Tabyt úshaq
"QAZA BOLGhANDARDYNG OBAL-SAUABY PARAQOR ShENDILERDING MOYNYNDA"
...Almatydan Astanagha qatynaytyn Airbus jolaushylar úshaghy zikir salghan baqsyday digirlep kókke kóterile bergende janymda otyrghan orta jastaghy kisi kýbirlep imanyn ýiire bastady: "Ya, Rabbym! Ya, Rabbym! Aman-esen jetkize gór! Bilip-bilmey istegen kýnәlarymdy keshe gór!..".
"Apyr-ay, ә! Mynau bir bәleni sezip otyr ma, qalay ózi?" dep ózinnen-ózing mazang qashady eken. Jolaushylardyng kóbinde týr joq. Jete alamyz ba, joq pa degen ýrey bar kózderinde.
Úshaq kókke kóterilip, jol jorghagha salghanday qalypty jýriske kóshkende beldikti sheship jaylanyp otyryp, әlgi kisini sózge tarttym. Bildey bir miynistrlikte jauapty qyzmet isteydi eken.
"Ári-beri jii úshamyn. Júmys baby solay. Búryn múnday fobiya (tizginsiz qorqynysh - E.B.) degen bәle joq edi boyymda. Qayta-qayta úshaq qúlaghaly beri payda boldy. Poyyzben-aq jýrgim keledi, biraq oghan uaqyt tapshy. Úshaqqa minbeske amal joq. Myna bizding úshaqtargha senbeymin. Jemqorlyq barlyq salany jaylap aldy. Áskeriylerdi opat jasaghan An-72 úshaghyn jóndedik dep ótirik qújat beripti ghoy. Qaza bolghandardyng obal-sauaby paraqor shendilerding moynynda...", - dep әlgi kisi әldenening úshtyghyn shygharyp qoydy.
Úshaq Astananyng әuejayyna qonugha jaqyndaghanda ol qaytadan ózimen-ózi bola qalyp, kýbirley bastady: "Ya, Rabbym! Ya, Rabbym!..".
"QAZA BOLGhANDARDYNG OBAL-SAUABY PARAQOR ShENDILERDING MOYNYNDA"
...Almatydan Astanagha qatynaytyn Airbus jolaushylar úshaghy zikir salghan baqsyday digirlep kókke kóterile bergende janymda otyrghan orta jastaghy kisi kýbirlep imanyn ýiire bastady: "Ya, Rabbym! Ya, Rabbym! Aman-esen jetkize gór! Bilip-bilmey istegen kýnәlarymdy keshe gór!..".
"Apyr-ay, ә! Mynau bir bәleni sezip otyr ma, qalay ózi?" dep ózinnen-ózing mazang qashady eken. Jolaushylardyng kóbinde týr joq. Jete alamyz ba, joq pa degen ýrey bar kózderinde.
Úshaq kókke kóterilip, jol jorghagha salghanday qalypty jýriske kóshkende beldikti sheship jaylanyp otyryp, әlgi kisini sózge tarttym. Bildey bir miynistrlikte jauapty qyzmet isteydi eken.
"Ári-beri jii úshamyn. Júmys baby solay. Búryn múnday fobiya (tizginsiz qorqynysh - E.B.) degen bәle joq edi boyymda. Qayta-qayta úshaq qúlaghaly beri payda boldy. Poyyzben-aq jýrgim keledi, biraq oghan uaqyt tapshy. Úshaqqa minbeske amal joq. Myna bizding úshaqtargha senbeymin. Jemqorlyq barlyq salany jaylap aldy. Áskeriylerdi opat jasaghan An-72 úshaghyn jóndedik dep ótirik qújat beripti ghoy. Qaza bolghandardyng obal-sauaby paraqor shendilerding moynynda...", - dep әlgi kisi әldenening úshtyghyn shygharyp qoydy.
Úshaq Astananyng әuejayyna qonugha jaqyndaghanda ol qaytadan ózimen-ózi bola qalyp, kýbirley bastady: "Ya, Rabbym! Ya, Rabbym!..".
Ótken jeksenbide bas prokuror Ashat Dauylbaev "KTK" telarnasyndaghy "Slugy naroda" baghdarlamasynda bylay dedi: "Qantar aiynyng sonynda ghana biz qaruly kýshter generaldarynyng arasynan "Ukrspeseksport" ókilderinen para alghan jauapty shendilerdi ústadyq. Búl is әskery әue tehnikasyn jóndeuge qatysty".
Shymkentting manynda ÚQK shekara qyzmetining basshylary mingen úshaq qúlap, 27 shekarashy opat bolghannyn keyin qorghanys ministrligining qaru-jaraq jónindegi bas basqarmasynyng bastyghy Almaz Ásenov tútqyndalghan bolatyn. Oghan "200 myng dollar para aldy" degen aiyp taghyldy. Bas prokurordyng sózine qaraghanda, tútqyndaulardyng sony búl emes.
Búdan shyghatyn qorytyndy ne? Áldekimder aviasiya salasyn mayshelpekke ainaldyryp alghan. Meyli, ol azamattyq aviasiya bolsyn, meyli әskery aviasiya bolsyn. Búghan dәlel Almaty әuejayyna jetpey qúlap qalghan jolaushylar úshaghy. Osyndaydy qúlaq estip, kóz kórgen song úshaqqa otyrghanda qalay qoryqpaysyn?!
Osydan keyin "opat bolghandardyng obal-sauaby әue kemesin "tabyt úshaqqa" ainaldyrghan paraqor shendilerding moynynda" demegende ne deymiz?..
E.Biyeke.
«Jas Alash» gazeti