Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4441 0 pikir 1 Nauryz, 2013 saghat 09:14

Jezqazghanda kelimsekter qazaqty biylep jýr

Juyqta «Qazaqmys» korporasiyasynyng atqarushy diyrektory Eduard Ogay bir basylymgha bergen súhbatynda bylay degen edi: «Jezqazghandy Janaózenmen salghastyru - mening oiymsha, asylyq bolady. Jezqazghanda múnday jaghdaydyng joqtyghyna sendiremin. Bizde problemalar barshylyq, alayda olar kelisim jolymen sheshilip jatyr».

Rasynda da, Jezqazghandaghy jaghday «kelisim jolymen» sheshilip jatyr ma? Búghan jergilikti jerdegi halyqtyng kóp kýmәni bar. Mәselen, osy 9 aqpan kýni Jezqazghanda «Qazaqmys» kәsipornynyng aldynda bir top adam kompaniyanyng júmysshylardy qysqartuyna qarsylyq bildirip, narazylyq sharasyn ótkizgen edi. Jezqazghan ónirine tanys jurnalist Berik Jaghyparov bastaghan top jana kenishter ashu qajettigi turaly «Qazaqmys» korporasiyasy basshylyghyna talap qoyatynyn mәlimdegen bolatyn. Biraq jiyngha kelgen qalalyq prokuraturanyng ókili sharanyng zansyz ekenin eskerte kele, jurnalisti 7 kýnge qamaugha aldy.

Mine, qaladaghy jalghyz júmys berushi kәsiporyn basshylyghy aldyna jana kenish kózderin ashu jóninde talap qondyng zangha qanday qayshylyghy bar? Qarapayym enbek qatynastary talabyna, júmysshylar men kenshilerding qúqyghyna qatysty mәsele kóteru - týrmege qamaytynday әreket pe?

Juyqta «Qazaqmys» korporasiyasynyng atqarushy diyrektory Eduard Ogay bir basylymgha bergen súhbatynda bylay degen edi: «Jezqazghandy Janaózenmen salghastyru - mening oiymsha, asylyq bolady. Jezqazghanda múnday jaghdaydyng joqtyghyna sendiremin. Bizde problemalar barshylyq, alayda olar kelisim jolymen sheshilip jatyr».

Rasynda da, Jezqazghandaghy jaghday «kelisim jolymen» sheshilip jatyr ma? Búghan jergilikti jerdegi halyqtyng kóp kýmәni bar. Mәselen, osy 9 aqpan kýni Jezqazghanda «Qazaqmys» kәsipornynyng aldynda bir top adam kompaniyanyng júmysshylardy qysqartuyna qarsylyq bildirip, narazylyq sharasyn ótkizgen edi. Jezqazghan ónirine tanys jurnalist Berik Jaghyparov bastaghan top jana kenishter ashu qajettigi turaly «Qazaqmys» korporasiyasy basshylyghyna talap qoyatynyn mәlimdegen bolatyn. Biraq jiyngha kelgen qalalyq prokuraturanyng ókili sharanyng zansyz ekenin eskerte kele, jurnalisti 7 kýnge qamaugha aldy.

Mine, qaladaghy jalghyz júmys berushi kәsiporyn basshylyghy aldyna jana kenish kózderin ashu jóninde talap qondyng zangha qanday qayshylyghy bar? Qarapayym enbek qatynastary talabyna, júmysshylar men kenshilerding qúqyghyna qatysty mәsele kóteru - týrmege qamaytynday әreket pe?

Eger osy saualdar túrghysynan qaraytyn bolsaq, jergilikti halyqty osynday qarapayym talaptar ýshin qamay beretin bolsa, Jezqazghan kenshileri Janaózen múnayshylarynyng segiz ailyq ereuilin qaytalauy әbden mýmkin. Biylik ókilderi «zansyz» dep tanyghan osynday is-әreketteri ýshin «Qazaqmys» júmyskerleri de eregeske baruy yqtimal. Al Jezqazghan kenshileri kóterilse, olardy Temirtau júmyskerleri de qoldaugha әzir otyr.

Osyny qaperge alghan korporasiya basshylyghy kenshiler men júmyskerlerding jalaqylaryn kóterudi qolgha alghan edi. Biraq әzirge onyng «kóteru» degen aty ghana bar. Bir aqparatqa qaraghanda, jalaqy bes payyzdan arygha kóterilmeytin kórinedi. Áriyne, múnday aldarqatu kenshilerding kónilin kónshitpeydi.

Qazaq jurnalistikasyna óshpes iz qaldyrghan Kamal Smayylov: «Qazaq jeri milliard adamdy asyray alady. Afrikanyng da jerining asty bay, al qamsyz bolghandyqtan, halqy kedey» depti. Solay bola túrsa da, qazirgi qazaq jeri býgingi halyqqa pana bola almay túrghan týri bar. 1994-1998 jyldary jýrgizilgen jappay jekeshelendiruden keyin qazaqtyng kýlli qazyna-baylyghy talan-tarajgha týskeni aqiqat.

Zәulim zauyttarymyz ben fabrikalarymyz, iri kәsiporyndarymyz ben strategiyalyq nysandarymyz «bes tiyngha» satylyp ketti. «Jeke jobalar» deytin atpen asa qúpiya týrde jekeshelengen múnay men metallurgiya, qymbat metaldar men tau-ken salalarynyng kәsiporyndary ENRC (Evraziya toby), «Qazaqmys», «Qazsink», «Mittal stiyl» sekildi tarihy túmandy, keleshegi kýmәndi (ofshor aimaghyndaghy) sheteldikterge sutegin baghamen berildi. 1991-2005 jyldardyng aralyghynda bas-ayaghy 40 mynnan asa nysandar jeke menshikke jedel ótip ketti.

«Qazaqmys» korporasiyasynyng 2011 jylghy 31 jeltoqsandaghy jaghday boyynsha naryqtyq kapitaldandyru baghasy 7 milliard 670 million AQSh dollaryna para-par, al aksiyalar paketining naryqtyq baghamy 3 mlrd. 289 mln. dollar boldy. Toptyng ENRC-degi EBITDA ýlesi 966 mln. dollar. Kompaniyanyng aksiyasy bylaysha bólingen: Vladimir Kim - 27,9 %; «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory - 26,0 %; Oleg Novachuk - 6,53%.

Forbes («Forbes») jurnaly әlemdegi eng dәuletti 1210 adamnyng tizimin jariyalady. 2011 jyly Qazaqstandaghy eng bay adamdar qataryn «Qazaqmys» kompaniyasynyng preziydenti Vladimir Kim bastap túr. Onyng baylyghy Ontýstik Koreyadaghy eng bay adam «Hyundai Motors» basshysy Chun Mon Kudan da asyp týsedi eken (!).

Óz qúqyqtaryn talap etip, ereuilge shyqqan júmyskerler ne deydi? (Jergilikti jerde ýiirilgen ýreyden ýrikken júmyskerler ózderining tolyq aty-jónderin atamaudy súrady).

 

Dәulet (shahta búrghylaushysy, 26 jasta):

2012 jyldyng sәuirinde bolghan ereuilge shyqtym. Rasynda, júmysymyz auyr, jalaqymyz az. Eger janaózendikter kóterilmegende, bәlkim, biz de qorqyp, az jalaqymen otyrar ma edik?! Al biylghy jyldyng aqpanyndaghy ereuilge shyqpadym. Oghan tek júmystan «sokrasheniyemen» ketkender ghana shyqty. Onyng ózi óte az adam. Negizi, bizding halyqta qorqynysh basym. Basshylyqtan qorqamyz.

 

Meyirjan (shahtada kezekti master, 23 jasta):

Sәtbaev qalasynda tuyldym. Osynda ósip, bilim aldym. Qarap otyrsanyz, eger bizding qalada shahtalar, óndiris oryndary bolmasa, onda Jezqazghan da, Sәtbaev ta kartadan joyylar edi! Qala degen attary da qalmaydy. Sondyqtan búl jerding halqyn asyrap otyrghan tek osy «Qazaqmys» óndiris oryndary ghana.

Degenmen, júmysymyz jer astynda bolghandyqtan, óte qauipti. Men jaspyn, boydaqpyn. Kóptegen jaghdaylardy estip alghan song ba, júmysqa bara jatqanda qorqynyshpen baramyn. Asa qauipti mamandyqtardyng jalaqysy joghary boluy zandy dep oilaymyn. Ereuildi óz basym qúptaymyn. «Búgha bersen, súgha beredi» demekshi.

 

Asqar (kýzetshi, 43 jasta):

Ózim shahtada júmys istemeymin. Densaulyghym jaramaydy. Biraq ta, qazir shahterlardyng jalaqylary jaqsy dep aita alamyn. Mәselen, asa auyr júmys jasaytyn shahter 200-300 myngha deyin aqsha alady. Al men tek 35-40 myng tenge ghana alamyn. Bagha tepe-teng emes. Olardyng da, mening de tútynatyn zattarymyz bir ghoy. Mәsele sonda - olar shahtada júmys atqarady. Negizi, ol jalaqylary júmystaryna say dep oilaymyn. Ne degenmen, jer asty ghoy. Aldynda ghana ótken ereuil jayyn estidim. Al byltyr Janaózennen «ýlgi» alyp, bir ereuilge shyghyp edi ghoy. Sonda jalaqyny kóteru ýshin mindetti týrde ereuil jasalu kerek pe edi? Nege ereuil jasamay-aq basshylyq jalaqyny kótermeydi? Shynymdy aitsam, búl baylyq ta bir kýni bitedi ghoy. Shynayy júmyskerler adal enbekaqysyn әdiletti aluy tiyis.

 

Gýlnar (shahta shamshysy, 51 jasta):

Shahtada júmys atqarghanyma 15 jylday bolyp qaldy. Biraq, júmysshylardy qysqartyp jatyr. Meni de aldaghy nauryz aiynda bosatuy mýmkin. Sonda men qayda baramyn? (Jylap aldy). Jalghyz nemerem bar. Ony kim baghady degen oy kýni-týni mazalaydy.

 

Arab elderinde syrttan kelgen azamattar eshqanday basqarushylyq qyzmetin atqara almaydy. Mәselen, Birikken Arab Emirattarynda arabtan basqa adamnyng memlekettik nemese iri óndiristik basqaru isine aralasugha qaqysy joq. Ámirlikterdegi kelimsekter tek qana qara júmys isteydi.

Al jer asty baylyqqa tolghan ken-baytaq Qazaq jerining eng auqymdy, qarjysy mol korporasiyalaryn qazaqtar emes, sheteldikter basqaryp otyr. Sol baylyqty sheteldikter syrtqa tasyp jatyr. Osy da әdilettilik pe?! Qazaq óz jerinde qara júmys istep jýr. Búl - jergilikti últ ókiline jasalghan naqaq qiyanat! Aq bilekting kýshimen, aq nayzanyng úshymen saqtalghan shúrayly qonysymyzdy ata-babalarymyz bizge iyelik etsin dep, amanattap ketpedi emes pe? Oilanayyq, aghayyn, ogaylar opa bermeydi bizge!

 

Aygerim ALPYSQYZY,

Sәtbaev qalasy

 

Jergilikti halyq

QOLDAUGhA DAYYN

Ótken jyldyng basynda kóterilgen referendum ótkizu turaly mәsele el ishine ene bastady. Jergilikti jerdegi ziyaly azamattar el taghdyryna alandap, óz sheshimin biylikting shyrqau biyigine jetkizu ýshin, múnday sayasy erik bildirudi qajet dep eseptep, bastamashylardy qoldaugha әzir otyr.

El tarihynda biz biletin bir ghana referendum ótken, ol songhy Konstitusiyany qabyldaugha baylanysty edi. Al býgingi kýni qoghamda talqylanugha tiyis, nәtiyjesinde býkil halyqtyng erkin anyqtaugha kelip tireletin mәseleler az emes. Eng ókinishtisi -tәuelsizdik alghaly beri biylik basyndaghylar halyqtyng qoldauyn kýtpey-aq, mәseleni halyqtyng talqylauyna salmay-aq, memleketimizding bolashaghyna әser etetin sayasy sheshimdi belinen basyp, óz bilgenimen qabylday saluy әdetke ainalyp ketti. Atap aitar bolsaq, Qazaqstannyng jer asty, jer ýsti baylyqtaryn iygeru qúqyn sheteldikterge beru, jerdi satu nemese jalgha beru, kórshi eldermen aradaghy shekarany belgileu, t.b. Al elden súramay, esebin tauyp jiyrma jyldan astam bir adamnyng biyligin ornatu - óz aldyna aitylatyn ýlken әngime.

Áriyne, tizbeley berse, kóp bolyp sheshetin mәsele jetkilikti. Basqany bylay qoyghanda, Kenes Odaghynyng qúrsauynan qútyldyq pa, joq pa dep túrghanda, eldi Kedendik Odaq pen Biringhay ekonomikalyq kenistikke qaytadan sýirep kirgizu eshbir qisyngha kelmeytini aiday anyq. Búl qadam ekonomikamyzdyng damuy ýshin qajet dep sendirgenimen, ekonomika jýrgen jerde sayasat ta jýretini beseneden belgili. Shynyna kelsek, Kedendik Odaqtyng kesirin qazirding ózinde sezip-bilip otyrmyz. Qúday jarylqap bergen múnaydyng ýstinde otyryp-aq benzindi qymbattatyp, nәtiyjede barlyq tauar men azyq-týlikti ilese qymbattatugha mәjbýrmiz.

Kýni erteng ortaq valuta engiziletin bolsa, ortaq әsker qúrylsa, qaytadan KSRO qúrylmaghanda ne qalady?! Kezinde qara baqyrgha satylyp ketken baylyqtyng negizinde qúrylghan «Qazaqmys», «Arselor mittal», «Qazmyrysh», ENRC, «Halyq bankinin» halyq iygiligine qaytaryluy әdilettilik ýshin de qajet. «Qaytqan malda bereke bar» deydi halyq danalyghy.

Referendumgha engiziletin ýshinshi mәsele - barlyq dengeydegi әkimderdi tikeley saylau. Shyndap kelgende, ózin taghayyndamaghan jangha ghana alandaytyn әkimder jýz jerden «әkim bol, halyqqa jaqyn bol!» desek te, esigining aldyna forma kiygen qaruly kýzet qoyyp, onashalanyp alyp, oiyna kelgenin isteude. «Joq, olay emes» dep, eshkim de aita almas. Al eger shynymen halqyna jany ashityn bolsa, býgingi әkimder saylauda dauysqa týssin. Eger ashyq әri әdiletti saylauda jenip shyqsa, halyqqa degen qyzmetterin qúday onghartsyn!

Referendumnyng songhy súraghy: «Qazaqstangha halyqaralyq yadrolyq otyn banki men atom elektrostansalarynyng qúrylysyna tyiym saludy qoldaysyz ba?».

Men ýzildi-kesildi qarsymyn! Óziniz-aq oilap kórinizshi, Semey, Saryózek, Zarechnoe, t.b. jerlerdegi synaqtyqtardan zәrezap bolghan qazaq  halqyn taghy da qauip-qaterge salugha biylik basyna kim ókilettik berdi?! Energiya óndiremin dese, múnay men kómir, sarqyrama su men ókpek jel, shyjghyrghan kýn sәulesi kimge jetpey jatyr? Joq, bary-joghy 16 mln halyq bireuding kózine kóp kórinip jatyr ma?

Jalpy referendum ótkizu әbden tolghaghy jetken nәrse. Búghan memleket basshysy men Parlament bir emes, birneshe mәrte múryndyq bolugha tiyis edi. Endi búl iske oppozisiyalyq kýshter kirisken eken, eshnarsege alandamay, sonyna deyin jetkizuge әreket jasau kerek.

Biraq mәsele referendumdy ótkizude emes, ony qalay ótkizude bolsa kerek. Óitkeni sayqymazaq saylau ótkizip, әkki bolyp qalghan «NúrOtandyq» saylau komissiyalary ózderi qalaghan nәtiyjeni jazyp beredi. Tipti shimirikpeydi de. Olay bolsa, respublikalyq referendumgha dayyndyq jәne ony ótkizu jónindegi úiymdastyru komiytetining osyghan «bastary qatuy» tiyis. Aldymen 23 aqpangha, endi kelip 16 nauryzgha belgilengen jalpy jinalysta mәseleni jan-jaqty talqylau asa qajet. Qúday úryp, jinalystyng ótu merzimi taghy da syrghytylyp jýrmese....

Sharua PIRMAT

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 07 (183) 28 aqpan 2013 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371