býkil kenestik aumaqtaghy últtyq qayta serpiluding bastamasy retinde tarihta qaldy 

Jetpis jylday ómir sýrgen totalitarlyq jýie qansha jerden әrekettengenimen adamdardyng oi-pikir bostandyghyn birjolata túnshyqtyra almady. Kenestik jýiening últtar men halyqtardyng mәdeniyeti men tarihyn jәne últtyq sana-sezimin túnshyqtyrugha baghyttalghan әreketterine qarsy jana narazylyq pen jana kýsh tuyp kele jatty. Búl kýsh 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy kezinde aiqyn kórindi.

Jeltoqsan oqighasynyng bastaluyna respublika basshylyghyn auystyru jónindegi Mәskeuding әmirshildik әreketi ghana sebep bolghan joq. Jana basshylyqqa respublika halqyna mýldem tanys emes Kolbinning kelui jyldar boyyna jinaqtalghan ashu-yza men narazylyqtyng buyrqana syrtqa atylyp shyghuyna týrtki boldy.

Almatydaghy 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy sapalyq jana sipatqa kóterilu  bolyp tabylady. Respublika halqy búl kezde  eki tandaudyng aldynda túrdy: ne  Qazaqstandaghy «kishi Qazandy» qaytalaudy tandau, ne últtyq ózin-ózi biyleu qúqyghyn tandau kerek boldy, ol  respublikada basqarushyny syrttan әkelushilik institutyn toqtatu talabynan kórinis tapty.

Almatydaghy oqighalar Qazaqstan Kommunistik partiyasy Ortalyq Komiytetining Plenumynda D. Qonaevtyn  qyzmetinen alynuy jәne  Sibirden kelgen partiyalyq funksioner, «sybaylastyqqa qarsy qatang sharany qoldaushy» retinde belgili jәne osy standarttargha sәikes «reformator» bolyp kóringen G.V. Kolbinning saylanuy turaly resmy habarlama berilgen sәtten bastap qarqyn aldy. Kolbinning kandidaturasy taghy bir manyzdy sipattama boyynsha Gorbachevtyn  tandauyna say keldi – onyn  últy orys bolatyn. Dýrbelenge toly ýsh kýn boyyna, 1986 jyldyng 16 jeltoqsanynan 18 jeltoqsanyna deyin bolghan oqighalar sol kezdegi resmy derekkózder boyynsha mynaday belgili hronologiyalyq dәiektilikpen týziledi.

Qazaq KSR  Memlekettik qauipsizdik komiytetining derekteri boyynsha teatr-kórkemóner institutynyng 12 studenti 1986 jylghy jeltoqsannyng 16-synan 17-sine qaraghan týni qalanyng alty jogharghy oqu ornynyng jәne S.M. Kirov atyndaghy zauyttyng jataqhanalarynda nasihat júmystaryn, yaghny alangha shyghyp narazylyq bildiruge shaqyrghan. Olar, Memlekettik qauipsizdik komiyteti agentterining mәlimetteri  boyynsha, jastardy maniyfestasiyagha qatysugha kóndirgen,  úrandar men plakattardy dayyndap, kóshege alyp shyqqan.

17 jeltoqsanda tang ata qala  jastary óz betinshe, al key jerlerde úiymdasqan týrde kóshelerge shyqty. Sheruge shyghushylardyng sap týzegen qatarlarynda: «Leninning iydeyalary jasasyn!», «Ár halyqqa-óz kósemi!». «Birde-bir  halyqqa, birde-bir tilge eshqanday artyqshylyq berilmesin!», «Biz halyqtardyng kýshtep emes, erikti jaqyndasuyn jaqtaymyz!», «Qazaqstan jasasyn!» degen úrandar kórindi.  Keyinnen,  Jogharghy Kenes Tóralqasynyn  Jeltoqsan   oqighalaryna týpkilikti bagha beru jónindegi komissiyasy atap  kórsetkenindey, úrandarda etnostyq-sentristik mazmún bolmaghan jәne ózining sipaty jaghynan marksizm-leninizmnyng últ mәselesi jónindegi teoriyasynyng mәnin bildirgen, «sherude kýlki estilgen, jigitter men qyzdar әn aitqan. Sheru alangha qaray jýrgen. Bәri de beybit sherudi eske salghan...»

Jastardyng alghashqy  toptary 17 jeltoqsanda tanertengi saghat 7-8-ge qaray Kompartiya Ortalyq Komiytetining aldyndaghy alangha mólsheri 200-300 adam Ortalyq Komiytet Plenumynyng sheshimine qarsy narazylyq bildirgen úrandar ústap jinaldy. Respublikanyng joghary basshylyghynyng kelisuimen milisiya men ishki әskerler kýshteri alandy qorshap aldy. Almaty garnizony boyynsha №1 úrysqa dayyndyq jariyalandy, temirjol vokzaldary, әuejay, qala aralyq avtomobili joldary jabyldy.

Sheruge  qatysushylardyng aldyna shyghyp, maniyfest jariyalaushylardyng talaptary jóninde týsindiru júmysyn jýrgizu úigharyldy.  Jastardyng talaptarynda respublikanyng birinshi basshylyghy qyzmetine Kolbinning saylanuyna  narazylyq  bildirildi. Qonaevtyng olardyng aldyna shyghyp, ashyq  týsinik beruin talap etti. 11 saghat 30 minutta alang birshama bosady, jastar qala kóshelerine bet aldy. Sheruge Ishki ister ministrligi men onyn  bólimsheleri qúramynyn  jeke kýshteri ilesip otyrdy.

Týsten keyin Almatynyng Brejnev esimimen atalatyn alanyna student jәne júmysshy jastardyng әldeqayda kóp búqarasy jinaldy. Olardyng sany týrli derekter boyynsha 5 myng adamnan 30 myn  adamgha deyin ózgerip otyrghan. Sheruge  jinalushylar qatarlarynyng tolyghuymen bir mezgilde kýsh qúrylymdarynyng qyzmetkerleri de shoghyrlana týsti. Almaty  oqighalarynyng ayaqtalar kýnine qarayghy jazalaushy korpustyng sany  jóninde tarihy sipattamalar men QazKSR Jogharghy kenesi Tóralqasy Komissiyasynyng qorytyndysynda  aiyrmashylyqtar bar. 19-24 myng tәrtip saqtau kýshteri adamdarynyng ornyna 50 myng әskery qyzmetshisi, 20 myng milisioner jәne 16 myng drujnnnik (jasaqshy) degen sifr keltiriledi.

Sherudi quyp taratu ýshin  Almaty men oblystardan jәne Frunze, Tashkent, Chelyabinsk, Novosibirsk, Ufa, Sverdlovsk men Tbilisy qalalarynan  ishki әskerlerding arnayy bólimderi toptastyryldy. Operasiya «Meteli-1986» degen shartty ataumen KSRO Ishki Ister  ministrining №0385 búiryghy negizinde әzirlengen jәne elding joghary basshylyghy maqúldaghan operativtik  jospar boyynsha jýzege asyryldy. Jazalau әreketteri KOKP OK sayasy burosynyng mýshesi, bir kezde qazaqstan Kompartiyasy OK-ning 2-hatshysy qyzmetinde ózining aryna daq týsirgen M.S. Solomensevting jeke qatysuymen jәne tikeley  basshylyghymen jýrgizildi.

Basyp-janyshtau әreketterin dayyndau kezinde «qara jýzdikshiler» qaghidaty boyynsha qúrylghan halyq jasaqshylaryna erekshe oryn berildi. Árbir audandyq komiytetke 2000 adamnan otryadtar jasaqtaugha núsqau berildi. Kolbiyn  jasaqtardy bayyrghy etnostyn  adamdary qatarynan qúrugha kenes bergenimen, zauyttar men mekemelerding újymdarynda  qazaq emes últtardyn  basym boluy sebepti múny jasau is jýzinde  mýmkin bolmady. Olardyng qarulanuy ýshin qalanyng zauyttarynda armatura men  qúbyrlardyng kesindileri, armaturalanghan kabeliden soyyldar dayyndalyp, partiyanyng qalalyq komiyteti men audandyq komiytetterinde taratyldy.

Mitingilik boy kórsetuler kezeninde sherushiler  men jasaqtar arasyndaghy  naq osy  qoyan-qoltyq  aiqas jeltoqsan  oqighalaryna últaralyq janjal renkin berdi. Keyinnen sheruge shyghushylardy, kezdeysoq jýrginshilerdi jappay úryp-soghudy aqtau  ýshin basshylyq jalghan aityp, búrmalaugha bardy.  Júmysshylar otryadynan  tartyp  alynghan osynday qol qaruy keyinnen qylmystyq jәne sayasy zertteude sherushilerding zúlym niyettegi maqsattarynyng aighaghy retinde kórsetildi.

Alandy qúrsaugha alugha: eshkimdi shygharmaugha jәne eshkimdi kirgizbeuge búiryq berildi. Tolqudyng qaq ortasyna jaqyndaghan sherushilerding jana toptary qorshaudy búzdy, qaqtyghys tudy. Qorshaudyng ishindegi adamdar janadan kelgenderding qorshaudy búzyp  kiruine kómektesti.

Shiyelenisting shegine jetui QazKSR Ishki ister ministri Knyazevting basyp-janyshtaudy bastaugha búiryq beruine  alyp keldi. Qalqan, soyyl jәne saper kýregin ústaghan soldattar sherushilerdi quyp taratugha kiristi. Adamdar qasha bastady. Jónkilgen qalyng tobyr bir-birin qysyp-janshyp, keybireuler ayaq astynda qaldy. Sherushilerding qúqyq qorghau organdarymen qaqtyghysy qiyan-keski arpalysqa úlasty. Sherushilerdi quyp taratu ýshin órt sóndiretin  jәne arnayy qúraldarmen jabdyqtalghan tehnikalar qoldanyldy. Týn ortasyna qaray sherushilerdi  quyp taratu operasiyasy ayaqtalu satysyna jetti. Adamdardyng jiyny seyildi, soqqygha jyghylyp asfalitta jatqandardy jinap alyp, tiyep әketti. Alannan qashqandardy sonyna týsip quu irgeles kóshelerde, túrghyn ýilerding kireberisterinde, jatahanalardyng janynda jalghastyryldy, múnda iz keskish  itter paydalanyldy.

Qazaq jastary 1986 jyldyng jeltoqsany kýnderi ondaghan jyldar boyy ýstemdik qúryp kelgen totalitarlyq   rejimge batyl qarsy túrdy, sóitip búrynghy KSRO kenistiginde últtyq-demokratiyalyq   qozghalysty damytugha ólsheusiz ýles qosty. Oqigha basqa halyqtargha qarsy baghyttalmaghan-dy, búl eldegi eki kýshtin: buyny qatpaghan demokratiya men ol kezde qylyshynan qan tamyp túrghan әkimshil-әmirshil jýiening túnghysh qaqtyghysuy bolatyn. Jeltoqsan kóterilisining bastauynda Q. Rysqúlbekov, Q. Aytmúrzaev, B. Imanghojaev,  O. Seytembekov, A. Qametov, E. Kóbesbaev, E. Sypataev, L. Asanova, S. Múhamedjanova, I. Dәurenov jәne t.b. boldy.

Kóterilisshilerding óte qatal jazalanghanyn erekshe atap ótu kerek. Jedel jәrdemning 20 brigadasy zardap shekken 540 adamdy emdeu mekemelerine jekizdi, 209 adam auruhanagha jatqyzyldy, 1722 adam dene jaraqatyn aldy. Jogharghy Kenes Tóralqasy  Komissiyasynyn  baghalauynsha, ústalghandardyng jalpy sany 8500 adamgha juyq. Prokuraturada 5324 adamnan, MQK-nde 850 adamnan jauap alynghan. 900-ge juyq adam sottardyn, milisiyanyng jәne kәsiporyn әkimshilikterining qaulysy boyynsha әkimshilik tәrtippen jazalanghan (qamaugha alynghan, aiyppúl  tólegen, sógis alghan, t.b.) 1400 adamgha qatang eskertu berilgen.

Resmy derekkózder mәlimeti boyynsha 264 student oqu ornynan shygharylghan. Halyqqa bilim beru ministrining anyqtamasynda (1990 jylghy tamyz) oqudan shygharylghandardyng sany 309 bolghan. (Densaulyq saqtau ministrligi men Qatynas joldary ministrligining jýiesine kiretin oqu oryndarynyng studentteri men oqushylaryn eseptemegende). Býkilodaqtyq Leninshil Kommunistik Jastar Odaghynyng jelisi boyynsha onyng 1922 mýshesi jazalanghan (758 mýshe komsomol qatarynan shygharylghan, 1164-i qatang sógis alghan). Partiya  qatarynan 53 adam shygharylghan, 210 adam partiyalyq tәrtippen jazalanaghn. Oqighalargha qatysqan 319 adam júmystan quylghan. Sottyng ýkimimen 99 adam sottalghan, onyng ekeui atu jazasyna kesilgen.

Alayda jariya etilmegen derekter de bolghan-dy. Komissiyanyng tóraghasy, halyq aqyny Múhtar Shahanov jeltoqsan oqighalarynan keyin bir jyl boyyna 58 adam jerlengen, jerlengenderding aty-jóni kórsetilmegen jәne tipti nómirleri jazylmay kómilgen dep tújyrymdady.

Búl derekter  Jeltoqsan oqighalaryna baylanysty keybir qúpiya mәn-jaylardyng betin ashqanyn aita ketu kerek. Qazaq KSR Jogharghy Kenesining Tóralqasyna «Batys» ziraty turaly, oqighalardan keyin 58 adamnyng jerlengendigi, olardyng aty-jónderining belgisiz ekendigi turaly mәlimetter  berilgen. Zirattyng birneshe qyzmetkeri, sonymen qatar olardyng basshylary da búl IIM-ning jasyryn jerleuleri ekeni jóninde kuәlik bergendigi turaly erekshe anyqtama tabys etelgen.

QazKSR Jogharghy kenesi Tóralqasy komissiyasynyng Tóraghasy M. Shahanov keyinnen bylay dep atap kórsetti: kóterilis tar ayadaghy últtyq baghytta bolghan joq, oghan orystar men úighyrlar, tatarlar jәne qyrghyzdar da qatysqan. «belgili bir toptar, - dedi ol bir súhbatynda,  - búl  faktilerdi arnayy jasyrdy, alangha tek qazaq «últshyldary» ghana  shyqty dep dәleldeuge tyrysty. Beybit jastardyng sheruin negizinen bir ghana últtyng – orystardyng ókilderinen qúralghan qaruly jasaqshylargha qarsy qong  arqyly «últshyldyq» sipat berildi: olar osylay respublika halyqtarynyng últaralyq qatynastaryna eleuli jaryqshaq týsiruge qol jetkizdi».

Oqighalardyng jeltoqsannan keyingi órbui ortalyq jәne  respublikalyq baspasózde býkil qazaq atauly men qazaqtyng biylik jýrgizushi elitasyna  jappay nasihattyq shabuyl jasauymen sipattaldy. Sóz jýzindegi osynday aiyptaulardan keyin Qazaqstandaghy 1986 jylghy jeltoqsan oqighalary jayly Kenestik negizgi qújat qabyldandy. 1987 jyly 16 shildede KOKP OK «Qazaq respublikalyq partiya úiymynyng enbekshilerge  internasionaldyq jәne patriottyq tәrbie beru jónindegi júmysy turaly» qauly qabyldady. Onda jogharyda aitylghan aiyptaulardyng bәri keltirildi jәne oryn alghan oqighalargha: «ótken jyldyng jeltoqsanynda Almaty qalasynda bolghan tәrtipsizdikter qazaq últshyldyghynyng kórinisi boldy» degen bagha berildi,

KSRO Ministrler Kenesining Tóraghasy N. Ryjkov Helisinkiyde bolghanda  Almaty  oqighalaryna : «biz olardy jónge  salamyz. Ózimizding dúrys jasaghanymyzgha kózderin jetkizemiz, al týsinbegender – qoghamnan syrttatylady, ondaylar bizben birge bola almaydy» degen týsinik berdi. 1989 jyldyng mausymynda  Bonndaghy saparynda Gorbachev, kóterilis bolghan sәtten eki jarym jyl ótken son, ony «artta qalghan, reaksiyalyq jәne qayta qúrugha dúshpandyq әreket» retinde sipattady.  Onyng ber jaghynda ishki nasihat ýshin Gorbachev Almaty oqighalaryn әleumettik–ekonomikalyq damudaghy taza kemshilikter retinde týsindirdi.

Mәskeu men onyng jergilikti jerdegi ókili Kolbinning Jeltoqsan oqighasynan keyingi qyzmetining basty baghyty qazaq intelliygensiyasyn janyshtaugha baghyttaldy. Respublika basshylyghyndaghy qazaqtar men joghary oqu oryndaryndyghy jergilikti últ oqytushylary jәne ziyalylarynyng esebi alyndy. Tipti qazaqtar kóp shoghyrlanghan ontýstik oblystardaghy studentterding basqa últ ókilderinen kóptigi de sarapqa salyndy. Joghary oqu oryndaryndaghy qazaq jastarynyng kóbengi de ortalyqqa jaqpady. Últ tilinde tek óz respublikasynda ghana bilim alugha bolatyndyghy eskerilmedi. Joghary oqu ornyna qabyldauda jergilikti últ ókilderine shekteu engizildi.

Kolbinning «Ýshinshi Qazany» - Qazaqstandy birjolata qazaqtyq sipattan aiyrudy maqsat tútqan qyzyl imperiyanyng eng songhy jәne sheshushi zor maydany edi. Búl maydan da eng aldymen últty ruhany janyshtaudan bastaldy. Student jastardy, últtyq intelliygensiyany, qazaq baspasózin, tipti últtyq burokratiyany da jýieli týrde toqpaqtau osynday maqsatty kózdedi. Biraq sayasy kýreske ýlken serpin bergen Almaty oqighasyn jәne onyng qorytyndylaryn túnshyqtyrugha Ortalyqtyn shamasy kelmedi. Jeltoqsan oqighasy býkil kenestik aumaqtaghy últtyq qayta serpiluding basynda túrdy. Búghan Baku, Tbilisi, Sumgaiyt, Ferghana, Ashghabat, Riga, Vilinus, Dushanbe, Jana Ózen oqighalary jalghasty.

Totalitarizmning myzghymaytynday bolyp qatqan mәngilik múzyn alghash ret jibitken Almatydaghy Jeltoqsan oqighasyna әli kýnge deyin tolyqqandy bagha berilgen joq. Óitkeni, sol kezdegi oqighalardaghy shyndyqtyng aitylmauyna mýddeli adamdar әli de bar. Uaqyt óte kele búl oqighagha da tarih óz baghasyn bere jatar. Qalay bolghanda da Almatydaghy Jeltoqsan oqighasy kenestik jýiedegi eki kýshtin: jana bastalyp kele jatqan buyny qatpaghan jas demokratiya men sol kezde әli de óz kýshinde túrghan әkimshil-әmirshil jýiening alghashqy qaqtyghysy edi. Jeltoqsan kóterilisi búdan әri býkil KSRO-daghy qyzyl imperiyagha degen narazylyqtyng ósuine alyp keldi. Yaghny Jeltoqsan kóterilisi KSRO-nyng ydyrauy men men onyng kýireuining bastamasy boldy.

Baspasóz jәne ghalamtor materialdary negizinde dayyndaldy.

Bekmyrza Syrymbetúly

Abai.kz