2007 jyly «Shetel әdebiyeti» gazetining birinshi nómiri jaryq kórgen tústa men osy poema turaly mynaday týsinikteme jazyppyn: «Adamzat jana mynjyldyqty alapat soghyspen, qan tógumen bastady. Jyrdyng alghashqy  "Baqsha-Alan  simfoniyasy" AQSh pen IRAK keskilesip jatqan, adamzat osy zamanghy soghystyng ne ekenin kózimen kórgen kýnderde (2003 jyl, kóktem) jazyldy ( búl soghys dәl qazir de jalghasyp jatyr). Sodan da jyrdyng ón boyynda soghystyng elesi bar. Poemanyn   jazyluyna Abaydyng (Ibrahim QÚNANBAYÚLY) «Segizayaq» ólenining myna joldary әser etti. Ol Jyrdyng bastaluynda aiqyn seziledi.

Jartasqa bardym,

Kýnde aighay saldym,

Odan da shyqty janghyryq.

Estisem ýnin,

Bilsem dep jónin,

Kóp izdedim qanghyryp.

Bayaghy jartas - bir jartas,

Qanq eter, týkti bayqamas.

.  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .

Molasynday baqsynyn,

Jalghyz qaldym, tap shynym!

2007 jyly «Shetel әdebiyeti» gazetining birinshi nómiri jaryq kórgen tústa men osy poema turaly mynaday týsinikteme jazyppyn: «Adamzat jana mynjyldyqty alapat soghyspen, qan tógumen bastady. Jyrdyng alghashqy  "Baqsha-Alan  simfoniyasy" AQSh pen IRAK keskilesip jatqan, adamzat osy zamanghy soghystyng ne ekenin kózimen kórgen kýnderde (2003 jyl, kóktem) jazyldy ( búl soghys dәl qazir de jalghasyp jatyr). Sodan da jyrdyng ón boyynda soghystyng elesi bar. Poemanyn   jazyluyna Abaydyng (Ibrahim QÚNANBAYÚLY) «Segizayaq» ólenining myna joldary әser etti. Ol Jyrdyng bastaluynda aiqyn seziledi.

Jartasqa bardym,

Kýnde aighay saldym,

Odan da shyqty janghyryq.

Estisem ýnin,

Bilsem dep jónin,

Kóp izdedim qanghyryp.

Bayaghy jartas - bir jartas,

Qanq eter, týkti bayqamas.

.  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .  .

Molasynday baqsynyn,

Jalghyz qaldym, tap shynym!

Sondyqtanda poema jartaspen bastalyp, jartaspen ayaqtalady. Songhy shumaqty shygharmany aqyrlastyryp túrghan nýkte deuge bolady. Búdan tys poemada Grekiya, Riym, Shyghys halyqtary, sonday-aq, Qazaq halqyna tәn mifter kómilgen: Saq dalasyn jaulaugha kelgen Parsy patshasy Kirdyng basy turaly anyz, el auzyndaghy Qorqyt turaly anyz, filosof Sokrattyng ólimi turaly anyzdar, t.t.

Avtor».

2009 jyly poema mening «Jalghan bostandyq kitaby» jyr jinaghyma kirdi. Keyin  «Jemis aghashynyng týbinde» (http://old.abai.kz/content/ardak-nyrgazyyly-zhemis-agashynyn-t-binde) atty maqalamda poemanyng tarihy turaly jazdym. On jyldan song qarap otyrsam, búl shygharma osynau jyldarda mende qordalanghan poeziyanyng 1000 jyldyq damu tarihynyng jinaqtaluy jәne qazaq elining Tәuelsizdigimen bite qaynasyp jatyr eken. Aldynghy qasiyet bolmaghanda shygharma jana tynys pen ózine tәn estetikalyq birtúlghalylyqqa jete almas edi. Al Tәuelsizdik úghymy bolmaghanda  shygharma ruh biyigine kóterile almas edi.

Sonau Djalaladdin Rumiyding jyrlaryndaghy ishki iyirimge tartatyn tylsymdyqten býgingi P.Syllan poeziyasynyng shýnetine deyin óleng bir arnada qabattasqan ýsh erekshelikpen aqty. Býgingi poeziyanyng biyigi sol aghystyng tikeley tuyndysy. Osy túrghydan alghanda poeziya ózgergen joq, tek onyng qabat-qabat perdesi ashylumen ghana keledi. Poeziyanyng býgingi zamangha say talghamy bolmaghanda, biz ótkenning búl qasiyetin búlaysha anyq sezine almas  edik.

Óz basym poeziyada aqyn kemeldilikke qúlash úruy kerek, biraq, dәldikke qashanda qúrmetpen qarauy tiyis - dep oilaymyn. Búl men ýshin jazylmaghan zan.

Ásilinde, naghyz poeziya oqyrmandy parasat kenistigine bastaydy. Múndaghy «parasat kenistigi» adamzattyq biyik qúndylyqtar men әdebiyetting damu arnasynda shókpey aqqan úghymdarmen baylanysty dýniye. Jogharydaghy eki qasiyetti boyyna sinire almaghan nemese odan alys jýrgen adamdy men týsinigi joghary oqyrman dey almas edim. Kemel talgham bolmaghan jerde adam qashanda ózi jasaghan dәuirding shenberi ishinde ghana oilanady, ónerdi sol dengeydegi týsinikpen ólsheydi. Osy túrghydan alghanda «Sayabaq» poemasy oqyrmannyng tanym-týisigi men bilim dengeyine salmaq salatyny tipti, aina bolatyny anyq.

 

Avtor

2013 jyl

 

 

SAYaBAQ

 

(Poema)

 

 

 

KIRISPE

 

Jym- jyrt aspanda qús kidirdi.

Serpigen qanaty -

Tas júmylghan uaqyttyng mangilik ashylmas alaqany.

Terezeden tógilgen kýnning sәulesin

Tyqpalap qara týnekke - kólenke kemirgen.

Ashylmaytyn týnlikting jibi ýzilgende

Dalany torlaghan tarau - tarau joldar qúlazyp

Tóbeden bir júldyz aqqan.

Bireudi shygharyp salyp, bireudi tosyp túr.

Alaqandaghy topyraq

Jelde úshqyndaydy

En dalanyng soqpaqtary tirelgen mollalar qúsap.

Kýtip túrghan jannyng beynesi de búlynghyr -

Qasqayyp týrghan tas obalargha ýqsaydy.

Ol da ýn-týnsiz.

Tas obanyng týbin qazghan qoldardyn

Kóbesinde de qalghan...

Bir týiir topyraq.

Tostaghandaghy jazudyng ýzilgen úshyghyn

IYnening kózinen ótkizgen de -

Búlynghyr dalada qalghan izder

Tas obany sýiep týrghyzghan qoldar.

Uaqytqa qaraghan kózding janarynda jas bar

Degenmen....

Jyljyghan uaqyttyn

Tozghan kireukesinen de tozang tógilgen.

Kósh jýrip ketken eki júrtgyng arasynna

Sah, Ghýn, Týrik, Qypshaq pen Qazaqtyn

Izi shókken be?

Aygha siltengen qylyshtyng jarq etken jýzinen

Qan tamghanda,

Tilim-tilim bolyp keskilengen dalada

Qara týn týnghan.

Kim sonda

Shanshylghan qanjargha aq pen qan qúighan?

Qúlaghyndy týrip tyndasang jerdi, estiysing

En daladan shauyp kelgen

En dalagha shauyp ketken ...... ýndi.

Qazyp jatyr jer -

Qazylyp jatqan kór.

Ol bizdin

Jýregimizde aghyp jatqan ózenge kómilgen.

Baqshanyng dalagha ashylghan esiginde

Týn úiyp túnshyqty.

Jelmen jortqan anyzda qyl ishek óksip,

Bir saparda eki baghytqa ketken kezbeni

Kimder arulap jerledi?

Kóz aldymnan bir sәt ketpeytin jarymnyn

Betindegi mendey,

Qaqqan qazyqtyng týbin qoparsang da shyghady

Qorghangha qadalghan jebe -

Ony nege eshbir tat shalmaydy?

Baqshanyng tas qalanghan jolynda týrghan jandy

Týsinen oyatty -

Tayap kelgen,

Dalada әlde qashan óship ketken ...... ayaqtyng tyqyry.

Synghan qúmyranyng qirandysy

Qoldyng tabymen qayta túrghyzylghan mýsinnin

Terennen ýzilip jetken sazda mýlgui .....

 

 

 

 

I

Týsinde júttyn

Ózindi - ózing janghyryq,

Qaranghy týnge jartasty jalghyz qaldyrdyn,

Men de jartas.

Ayghaydy jek kórmegenimizben

Ýnsiz otyrugha ýirendim.

Tarih jazylghan kitap paraqtalyp,

Odan da dauys shyqqanda

Ol da bizdi aighayymen esengiretip ketti,

Meyli ony ýnsiz otyryp qabyl alsaq ta.

Tamgha shaptalghan qaghazdardaghy iri jazulardyng elesi

Miymyzdy torlap,

Kartadan alyp qyzyl kýndi ghana kórdim

Shyghystan dauyl soqtyryp, qúm kóshirgen.

Býginning ózegin taldyryp,

Uaqyttan tamghan tamshy, tas bolyp qatty,

Gerodot pen Sma - Chyannyng aghysynda

Shókpey, aqty.

 

Men seni búlt astynan izdedim -

Mandaydaghy әjimnen.

 

Shúbalghan eski jol dalany shiyrlap,

Adyrna shyq etip, jebeni sýidi.

Alaqandaghy jazu sol joldar jatqan dala -

At bauyryna týsken batyrdyn  shalqalaghanyn da -

Qalqanyna qadalghan ... Jebe -

Sol dalagha.

Taghdyrdyng syzyghy qiisyz qiysqan,

Tonykókting tas eskertkishi

Qúm kóshkinning astynda qaldy.

Saq sarbazynyng dulyghasyndaghy qauyrsyn

Bir kórinip, bir óship ... Kýnge shaghylysty.

 

Bir týiir qan ... Órtengen kýn,

Alys kókjiyekke qúlaghan,

Shop etip janaryma shókti ol

Men ony alanda túryp kórdim.

Aynalam aghash, tolqidy jelde yrghalyp,

Týn ... Qarauytqan teniz buyrqanady

Teri túlypta kesilgen bas qan jútady,

Tolqynda qaqalyp.

Týn... Sheksiz qúm...

Tolqydy teniz qyshy qúmyrada ...

Mәngitasqa bastym.

II

Baqshanyng eski qorghany alynyp

Oryny ózgerdi alangha -

Tat basqan temir reshetkanyng arasynan

Kógalgha tógilgen sәule ózgerdi

IYir - iyir joldar týiilisetin

Aghash arasyndaghy janarghan soqpaqtar ispetti

Eski baqtyng kózine shókti.

Reshetkada qanatyn qaqqan Elqalaykóshedi de

Úshyp ketti belgisiz jaqqa.

Adasyp qaldym oiymnan -

Kýnning shuaghy

Álemdi jaryq pen qaranghygha qaq bólgen.

Búrqyraghan iyisi bar,

Shóp, japyraq, qara topyraq

Astynda jatqan shylaushyn,

Kýnning dýley shuaghynan jaltaryp,

Týni men jauynnyng keluin kýtedi,

Janbyr men suyqtyng yzgharyn.

Kóshede jortty jel

Ýiirilip,

Kólden kóterilgen aqqu, anyzgha ainalyp

Tat basqan tengening kózinen ótti.

Soqyrdyng tayaghy tiygen tas baspaldaq

Janghyrady -

Shúbatylghan, ghasyrlar jatqan anghar

Uaqyttyng ózeginde,

Óshpeytin qan daghy qalghan.

Eki baspaldaq arasynda -

Ýnsizdik

Tanghy shyq, bir tamshy qan, Shәken Elubaydyn

kóz jasy,

Jalghaydy ... Ýnsizdik,

Baqshada,

Tas baspaldaqta shylaushyn jatqan.

Tek kólenke jaryqty ansaydy,

Men túrmyn tas baspaldaqta ýnsiz.

III

Týnning tolqyny jartasty, qúmdy jaghany úryp

Aq kóbik uaqyt shatynap synghan, shashyrap.

Ótken men býgin - tolqyn, tolqidy shayqalyp

Jaghada jatyr úludyng qabyghy agharghan.

Keleshek uaqyt - qúm qayranda joghalghan,

Izdi jútqan,

Nar tolqyn týnekten - týnekke shapshyghan.

Ózinde jútqan jaghada -

Qúm qayrangha shanshylghan.

Qolymdaghy tasty laqtyrdym, qanshalyq alysqa týsti

Ol da mening jýregime sonshalyq batty.

Kóshede iyq sýikesip talay óttik, tanyspasaq ta

Kólenke men jaryqqa beynemiz singen.

Aghash basyndaghy japyraq - kitap paraghynyng eki beti,

Birin - biri mәngi kórmese de sezedi,

Biri qaranghygha sýngigende, biri jaryqqa  maltyp shyghady.

Shahmat taqtasynan qúlaghan peshka,

Sausaqtyng tabyn qaldyrdy jaryqqa oiyp.

Móldirep túrdy tirshilik

Tostaghan ústaghan sol qolda,

Betinde júldyzdyng sónbeytin saghymy oinap.

Synghan bir bólshegi týbinde túndy,

Men oghan ýnildim, ol da  qarady.

Shelektegi sudan aspandy, ózimdi kórdim

Qazylghan kórge shashty topyraq, men de shashtym.

Keshe men býginnin, ertenning elesi

Aydyng jaryghyna shomylyp,

Qarap túr ýnilip -

Shashyldy sary japyraq ...

Bir uys júldyz,

Tas obanyng kólenkesinde

Qylqobyz tyndy.

Múnly ýnine songhy ret qosh aityp kýrsindi.

Men qaldym jalghyz.

Emilding iyirimi shabaq soghyp, odan da qaldy eski jara.

(Aq eti appaq edi, atqan tanday)

Qyzyl mәuti kýnning alauy boyap,

Ay da órtendi, ottay qyzaryp.

Sausaq tiygen anar ... Dala...

Ot pen su, qaranghy men jaryq óbisken

Bir tamshy shyq

Aq pen qyzyldyng arasynda talauraghan,

Týnning kirpiginen payda bolyp,

Jaryqtyng kózinde joghalghan.

IV

Qúladym sheksiz biyikten ... Týnekke,

Kim meni alaqanyna alyp ...

Mәpelep, jyr etken.

Aspandy tengedey kórsetken terezening әinegi shaghylyp,

Atqoydy aighay men shu.

Kóshede jel sýiregen qiqym qaghaz sharq úrdy eleurep.

Tóbemnen tógilgen lampanyng jaryghynda,

Kólenkemiz kóbeydi әlde nesheu bolyp,

Men odan jaghasy jyrtylghan kólenkeni taba almay

Dal bolyp, mysym qúrydy.

Terezening aldyndaghy bir týp qara aghashqa

Sýngidi torghay,

Qaranghy qapasqa kirip ketti,

Temir esik sharq etip jabyldy,

Arjaghynan estildi keshegi aighay.

Júdyryqtay jýregime túnghan qara týn,

Qúshaghyn keng ashyp ózine tartqan,

Týbi joq shynyrau ... Azaly ýn,

Týnekten - týnekke ... Qúlap kelemin.

Kitapty ashyq terezeden syrtqa atyp jibersen

Alaqanynnan úshady kepter,

Qanatyn qaqqanda estiledi

Soghys baltasynyng ýninde Mosart. Janazasynyn

Notasy bar,

Qara jerge tyrs etip tamghan bir tamshy qannan

Estiysin,

Tirshilikting ah úrghan qasiretin.

Tómennen qarap qalghan sәby qolyn búlghady,

Bal - búl janghan jýzinen kórdim alaulaghan kýndi.

Ýreyim úshty,

Kórdi me dep qaranghy qapasta otyrghan meni.

Jyladym ... Júrt qoryqty ...

Aspan men jer tolqyp,

Tarynyng qauyzyna syidy әlem,

Men kórdim qazuly kór ... Jaryqtyng kózinen.

Qaydan kelemin,

Qayda baramyn.

V

Quraghan ózenning tandyr taghanynan qazylghan qúdyq -

Qazylghan kórden shyqty malta tas,

Qúm men qiyrshyq ... Shóldegen.

Keshegi uaqyttyng aghysynda qalghan iz -

Eski jyrdyng búldyraghan aqyrghy joly.

Essiz qaranghylyq shyrmaghan ýide estiledi

Ekeuding sybyry,

Olardyng ortasynda mýlgip otyr mening elesim.

Aydyn  sýttey jaryghy sebilgen kógalgha súladym,

Jattym

Aspanda jymyndaghan júldyzdardy maghynasyz sanap.

Alaqanymdaghy bir tal shópti qúy batpaqqa batqan

Qauyrsyngha balap,

Kóz aldymnan úshyrdym.

Qapasta qús qanatyn serpy qaqqan.

Mandayymdy bastym ... Dymqyl topyraq

Órtengen ...

Tereng qatparynda bәiterekting tamyry qurap, solghan

Ózegin jalyn jalmap.

Qús úyasynda qartayyp,

Balausa shóp kóktemning janbyrly dauylynda synghan,

Tasyghan ózen men qúm kóshkininde

Taghdyrdyng jazuy óshken, qúlazyp.

Sugha jazylghan jazu -

Búlbúldyng kómeyine shókken tasta oiylghan ...

Qobyzdyng shanaghynan esilgen kýi.

Qarsymdaghy tamda agharyp aq oryn túr

Keshegi uaqyt túnghan -

Ayna da, saghym da joq.

Jalanashtanghan oryn -

Bedelding qyl qalamynan tughan may boyauly suret,

Aq, qyzyl, sary, kók ... Qara

Tanylmastay battasqan (әlemning reni).

Siyrtýstegi kýnning jaryghynda

Ýnsiz kóz sýzedi bir beyne odan,

Maghan tanys (aynadan kórgenmin).

Keshegi uaqyt pen býgingi uaqyt -

Surettegi kólenke,

Tesile qaraghan jannyng janaryn japqan.

Ertengi uaqyt - synghan aina,

Kólenkeli janar myng - san ainadan

Kýlimsirep, ýnsiz qiyla qaraghan,

jәne de

Eski jyrdyng óship ketken aqyrghy jolynan.

VI

Jaryqtyng kózinde noqat - kýn,

Jel mújyp topyraqqa ainalghan tastyn  betinde jyljyghan

Saghattyng tili.

Bәiterek jyghyldy

Týsinde kólenkesin qúshyp.

Aynaldy tiyirmenning tasy -

Uaqyt ... Shytynap syndy.

Jelge úshqan bir týiir qúm,

Izdeydi joghalghan mekenin.

Boyymdaghy qantamyrlarda jelkenin  jayghan keme,

Yagoryn tastaghan sol qúmda.

Buyrqanghan tenizding týbinde jatyr agharyp,

Ekspedisiyadan oralmaghan arheologtyng kózәinegi.

Janghyryq qana talyp jetedi odan,

Sәbiyding qúlaghynda óshken sybyr ...

Besik jyry,

Ol maghan syilady semser men jel.

Ramkadaghy suretke úshyp kelip soghyldy

Toghay úmytqan,

Kýndizden jaltarghan qús.

Taghdyryn ózgertti qalamnyng ...

Keshe men býginning renin - boyau.

Jyrtylghan kýnparaqtyng betinen

Ot tútap,

Jalyngha qaqtalghan uaqyt ainaldy tasqa.

Kóshede kezdesken beyneler biylep jýr ...

Tas betinde

Qos sәbiydi emizgen kókbóri túr onda úlyp ...

Úsynghan qolynnan sezdim men jylylyq,

Kettim órtenip,

Túrdyng sen jartas ...

Janghyryp.

Shúghyla shashqan kýndey núr tamghan beynenmen,

Syiladyng sen maghan kólenke jәne ýnsizdik.

Alang - tenizdegi aral,

Tolqyn kóterilgende túmangha shókken,

Ýnsizdikti - ýnsizdik ishine býkken.

Onda aq ýki damyldaghan,

Úzaq saparynda әredik tynys alyp.

Sondyqtan da batyp ketpeuin tileydi

Tolqynda kómilip.

Qalyqtap túr alannyng aspanynda batpyrauyq,

Ákesi ústatty balagha qylday jipting úshyn.

Men de túrdym alanda,

Alasúrghan oidyng tolqynyna kómilip.

Aghash arasynda kólkigen kólenke jetip keldi

Qasyma bayau basyp,

Men bayau sugha battym,

Ol daghy serik bolyp birge batty.

Býrshik - aghashtyng derti tәnimen býrkegen,

Kóktemning qiyaly -

Búrqyrap kóterildi su betine kóbik.

Úshyp ótti bir top tyrna kók aspandy tilip,

Tómende jatty

Syzat shalmaghan qara jerding qauyzy - Mola.

VII

Ashpa esikti, shauyp kirmesin qaranghy -

Týzde qamauly - shiryqqan týn.

Jauarday

Sústanghan kýnning qabaghy salbyrap -

Jartastyng betine shyqqan qyna -

Syrtyna tepken týgin,

Telefon trubkasyn kótergende arjaghynan estilgen  ýn -

Ýreydin, týnning ýni.

Nemese, mysyq kelip esikti tyrnalasa.

Shýmekten su tógilip, tasydy shәugim -

IYlengen balshyqtan mytyp jasalghan saghat,

Búlqynghan búlaqqa kómildi,

Aq kóbik, aq kýmis shashqan

Erip, ezildi uaqyt.

Sýngidi oghan -

Meshitting tóbesinde ainalyp,

Qonyraulap úshqan kók kógershin.

Tartylghan kólding ornynda, qayranda qayyq ...

Sógilgen audyng arqauyn otyrdyng jamap.

Eskekti syndyryp ketken,

Uaqyttyng tolqyny soghyp.

Sen maghan úsyndyng ýnsiz bir sabaq gýl,

Men seni tanymadym.

Qanjolda qasymnan, boratyp ótti mashina

Sezdim yzghar ... Qabaghynan.

Ýzilgen gýlding sabaghynda móldirep túrdy

Bir tamshy sól.

Gýlding sabaghynan tamdy,

Sol móldir tamshy - jerdegi kólenke

Aspandy býrkegen top qarghanyng dauysy,

Shyrmaldy tútasyp.

Suda búlqyndy, tordaghy balyq.

Kóshening qarsy jaghynan estilgen,

Syrnay men daptyng dauysy, meni ózine elitti -

Aqqu men qazdyng súnqyly...

Batar kýnning qan qyzyl arayyna malynghan aqqu

Qanatymen kól syzyp bara jatty -

Otyr qariya taramysy qalghan qoldarymen

Tynymsyz dap soghyp,

Qasynda túr bala jigit tenselip, syrnay  tartyp.

Qanjoldy kesip ótpey, túrdym men sony tyndap.

Aqqudyng su betindegi kólenkesi, qanatyn jaza almay

Terenge tartty.

Talyqsyghan tastyng taghdyry - tozan,

Qysy - jazy kólde jatyp bozarghan mәiit,

Qúm basqan jaghany qúshty.

Qatygez kýnning tógilgen shuaghyna shomylyp.

Tәnning tarihy - jyrtylghan,

Tolqyn jútqan jaghadaghy iz ...

Qanjoldy kesip ótti.

VIII

Ormannyn, týnning elesi ...

Sydyrylghan ýienkining qabyghynan ashyldy esik,

Ashyldy týnning kelbeti.

Uaqyttyng arnasy tarayyp,

Domalaghan tamshy jas jaghadan jaralandy,

Jargha soghylyp.

Ózekten qúlaghan órt -

Tenizge talpynghan tamshy -

Tyndy ... Tolqyn tolqyngha qosyldy.

Aspannan aqqan júldyz - týnning jasy,

Uaqyttyng kózinen tamdy.

Kóshe avtobusqa shyqtym,

Bireuler týsip ketti.

Bosaghan oryngha otyrdy endi bireuler.

Sarghayghan kýzgi orman da

Ýp etken jelmen erip,

Syldyraghan sary japyraq,

Izdi jasyryp ketti.

Kóshede arly - berli aghylghan adam ...

Joldy japyraq japqan,

Jym - jylas ... Uaqyttyng aghysy.

Kelgen hattyng betine jazylmapty adres.

Jýzine qaraghanymda,

Poshtalion kýlimsirep kýldi maghan.

Shygharyp salyp qaqpasynan jyndyhananyn,

Sonynan qarap túrghan beyne bar óninde -

Keshegi kýlgen, jylaghan beynesin tas úmytyp,

Qaramay ketken onyng ertenin oiyna keltirip túrghan.

Men de kýlimsiredim,

Iyq sýikesken jannyng betine qarap,

Aramyzdaghy bostyqta kórinbey túrghan jannyng betinde

Shimay - shimay jazu ...

Tanymay túrmyn,

«Qúrannyn» betinde de ózim tanymaytynjazu.

Tek óz - ózimnen ghana maghynasyz kýbirleymin ...

Ary qarap ketken jannyng sybyry.

Qaranghyda bir qolym bir qolymdy izdeydi -

Attanghan alys sapargha jolaushy,

Qobyzdyng qyl isheginen tughan jyr -

Kómusiz kór -

Búiralanghan sudyng betinde tolqyn

Shulaghan...

Syrdyng jaghasyn qúshyp óksigen,

Men de tolqyn -

Emilding jaghasyn qúshqan.

Eki beketting arasy - ýnsizdik ...

Janbyrda tabyt kóterdik ...

Ezilgen mibatpaq - jer

Shúbalghan joldyng aqyry - Esik.

Avtobustan týsip kettim ...

Jabyldy esik.

IH

Qorghany alynghan baqshagha

Qashyp kep tyghyldy kólenke,

Reshetkadan attap ótkende, kógalgha sýrindi tariyh,

Sonynan týsken izden adasyp qaldy kóz jazyp,

Taram - taram jas -

Joldar aldynan shyqqanda kes - kestep.

Til úshyndaghy beder - ýnsizdik,

Tomaghaly qús,

Qúsbegining qolynan úshugha talpynghan.

Tas betindegi beder - jalghyzdyq

Júmbaghyn ishine býkken erinning taby,

Uaqyttyng mandayyna tiygen.

Jartylay ashylghan esikten syghalady ...

Oty sónip bara jatqan janargha shókti túman.

Qúlazyghan jaryqqa bas úryp kólenke ...

Kóshe shamynda,

Antalaghan qaranghygha jete almay túr,

Jaryqtan jaralghan qaranghy.

Úzyn aghash oryndyqta otyrghan meni,

Mazaq qyldy jymyndap,

Keshegi qozdaghan ottyn

Álde qashan óship ketken úshqyny.

(Eski júrtta qalghan tas oshaqtaghy qoz)

Sheshemning alaqanynday mandayymnan sipaghan jel,

Temekimning shoghyn ýrledi alaulatyp.

Týtinge qaqalghan, kózinde jas bar Sheshem

Otyn ýrlep, meyirmen qarady maghan.

Keshegi baqshagha jinalghan adam túmangha sýngip,

Shyqtyng betindegi kólenke kýn sәulesinde

Joghaltty renin.

Qirady tas eskertkish,

Kórinbeytin qolda mytylyp.

Quraghan qaraghashtyng tomaryn jaulagan qúmyrsqa,

Sheru tartty

Ot bop janghan qyzyl alau -

Kógalda jyljyghan kýn sәulesine erip.

Jýzin janbyrmen juyp, japyraq irikti jasyn

Uaqyttyng tozany - tamshy,

Syzdaghan.

Jylt etken eskining kózi,

Týsip qalghan týimening orny - Baqsha.

Baqshada ... Jaghalap kelemin,

Joghala bastaghan

Eski qorghannyng orny.

Keshegi kirer esik

Qayta ashylmastay myqtap jabylghan.

IYtere salyp tarihtyng belgi taqtayyn,

Tasqyn su әketken jaghany.

Ár kýni baqshagha esiksiz kirip - shyqsaq ta,

Izdeymin әrkez túman shókken sol jaghany.

 

H

Týnning dәnegin jaryp shyqqan qaranghydan

Sytyldy tan,

Sógilgen qúshaghyn ashty núrgha.

Aghashtyng basyndaghy úyada

Júmyrtqa qauyzy jarylmaghan.

Sayraghan búlbúldyng ýni - qapasta túnshyqty,

Qaranghy men jaryqtyng erninde maltyqqan.

Ýstelde

Shynydaghy shaydyng ystyghy tarady...

Dalanyng shejiresin óshirip aldy qart,

Dosynyng qabir tasyn etsiz qolymen sylap túryp.

Sonynan ergen qiyaldy adastyryp ketti -

Qabirge qoyylghan gýl

Kýltesin tógip - jylap.

Ay núry astynda,

Mýlgip jatqan mazargha kire almay túr

...Tosyp, qara kólenke

Ýkining kýlkisin sәbiyding kýlkisine balap.

Demin alghan shayymdy úrttadym men,

Tang aldynda

Baran tartqan ýy ishinde,

Ózimdi ýnsizdikke orap.

Kimning qoly esiktegi kiltti búraghan,

En dalanyng týsin kezgen qiyal.

Ýiirilgen jel,

Tóskeyden qúlaghan sel,

Óship baryp, qayta shalqyghan ýn -

Kisineydi...

... Jetip keldi-au.

Qúlyptyng sanlauynan kóz almay qaldym men,

Esikting arjaghynda - saz bergen tan.

Tan.

Keshegi uaqyt pen býgingi uaqyt toghysqan

Alan.

Aqqudyng songhy әuenin zarly súnqyly deme,

(Ýnsizdikti ishime býkpen.)

Jaryq pen qaranghy qaq bólgen jýzin,

Joridy tanghy jeli

Tenizding tar terezeden kirgen.

Byldyrlaghan sәbiyding tilinde aitylghan kesim bar,

Qúlaghyma keledi bir әuen úzaqtan talghan.

Batar kýndi keudesine qondyrghan qart,

Shyqqan kýnge minәjәt etti

Temir tordyng arjaghynan.

Jýzinen tereng týsken әjimdi kórdim.

Qabyrghada iluli túrghan qobyzym aqqugha ainaldy da

Qanatyn qaqty.

Dalany torlaghan joldar sirә qayda barady?

Kólenkesin sýiretken týnnen úshyp shyqty

Qarlyghash jәne ýki.

Meni izdep túr-au, alanda bireu.

Kýnderdi týirep ótken uaqyt,

Aghyp kep saq etti býginge

Ýrey -

Shaygha saldym múzqant,

Eridi -

Tas bop qatqan uaqyt

Saqpynyng tasy -

Keshegi jylaghan balanyng auzynan shyqqan aighay.

HI

Jýgirip kele jatyp

Joghalyp kettin.

Kópirge tiydi ...

Ayaqtyng tyqyry.

Aghyp jatqan ózenning betine ýnildin

Óship ketken tyqyr -

Kólenkeden tamghan tamshy

Jylap baryp, joghaltty ózin.

Men

Jaghagha shapqan tolqyndy keshtim,

Shyraqtyng týbinen bastalghan jol ...

jәne

Qara týsti shatyrdy

Janbyrda kótergen

Men.

Aghashtyng tereng qatparyn tesip ótti

Toqyldauyqtyng túmsyghynan úshqan ýn,

Ormandy kezip ketti.

Sybyrlasqan japyraq pen

Tolqyghan shópting jýzinde,

Jaryq jelkenin jaydy.

Ymyrtta terezening әinegine soghylyp qaytqan sәule

Jalghaydy,

Qara ormannan shyqqan jalghyz ayaq joldy

En dalanyng tósinen aqqan ózenge matap.

Kóshening búrmasynan qarap qoyyp

Joq bolyp ketken jannyng qarasy

Sazbalshyqqa basylghan ayaqtyng izi,

Qaranghygha sýngip

Kórinbey ketti.

Kózәinekting arjaghynda qarauytqan kóshe,

Ormanda týn ...

Ózin joghaltty.

Diriyjerding sermegen tayaghynyng úshy,

Tarihtyng kýiin shertken

Muzykanttyng aldyndaghy notany

Tesip ketti.

Órmekshining torynan sýzilip, ótti uaqyt

Tasqa oiylghan beynening jýzinen kórdim men

Balgha qonghan qasiretti.

Qanatyn jaza almay maltyghady ara.

Gýlding jelmen kóterilgen tozany

Qanatyn qaqty.

Esil men Ertis tolqyn atady kýrenitip.

Dalanyng elesi -

Ýiirli jylqy ...

Ózennen shauyp ótti.

Qara tasqa qamalghan bóri...

Oghyz ben Qypshaqtyn

Mandayynda tughan aida úlyghan...

Dalanyng ýni.

Ol mening tandayymdaghy bir shym - shym nasybay -

Topyraqtyng dәmi.

Tәmәmdap

Tamyrdan japyraqqa deyingi sapar,

Jel kótergen búltqa iyek artty

Aghashtyng basyna ilingen qiyal.

ShÁUEShEK

11.03.2003 - 23.05.2003

 

Poemada kezdesetin ataulargha týsinik.

1. Gerodot, Sma - Chyan - jyl sanauymyzdan búryn jasaghan Rim men Qytay tarihshylary.
2. Tonykók - (b.z 646 - 736) jyldar jasaghan Úly Týrki qaghandyghynyng kósemi, «aqyl iyesi, sóz kiyesi» abyzy.
4. Shәken Elubaev - qazaqtyng kórnekti pedagogy, kezinde Semey gimnaziyasyn bitirgen, M.Áuezovting sabaqtasy, ótken ghasyrdyng 40- jyldarynda  býgingi Qytay Halyq Respublikasynyng Tarbaghatay aimaghynyng ortalyghy Shәueshek qalasynda ústazdyq etken. Shәken Elubaydy 1951 jyly Qytayda biylik basyna jana kelgen "qyzyldar" «últshyl», «Japoniyaanyng jansyzy» degen aiyptar taghyp, Shәueshek qalasyndaghy ortalyq baqshada (býgingi Ortalyq alanda) júrt aldynda ýkim shygharyp, atqan.
6. Mosart - Avstriyanyng klassik muzykanty.

3. "Soghys baltasy" - býgingi AQSh armiyasy keng kólemde paydalanyp otyrghan joghary dәldikke ie basqarylmaly zymyrannyng aty.