengemiz­ben ajyrasyp, kónil kýiining onsha bolmay jýrgen kezi eken. Keyin de ol kisimen talay dastarqandas, dәmdes boldyq.

«Altyn kýz» filimining premierasy Qyrghyzstannyng kino ýiinde boldy, maghan sәl keshirek habar tiydi de, keshiginkirep bardym. Kino ýiining ekinshi qabatyna kóterile bergende esik ashyldy. Kino jana ghana ayaqtalghan eken. Sodan birinshi bolyp KSRO halyq artiysi Aleksey Batalov shyqty. Ol meni birden tanyp «Qymbattym menin! Jana ghana rólde oinaghan sensing ghoy. Jaraysyn!» dep qúshaghyna alyp túrghan kezinde onyng sonyn ala bere Oljas aghamyz (Sýleymenov) shyqty. Ol kisi de meni qú­shaq­tap, qúttyqtady. Dey túrghanmen bizding últymyzda bir qasiyet bar - biz ózimizdi-ózimiz maqtaudan qorqamyz. Al orys halqy ishki sezimin, kónil kýiin jasyryp qalmay­dy. Olarda synalap oy jýgirtu joq, ashy­ghyn aitady. Ásirese, óner tóniregindegi bú­lardyng birligi, sodan ýlken dýniyelerding shyghyp jatqandyghy, bir-birine degen qoldauy, tughan kýni nemese basqa da kishken­tay quanyshyn qaumalap kóterip әketip teledidargha deyin kórsetetini bar. Biz ondaydan qorqamyz, bizge ne Alladan, ne odan keyingilerden jarlyq týsu kerek. Sodan keyin ghana qozghalamyz. Al kórgen nәrseni «Qalay eken?» dese, «IYә, endi...» dep múrnymyzdyng astymen ghana mingirlep ketemiz. Janaghy jerde Batalov maghan ystyq yqylas tanytqannan keyin Oljas aghamyz da «Erteng elge mening mashinammen birge qaytayyq» dedi. Áytpese ol kisi de maq­taugha kelgende enjarlau sekildi. Er­tenine jolda kele jatyp «Mashinang bar ma?» dep súrady. Joq ekenin aittym. «Onda erteng aryzyndy jazyp, alyp kel» dedi. Ol kezderi jaryqtyq sheshem tiri edi. Oljas aghamnyng sózin estigende qatty quandy jәne «Bәrinen aqsha jinaymyz, «Volga» al» dep kenes berdi. Ay shamasynda «Volga» mashiy­nasyn aldyq. Býginde «Chay­ka», «Mersedes» minip jýrseng de, eshkim tanghalmaydy ghoy. Al bizge «Volganyn» ózi gharysh kemesin mingenmen birdey әser etti. Oljas agha sol jyldary Qazaqstan kinomo­tografiys­te­ri­ning birinshi hatshysy bolatyn» dep bir qayyr­dy aghamyz әngimesin.

Ham-aghamnyng baghasy
Oljas Omarúlymen ekinshi mәrte kezdesuding sәti 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasynan keyin boldy. Jazushylar odaghynda ónerde jýrgenderding tayly-túyaghyna deyin qaldyrmay basyn qosyp ýlken jiyn ótti. Kóbi jastardy kinәlap sóz sóiledi. Zalda iyne shanshar oryn joq. IYin tiresip túr. Sahnada mýiizi qaraghay­daylar otyr.

Doshan Qaliyúly:
- Júrttyng sonyn ala bere men de sóiledim. Kókirekke óksik tyghylyp túr, sózim sonday әserli shyqty. Tipti ne aityp, ne qoyghanyma ózim asa kóp bagha bermedim. Biraq ishimdegi jatqan dýniyening bәri sol jerde tógildi. Álgi jastardy kinәlap sóz sóilegenderge «Múnday jayttardy biz tek teledidardan kórushi edik. Sizder ósirgen úrpaq - búl. Sonda agha úrpaq kishi úrpaqty tútqynday ma, sabay ma, qaqaghan ayazda olar­dyng ýstine múzday su qúya ma?» dep ysh­qyna bar dauysymmen aiqayladym. Sóilep bolghannan keyin ortadan bir dәu kóterildi. Ol «Myna sóilegen jigit kim?» dedi, sol jerde bireuler «TUZ-ding akteri - Doshan Joljaqsynov» dep jatty. Álgi dәu «Doshangha deyin sóilegenderdin, Doshan­nan keyin sóileytinderding sózi sóz emes!» dep tayaghyn tura ortadaghy kilemshening ýs­tine laqtyryp jiberdi. Sodan keyin baryp el du qol shapalaqtady. Áytpese men sózim­di ayaqtaghan kezde eshkim qol soqpaghan. Dәu dep otyrghanym - Hamit Erghaliyev agha­myz eken. Qarap otyryp sol keshting keyipkeri boldym. Sodan keyin bizdi - Roza Baghlanova, Oljas Sýleymenov jәne meni KazGU-ge studenttermen kezdesuge jiberdi. Roza apam «Jastardyki dúrys emes» degen­dey sóz sóiledi. Oljas agham «Aq pen qara» de­gen ólenin oqydy. Múnda da ishimde­gini aq­taryp, oiymdaghyny aityp sóiledim. Sol kýngi jastardyng maghan degen yqylasy - me­ning ómirimdegi eng ýlken marapatym bol­dy. Qanshama jas óleng arnady, yqy­lasyn bildirdi. Sol keshten keyin Oljas agham ma­ghan raqmetin aityp, taghy da ma­shina­symen ýige deyin jetkizip saldy...

Meyirimmen qaraugha tyrysamyn...
- «Bes sausaq birdey emes» demekshi, adam balasy san qily jatyrdan shyqqan, qannan jaralghan. Ár adamnyng tektiligi, tegi, tәrbiyesi bólek. Zúlym, ailaker bolyp eshkim tumas. Ómir, orta, múqtajdyq adam­dy iyleydi, biyleydi. Bizding de basymyzdan san qily sәtter ótti. Biraq men eshkimge de ókpe artqym joq. Adamdargha ýlken meyirim­men qaraugha tyrysamyn. Búlaq kórsem kózin ashqym kelip túrady. Mýgedek kórsem qolymnan kelgen kómegimdi kór­setkim keledi. San qily sәtte jýrekke sy­­zat ta týsti, úiyqtamadyq, kýlmedik. «Át­tegen-ay» dedik. Keyde bireuge jasaghan jaqsylyghym ózime zapyran bolyp kelip jatady. Ondaylar da ótti bastan. Biraq ondaylar bolmasa jaqsy­lyqtyng qadirin biler me edik?! Qazir jas emes­pin, alpystyng ekeuindemin. Keler jy­ly, Alla jazsa, Pay­­ghambar jasyna kele­min. Búl - aqsa­qaldyq joldyng basta­ma­sy dep oilay­myn.
Abay atam:
- Adamzat býgin adam, erteng topyraq.
Keleshek jyltyraqpen aldarqatady.
Erteng kimsing bilmeysin, ózing de sen
Ólu ýshin kelgensin, oilan úrpaq, - deydi. Osyny oilaysyng da, bastan ótkenning bәri­ne jenildikpen qaraysyn. Eger búnyng bәri­ne kýnde óle berse, adam tozyp ketedi ghoy, otbasyn, ósirip otyrghan úl-qyzyng bar. Aynalanda tughan-tuysqanyn, sen «Uh» deseng auyryp qalatyn apalaryng bar. Bәrin jýregime sonshalyqty qabyldaytyn bol­sam, nem qalady?! Negizi men jyqpylym joq ashyq adammyn, degenmen bireu-mireu minezime tiyse, úryp ta jiberuim mýmkin, ai­­typ ta saluym mýmkin, - deydi Doshan agha.

Doshan aghanyng ómirlik qosaghy әnshi - Qaragóz. Ataqty jazushy Asqar Sýleymenov pen qogham qayratkeri Altynshash Jaghano­vanyng qyzy. Olar 2 úl, 1 qyz tәrbiyelep ósirdi. Ýlken úldan ýsh nemere bar. Endi ghana tәi-tәy basqan nemerening kishisi - Eralysy tayauda ghana jasqa toldy. Halyq artiysi solargha qarap shýkirshilik etedi. «Eng ýlken baqyt densaulyghy myqty, ruhany baghyty dúrys, alghan tәrbiyesi ornyqty, últqa, memleketke, adamgha degen kózqarasy jaqsy úrpaq tәrbiyeleu. Búl - kez kelgen adamzattyng asyl múraty» deydi Doshan agha. Búghan bizding qosarymyz joq.

Gýlnar JÚMABAYQYZY

"Ayqyn" gazeti