Biz býgin Abai.kz oqyrmandarynyng nazaryna aqyn, memleket jәne qogham qayratkeri, Qazaqstannyng halyq jazushysy, Qyrghyzstannyng halyq aqyny Múhtar Shahanovtyng 1989 jyly Kremli minberinde «Jeltoqsan kóterilisi» jayly ashy shyndyqty jayyp salghan sózin úsynyp otyrmyz...

Múhtar Shahanovtyng 1989 jyl Kremlide sóilegen sózi:

Joghary sezd, men respublikada qalyptasqan ótkir jaghdaydy eskere otyryp, әleumettik alauyzdyqtyng taghy da órshuine jol bermeu ýshin, Qazaqstan KSR 19 halyq deputatynyng atynan kelesi mәlimdemeni jasaghym keledi.

Sezde Gruziyadaghy oqighalar turaly mәsele kóterilgennen keyin Qazaqstan deputattar toby óz saylaushylarynan kóptegen újymdyq hattar men jedelhattar ala bastady. Jariyalylyq pen ashyqtyq kezeni kelgenine qaramastan, 1986 jylghy Almatydaghy «Jeltoqsan oqighasy» turaly mәseleni sezde kótermeytinimizge olardyng kónili tolmaydy. Elimizde alghash ret beybit sherushilerge qarsy saper kýrekter, әskery itter qoldanyldy. Qyzdardy dubinkamen úryp, kerzi etikpen tepti. Múnyng bәri mitingi turaly jalpygha belgili jarlyq shyqpay túryp isteldi.

Demonstranttar arasynda qúrban bolghandardyng sany әli de kópshilikten jasyrylyp otyr. Tolyq emes mәlimetter boyynsha, 2 myngha juyq adam qamaugha alyndy. Olardyng kópshiligi úzaq merzimge sottaldy. Myndaghan adamdar oqu oryndarynan shygharylyp, júmystan quyldy. Sayasy dayyndyghy joq jýzdegen jas jigitter men qyzdardyng ómirining mәngilikke kýl-parshasy shyqty.

Kórnekti halyqaralyq qayratker joldas Kolbin bastaghan respublikanyng partiyalyq úiymy jaghdaydy retteu ýshin kóp júmys atqarghanyn aita ketpese bolmas, degenmen Almatydaghy sarbazdar men ishki әskerding zansyz әreketteri turaly shyndyq әli kýnge deyin qúpiya kýiinde saqtalyp keledi.

Sol sebepti, әrtýrli qauesetter tarap, halyqtar dostyghyna kirbing týsirip, keybir kezde arazdyqqa alyp kelui mýmkin.

Osyghan baylanysty biz Almatydaghy «Jeltoqsan oqighalary» turaly shyndyqty anyqtau ýshin týrli ónirler men últtardyng atynan ókildik etetin halyq deputattarynan komissiya qúrudy súraymyz.

Jogharyda atalghan jayttardan keyin, Qazaq respublikalyq partiya úiymynyng enbekshilerdi internasionaldyq jәne patriottyq tәrbiyeleu jónindegi júmysy turaly OKQQK qaulysy shyqty.

Búl qaulyda bolghan oqighalar qazaq últshyldyghynyng kórinisi dep kórsetilgen. 5 myng adamdy, 10 myng adamdy, 100 myng adamdy últshyl deuge bolar, biraq býkil qazaq halqyn últshyl dep kinәlaugha bolmaydy ghoy. Qazaq últshyldyghy degen sóz – býkil qazaq halqyna taghylghan aiyp. Biz halyqqa jabylghan auyr әri layyqsyz aiypty alyp tastap, әdilettilikti qalpyna keltirudi súraymyz.

Qazaq halqy óz tarihynda halyqtar dostyghyna adal ekenin birneshe ret dәleldedi. Jaqynda últaralyq mәseleler boyynsha KSS OK plenumy ótpek. Kóptegen halyq deputattary jiyngha qatysugha mýddeli bolsa da, búl forumgha qatysa almaydy. Óitkeni olar Ortalyq komiytetting mýsheleri emes.

Sondyqtan, qazaqstandyq deputattar toby plenumgha deyin sezde odaqtas avtonomiyalyq respublikalardyn, avtonomiyalyq oblystardyn, últtyq okrugterding jәne shaghyn últtardyng memlekettik til mәrtebesi turaly Jarlyqty qabyldaudy úsynady. Sonday-aq óz elinde әli kýnge deyin jetimning kýiin keship otyrghan kenestik týrikter men Qyrym tatarlarynyng ushyqqan mәselesin sheshudi úsynady.

Tóralqagha saylaushylardyn, onyng ishinde respublikanyng belgili jazushylary, ghalymdary men jastary qol qoyghan hatty tapsyrugha rúqsat etinizder.

Abai.kz