Býgin Astana qalasynda «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy jyl sayyn ótkizetin «XXI ghasyrdaghy Alashtyng Aq joly» jalpyúlttyq bayqauynyng biylghy qorytyndy kezeni ótti.

Alash qozghalysynyng sayasy tәjiriybesin, ekonomikalyq baghdarlamasyn jәne ruhany múrasyn qazirgi Qazaqstan qoghamyn janghyrtu konteksinde zerdeleu men nasihattaudy maqsat etken «XXI ghasyrdaghy Alashtyng Aq joly» jalpyúlttyq bayqauy biyl 11-shi ret ótkizilip otyr.

Bayqaudyng ashylu saltanatynda «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev bayqaudyng iydeologiyalyq manyzy, Alash taqyrybyn keninen nasihattau partiyanyng basty maqsattarynyng biri ekenin aityp ótti.

- Alash iydeyasynyng ózeginde ekonomikalyq quattylyq, tәuelsiz memleketti qúru, demokratiya, parlamentarizm sekildi birqatar baghyttar bar. Alash arystary osy baghyttyng әrqaysysyn da teng ústady. Olardyng iydeyasy әli de óz qúndylyghyn joghaltqan joq, joghaltpaydy da. Býginde bireuler Alashty tariyh, ótken zaman dep esepteydi. Men olarmen kelispeymin. Sebebi, Alash iydeyasy әr qazaqtyng qanynda bar. Búl bizding býginimiz ben bolashaghymyz. Búl bayqaudyng partiyamyz ýshin de manyzdylyghy joghary. Alash iydeyasy partiyamyzdyng basym baghyty bolyp tabylady. Sebebi, Alash múrasynan elimizding sayasaty men ekonomikasyna qatysty qajettining barlyghyn tabugha bolady. Búl jalpyúlttyq bayqau óz jalghasyn taba beredi. Osy bayqaudyng irgetasyn salugha at salysqan túlghalargha alghysym sheksiz. Býgin bayqauda baq synap otyrghan jastargha sәttilik tileymin. Alashty zertteu arqyly әli talay janalyqty ashasyzdar. Tek qana Aq jol! - dedi Azat Túrlybekúly.

Atap ótu kerek, búghan deyin Oralda ótken biylghy bayqaudyng II kezenine saraptau komissiyasy bayqaugha týsken júmystardy tekserip, 4 nominasiya boyynsha jalpy sany 40 ýzdik júmysty iriktep, qyzu pikirsayystyng nәtiyjesinde aqtyq kezenge 13 ýzdik júmys ótken bolatyn.

Elordada ótken bayqaudyng aqtyq kezenine “Egemen Qazaqstan” bas diyrektory, QR ÚGhA akademiygi  Dihan Qamzabekúly tóraghalyq etse, әdilqazylar alqasy mýshelerining qatarynda L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti qazaq әdebiyeti kafedrasynyng professory, filologiya ghylymdarynyng doktory Saghymbay Júmaghúl, L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq Uniyversiyteti qazaq әdebiyeti kafedrasynyng mengerushisi, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Qayyrbek Kemenger men QR ÚGhA korrespondent-mýshesi, filologiya ghylymdarynyng doktory Amantay Shәrip sekildi belgili alashtanushy ghalymdar boldy.

Ádilqazylar alqasynyng sheshimimen «HHI ghasyrdaghy Alashtyng Aq joly» jalpyúlttyq bayqauynyng jýldegerleri men jenimpazdary bolyp myna avtorlar tanyldy:

 - «Alash iydeyasy jәne Ekinshi respublika» nominasiyasy boyynsha:

I oryn  Qúldan Sýleymen (Manghystau oblysy);

II oryn Ótemis Aygýl (Almaty qalasy);

III oryn Tóreqúlova Kamshat (Manghystau oblysy);

- «Qazirgi zaman shyndyghy ayasyndaghy Ahmet Baytúrsynúly múrasy» nominasiyasy boyynsha:

I oryn  Sman Jansaya (Aqtau qalasy);

II oryn Abdrahim Miras (Almaty qalasy);

III oryn Eralyúly Madiyar (Taraz qalasy);

- «Alash qayratkerlerining ekonomikalyq kózqarastary jәne kәsipkerlikti damytu» nominasiyasy boyynsha:

I oryn Jylqaydarova Gýlim (Astana qalasy);

II oryn Múhtasarqyzy Aqerke (ShQO);

III oryn Buteev Baktiyar (Qaraghandy qalasy);

- Alash tarihynyng «aqtandaqtary» nominasiyasy boyynsha:

I oryn Siysenova Dinara (Manghystau oblysy, Janaózen qalasy)

II oryn Qamiyeva Núrgýl Erbolatqyzy (Atyrau qalasy);

III oryn Jauynbay Jylqybayúly (Astana qalasy);

«Ahmet Baytúrsynúly» atyndaghy syilyqtyng iyegeri Jastlek Nadiya (Oral qalasy);

Jas alashtanushylardy qúttyqtay otyryp, ghylymy izdenis jolynda sәttilik tileymiz!

Abai.kz