Keyingi jyldary qol suyp ketpesin dep, tek dәstýrli baghytta bir shimaylar jazyp qoyatynym bar. Myna "Jetim qozy" әngimesi solay, byltyr jazylyp edi. Negizi ómirde bolghan oqigha. Ári qaray kórkem dýnie ghoy. Bayaghyda, bizding ýide jetim qúlyn da bolghan edi. Sheshemnen basqasyn moyyndamaytyn. Enesi ólgen sol qúlyndy óristen marqúm jylqyshy Ómirbay aghamyz әkelip bergeni esimde. Oi, sol qara qúlyn ýy jaqty jaman shulatatyn. Tary quyryp, sony suyryp jatqan kempirlerding janyna bara qalyp, artqa búrylyp, ayaghymen mónkip tepkilep túryp býkil tarysyn jep ketetini bar edi.

Qalanyng irgesinde túramyn. Jer ýi. Auyl ómirindey qora-qopsy, irkes-tirkes saray salynbaghan demeseng qalagha qatynap júmys isteytin men ýshin qolayly meken. Shaghyn aulam, bau-baqsham bar. Arasynda at izin salatyn dostarym qyzygha qaraydy. Kýndiz-týni kópqabatty ýiding tórt qabyrghasyna telmirgen jandardyng jan dýniyesin týsinuge bolady. Jer ýiding qybyr-qybyr tirshiligi tausylmasa da senbi-jeksenbide jan rahatyn sezinesin. Jazdyng jaymaushaq shaghynda jer ýiden jayly qojyra tappaysyn. Aula tazalaysyn, baqshanyng aram shóbin júlyp, suarasyn. Esik aldyna su shashasyn. Boyyna qan jýgirip, sergip qalasyn. Týski asqa dastarhan basyna qonjighanda tamaghynnan ótken as qanday sinimdi desenshi... Keybir kórshilerim birdi-ekili mal ústaydy. Oghan bazbireuler keyistik tanytyp, «tónirekti boq sasyttyn» dep úrsyp jatatyny bar. Kórshilerding kiykiljinine kiyligip kórmeppin. Árkim óz kýibenin kýittegesin bireuding ishki isine bazyna aitu qisynsyz sekildi. Onyng ýstine júmys kýnderi erte ketip, keshe keletindikten kýndiz bizding kóshede bolatyn oqighalardan habarsyzbyn. Demalys kýnderi qonyr tirshiligimning qotyryn qasyghandyqtan kórshiler ortasyndaghy әngimege mәn bermeymin.

Kezekti jeksenbining birinde mynaday qyzyq boldy. Týs aua kóshedegi shang basylsyn degen oimen qaqpadan shyghyp, alansyz shashyratyp su seuip túrghanmyn. Eki ýiden keyin bos jatqan alanqayda onshaqty qozy-laq jayylyp jýr eken. Eki-ýsh bala «týshәit, týshәit» dep qaqpaqyldap, oqtyn-oqtyn ýiirip qiys bastyrmaydy. Arghy kóshedegi Azattyng balalaryn jazbay tanydym. Su seuip bitken kezde Azattyng tóbesi kórindi.

- Abaylandar, kóshege jýgirip ótip kólikting astyna týsip aram qatpasyn, - dep búiyrdy balalaryna. Sosyn aqyryndap maghan qaray ayandady.

- Qalynyz qalay? Bir otar qozy-laq baghyp alghannan saumsyz? Búryn-sondy bayqamappyn, - dedim, әzilge búra qol úsynyp.

- Shýkir, ózdering aman-esensinder me? Kópten beri kórinbey ketting ghoy, - degen Azat qozy-laqtyng jay-japsaryn týsindire bastady. Azat qozy-laqtardy Úzynaghash bazarynan satyp әkelipti.

- Byltyr da jetim qozy-laq satyp alghanmyn. Ótken jyly tek aulada baqtym. Biyl qolymyz tiygende osylay bos jerlerge jayyp alyp jýrmiz. Jem-shópke ýnem bolsyn degen oy ghoy. Jazdyng ayaghyna qaray etten tarshylyq kórmeysin. Shetinen soyyp, qylghyta beresin. Qysqa týskenshe soyyp tauysa almaysyn. Jaqsylap qong jinaghandaryn satyp jiberseng múrtyndy balta shappaydy, - degen Azat qozy-laqty erterek satyp alsang arzangha týsetinin qystyryp ótti. Jetim qozy degende jýregim shym etip, janarym jas ýiirilgendey jýzimdi Azattan taydyryp әkettim. Kómeyime ashy óksik tyghylghyp, qolqamdy suyryp әketerdey ózegimdi órt sharpydy. Kórshim bir zamatta balalarymen qosarlanyp qozy-laqty qayyryp kelesi kóshege ótkende ghana beymәlim qúbylystyng shyrmauynan qútylghanday mandayymnan ter búrq etti. Qasymnan qalay ketti, qalay qoshtastyq, o jaghy Azatqa ayan. «Qara tóbel» dep kýbirlegende jiyrma bes jyl búrynghy balalyq shaqtyng elesi shúbatylghan eski kino lentasynday ýzik-ýzik kórinisterdi kóz aldyma keltire berdi...

Ol kezde besinshi synypta oqimyn. Qabat-qabat qardyng qabyrghasy sógilip ýlgermegen kóktemning әdettegi bir kýni. Jengem tanghy shaydyng qamymen jýrgen. Oshaq ýstinde eki býiirinen entiken dәu shәinek búrq-sarq qaynap túr. Sheshem týnde peshting týbine tastay salghan úrshyghyn qayta alypty. Shyr kóbelek ainalghan úrshyqqa qarasang úiqy iyektegen basyndy odan әri men-zeng etedi. «Sheshem úrshyqtan, úrshyq sheshemnen sharshamaydy eken» deymin ishtey. Maujyraghan týrmen ilinip-salynyp kitaptarymdy jinastyra bastadym. Orazamdy ashqasyn artynyp-tartynyp mektepke ketemin.

Kóktemgi demalys aldynda oqugha zauqym qashyp ketkeni ras. Nauryzdyng songhy kýnderimen qabattasyp jetetin ýshinshi toqsannyng demalysynda bizding jaqta qar erip bastap, ala-qúla alanqaylarda qolymyz dombyghyp «asyq atu» mausymyn ashatynbyz. Besinshi synypty tәmamdaugha tayasam da oiynnyng qyzyghynan alystamaghan kezim. Bir jaqsysy, sabaghymnan kinәrat joq. Búiyrsa búl toqsandy da kileng beske bitirmekpin. Kitap pen dәpterge toly, qala berdi dene shynyqtyru pәninde auystyryp kiyetin sporttyq kiyim nyghyrlap salynghan sómkeni ortanghy bólmege aparyp qoydym. Jengem dastarhan jangha kirisipti. Sheshem úrshyghyn iyirip otyrghan. Agham syrttan dabyrlap kirdi. Ile-shala manyraghan dauysty qúlaghym shaldy. Eleng etip dәlizge atyp shyqtym. «Apa, apa» degen dauystan apyl-ghúpyl ornynan týrgelse de qolyndaghy úrshyghyn tastamaghan sheshem kireberiske asyghys bettep keledi. Sheshem manyraghan dauysty estimegen siyaqty:
- Álgi qarala siyrdy týnde bólek qamandar dep edim. Tuyp qalmasa iygi... Bas jippen artyna búryla almay búzauyn janshyp tastady ma eken, - dep, dәlizge jetkenshe bar uayymyn aqtara saldy. Kóktemgi mal tóldeytin shaqta agham bәrimizden erte oyanyp, mal qorany bir qarap keludi әdetke ainaldyrghany qashan... Býgin de sol kýndelikti әdetpen qora jaqty bir sholyp qaytugha ketken. Aghamnyng qozy kóterip alghanyn birinshi men bayqadym. Shymday qara tóbel qozy. Denesi shyrysh-shyrysh. Úsqyny qashqan әlpetine qaramastan qúlaghyn erbendetip, qútylyp keterdey búlqynyp qoyady.

- Apa, qoy tuypty, agham ýige qozyp alyp keldi, - dedim jalma-jan sýiinshi súraghanday. Bir-eki kýnde búzaulaydy dep saryla kýtken qarala siyrdyng uayymy basymyraq sheshem:
- E-e-e, qarala siyr búzaulady ma dep qalsam, - dedi de, qaytadan keri búryldy. Aghamnyng qolyndaghy qozygha jarmasqanymda:
- Ústamay-aq qoy, ýstindi bylghaysyn. Enesi denesin jalaugha da jaramapty. Jýr, peshting týbine alyp barayyq, - dep, oshaq túrghan bólmege bastady. Dastarhangha shәinekti qoyyp jatqan jengem jaqtyrmay qarap:
- Qozy-laqty taghy ýige tasy bastadyng ba? Jer-kókting bәrin býldirip, ýidi sasytatyn boldy, - dedi, keyisti ýnmen múrnyn tyrjityp. Eki ortada әngimege aralasqan sheshem:
- Eshtene etpes. Qaytadan qoragha alyp ketedi ghoy, - dep jengemning jýzindegi kirbindi juyp-shangha tyrysty. Shyndyghynda qoy tóldegen shaqta qozylardy aragidik týnde ýige qamaytynbyz. Oshaqtyng janyna júqa aghash taqtaydan jasalghan nemese týbi tereng qaghaz qorap qoyyp, sonyng ishine salamyz. Astyna kýl tógemiz. Uyzyna toyghan qozy boyyna jylu taraghanda tar qorapta oinaqtap mazany qashyratyn. Jatar aldynda enesin izdep jamyraytyn qozylardyng azan-qazan etetini taghy bar. Ýy ishin iyis basyp, sasyp ketetini de shyndyq. Keyde qoraptan sytylyp qashatyn qozylar qúiyryghyna qatqan donghaghymen jer-dýniyeni astan-kesteng etip tastaytyn. Qozy-laqtyng artyn tazalap әbigerge týsetin jengemning renishi oryndy. Biraq, múnday kórinisti auyldaghy әrbir ýiden op-onay keziktiresin. Tórt-týlikke kýni qaraghan júrttyng basqa amaly joq edi.

Men jýgirip baryp esik aldyndaghy qaghaz qorapty ishke kirgizdim. Qos býiiri qabysqan qara tóbel qozy qoldy-ayaqqa kónbey manyrauyn toqtatyn týri joq. Ýzdiksiz manyraghan ýstine qos býiiri jabysyp, jylanday jinishkergen beli býkireyip qalady. Jengemning ashuly sózine mәn bermegen agham:
- Qara túsaq tuypty. Qozysyna qaramaq týgili shoshyp qashyp jýr. Ári-beri emizuge tyrystym. Qozysyn jolatpady, - dep, qozyny qorapqa top etkizdi. Qara tóbel qozynyng syryn endi úghynghan sheshem:
- Túmsa tughasyn keybirining sonday әdeti bar. Qozysynan bezinip qayda qashar deysin, qolyndy juyp kel. Shay iship alghasyn qora jaqqa birge baramyz, - dedi.

Tanghy shayda jengem, sheshem jәne agham ýsheui kýndelikti tirshilikting jayyn talqylaugha oiysty. Jengem әngime ynghayynda esik aldyndaghy qy tausylghanyn, sol sebepti qora jaqtan taghy bir mәrte qy tasu kerektigin eskertudi úmytpady. Ásilinde búl mening mindetimdegi júmys edi. Eskertuding bir úshy maghan qatysty ekenin úghyndym. Mening esil-dertim oshaq qasyndaghy qorapqa qaray aughan. May jaqqan nannyng shetinen bir tistep, kesedegi shaydan bir úrtay sap qorap jaqqa qaraghyshtaymyn. Qozynyng dauysy talyqsyghan jannyng sybyrynday әlsiz estilgende óneshimnen as jýrmey qinalamyn. As qayyrudy kýtpesten dastarhan basynan kóterilip:
- Apa, býgin sabaqqa barmay-aq qoyayynshy. Kanikulgha sanauly kýn qaldy. Ótken sabaqtardy qaytalaghannan basqa qyzyq joq. Sizderding qastarynyzda qalayynshy, - dedim jalynyshty ýnmen. Jýzin jalt búryp, qabaghy sәl qatulanghan sheshem:
- Tәit, әri, qozy kórmep pe edin?.. Týs әletinde qaytyp kelesing ghoy. Sabaghynnan qalma, - dedi. Ýide sheshemning aitqany talqylaugha jatpaytyn sheshimnen әri asyp týsedi. «Taghy bir aiqay estimey túrghanda tabanymdy jaltyratayyn» dep ýn-týnsiz mektepke kettim.

Tanghy shaydan keyin qanday kónil-kýimen ýiden attansam, býkil sabaq barysynda dәl sonday kónil yrghaghynan qútylmadym. Ómirimde qozy kórmegendey qara tóbel oi-sanamnan keter emes. Manyraghan ýni qúlaqqa jattalyp qalghan. Songhy dene shynyqtyru sabaghy ayaqtalghanda kiyimimdi auystyrmastan ýige qaray bezektedim. Ýige kirsem sheshem men agham da, qozy da joq. Qaghaz qorapty qaytadan esik aldyna tónkerip tastapy. Jengem ýidegilerding qaytadan qora jaqqa ketkenin aitty. Oshaqta jylyp túrghan tamaqqa qaramastan sómkemdi tastay sala qora jaqqa qaray jýgirdim. Jau qughanday sýrine-qabynyp jetkenimde qara túsaqty qora ishindegi aghash baghanagha tikesinen baylap tastapty. Aldynghy, artqy ayaqtaryn qybyr etpeytindey shandyp, auyzyn jippen ayamay keripti. Auzynan kóbik atqan túsaqtyng qimyldaugha shamasy joq. Agham qozyny jelkesinen ústap enesining jelinine aparghanymen sýt shyghatyn emes. Jelini tas sekildi qap-qatty. Sheshem de әri-beri qozyny qaqpaylap enesine jaqyndatyp kórip edi, basyndaghy sharhaty mandayyna týsip, qúr bosqa әurelengenimen әreketinen týk shyqpady. Týske deyin alysqan ekeuining jýzderi sharshanqy. Tanna beri dәl osylay qansha ret arpalysqanyn kim bilsin... «Oybay, belim» degen sheshem aqyryndap bir qyrynan otyrdy. Enesi men qozysyna kezek qaraghan agham malaqayyn qolyna ústap mandayyn sýrtti de, dәrmensiz keyipte ekinshi qolymen baghanagha sýiendi.

Mal tóldegen shaqta qozy teliytin dәstýr maghan etene tanys. Talay ret kórgenmin. Enesi ólgen qozyny op-onay ózge qoygha telip-aq jiberetin. Qoydy birshama uaqyt baghanagha baylap tastap jetim qozyny emizgende jem-shópsiz silesi qatqan bayghús esinen auysyp, qúddy bir ózi tughanday әlgi qozyny qúiryghynan iyiskelep, mekirenip shygha keletin. Qara túsaqtyng jóni bólek. Mәngilik berilmeske bekingendey ynghaygha kónbeydi. Qyrsyqtyghy qynyr adamnan beter. Terisine jabysqan jelinnen sýt tambaghany bylay túrsyn, qaqqan qazyqtay baghanagha tanylghanymen qozysyn bir eli manaylatpaydy. Kózi alaryp tepsinip, retin tapsa teuip jiberuge әzir. Ábden kýiip-pisken agham qolyn bir siltedi. Qara túsaqtan kýderin ýzgen sheshem de:
- Qarang qalghyrdyng maly, qozysynan bezingeni nesi?.. - dedi de, aghama qarap, - Túsaqty bosata sal. Qozyny ýige alyp jýrinder, - dedi.

Qara tóbel qozyny ýige әkelgesin qaytadan qaghaz qorapqa saldyq. Bótelkege jyly sýt qúiyp, emizikpen sýt beruge tyrystyq. Jaryq әlemge engenimen әli bú dýniyening dәmin tatpaghan qozy qansha úmtylghanymen dirdeng qaghyp eme almady. Auyzy jelimdengendey jabysyp, qarysyp qalghan. Túmsyghy súp-suyq. Sheshem:
- Boyy jylynsyn, tiyispe, jata túrsyn. Sәlden song taghy berip kór. Kórer jaryghy bolsa otyghyp ketedi, - dedi. Sheshem aitqanday-aq jyp-jyly oshaqtyng týbinde jany kirip, jybyrlay bastaghan qara tóbel qozy iykemge kelip, bótelkedegi sýtti qomaghaylana emdi. Sýtting jartysyna juyghyn tauysqan qozy auyr ynyranyp, sylq týsip jata ketti. Qozygha qaraghyshtap, quanghanymnan qorapty ainalshyqtap jýrmin. Ókinishtisi, búl quanyshym úzaqqa sozylmady. Qystyng yzghary qaytyp, kýn rayynyng jylynghanyn syltauratqan jengem:
- Qorada túra berse ólmeydi. Suyqtyng beti qaytty. Erteng búzau qoragha aparyp tasta, - dep aghamnan ótindi. Agham «maqúl» degen synaymen ýndemedi. Sheshem jengeme qarsylyq tanytpady. Búl ýide әzirge meni eshkim tyndamaytyny o basynan belgili. Sóitip qara tóbeldi ertenine qoranyng bir búryshyndaghy búzaulardyng qasyna jayghastyrdyq.

Jetim qozy sol ketkennen ýige qaytyp oralmady. Ómirding on-solyn tanymaq túrmaq besikten belim shyqpaghan bala bolsam da, keyde bәrin kýl-talqan etetin taghdyrdyng tasyr minezi adam týgili mal ekesh maldy da aidauyna kóndirip, tipti tezirek shiratyp jiberetinin týisingendeymin. Búlay deytinim, búzaulardyng qataryna qosylghan qozynyng manaydaghy qúbylystardy jatyrqaghanyn bayqamadym. Bir-eki kýn aralyghynda beybereket manyrauyn tyiyp, beyne bir aspannan týse qalghanday enesin izdemeytin boldy. Alghashqy kýni toqtausyz manyrap, әr neni túmsyghymen týrtkilep enesin izdep sharq úrghan qozygha úqsamaydy. Álde enesining eshqashan oralmaytynyn sezdi me, ne bolsa da aldaghy kýnning synaghyna kóngendey bәrin úmytty.

Qozyny «qara tóbel» dep atap kettim. Mal qoragha kirseng arsalandaghan kýshiktey ayaghyna oratylyp, balaghynnan týrtkilep әldeneni dәmete bastaydy. Neni menzeytini belgili ghoy, onday sәtte emizik kiygizilgen sýt toly bótelkeni tosa qoyamyn. Qara tóbel qos býiiri tompayghansha qaqqan qazyqtay orynnan qozghalmaydy. Enesining jelinin iyitkendey bótelkeni túmsyghymen úrghylaghanda auyzy aq kóbiktenip emizikti tartqylay beredi. Sonyra sýtke toyghasyn qora ishin tasyrlatyp jýgiredi de, kәdimgi «rahmet» aitqan adamday auyq-auyq basyn iyzeydi. Sol aralyqta baghanagha qozynyng moyyny jetetindey biyikten salbyratyp, ortasy jippen baylanghan bir uys shóp ilemin. Shópke jaqyndaghan qara tóbel shóti iyiskelep basyn shúlghyp túrady da, tiyip-qashyp kýtirlete bastaydy.

Shynymdy aitsam, es bilgeli tas bauyr enesi tastap ketken talay qozyny kórdim. Keybirin agham bóten qoygha telip jiberse, keybiri ólip qalatyn. Solardyng eshqaysyna osy «qara tóbel» sekildi iynening jasuynday ayaushylyq sezimmen qaramappyn. Nege ekenin bilmeymin, qara tóbel ýige kelgen sәtten bastap ony erekshe jaqsy kórip ketkenmin. Sol әreketimdi sezgendey agham da qara tóbelding jayyna bas auyrtpaydy. Jetim qozyny kýtip-baptau sekildi kýndelikti júmystardyng barlyghy mening moyynyma jýktelgen. Ánsheyinde sabaqqa әreng oyanatyn basym qara tóbel dese esim ketip, aghammen talasa túramyn. Mektepke baratyn uaqyt tayaghansha keyde sheshem, keyde jengem әzirlep qoyghan sýtti bótelkesine qúiyp, qozyny toydyryp ketemin. Týste sabaqtan oralghasyn qora jaqty tónirektep, qara tóbeldi ainalshyqtap jýrip alamyn. Ýshinshi toqsannyng demalysy qara tóbelmen birge ótti desem de bolady. Asyq oinaytyn balalar tobyna birde bir ret qosylmadym. Sәuir jetip qys boyy qorada qantarylghan mal óriske bettegende qozy-laqtardy kýnning kózine shygharyp, syrttaghy qoragha qamaytynbyz. Qara tóbel syrtyqy qoranyng bir búryshyndaghy búzaulardyng qasyna jayghasty. Qozy-laq kórse oinaghany, shynymen әlimjettik jasaghany belgisiz, sýzgilep, ókirip qua jóneletin búzaular qara tóbelge tiyispeytin. Aynalasy bir aidyng ishinde qara tóbelding boyy kóterilip, ýrpiygen jýni mamyqtay júmsaq tartyp, jyltyrap shygha keldi. Mandayynda aiday jarqyraghan tóbeli sonday sýikimdi. Appaq boyau jaghyp qoyghanday jarasyp túr. Tek, qampighan qaryny boyyndaghy bar әdemilikting shyrqyn búzady demesen, shermiygen týrimen seltendep jýgirgende kýlkige qaryq qylatyn.

Qara tóbel qoradaghy qoygha, qozy-laqqa sol kýii jolamady. Ýiirinen adasqan ógeydey salpandap búzaulardyng sonynan erip jýretin. Qozy-laq enesine erip óriske ketkende de qara tóbel qoradan úzaghan joq. Búzaularmen birge jayylatyn qara tóbel birde bir ret qoydyng artynan ergen emes. Sýt ishetin uaqyt esine týsse ýige qaray qúiynday shandatyp jetip keledi. Búl kezde emizigi bar bótelkeni úmytqan. Tabaq toly sýtti tauysyp, esik aldynda biraz asyr salady. Bir qyzyghy, qara tóbelding jýni qalyndap, boyy ósse de qúiryghy balanyng júdyryghynday bir tútam qalpynda qalyp qoydy. Sheshemnen:
- Basqa qozylardan túrqy qalyspaghanymen nege qúiyryghy kishkentay, - dep súraghanmyn. «Uyzyna jarymaghan jetim ghoy» dep jauap berdi. Balalyq qyzyghushylyqpen súraghanym bolmasa eshteneni týsinbedim. Ákemiz ómirden erterek ótkenimen sheshemning arqasynda jetimdikting ne ekenin bilmeytindikten jetim qozynyng jayyn qaydan úghayyn?.. Áyteuir, qara tóbel ekeumizding dostyghymyz ýzilgen emes. Kezekti oqu mausymy ayaqtalyp, ýsh ay demalys bastalghanda qara tóbel menimen birge qosylyp quanghanday kórindi. Ekeumiz kýnde birgemiz. Ekeumiz kól jaghasyndaghy kók maysada oinaghandy únatamyz. Kól degende, bizding ýiding artqy jaghynda qardyng suy jinalatyn kól bastalatyn. Aumaghy әjeptәuir kólge qamys-qúraq ósip, qaz-ýirek qonyp, jazday auyl shetin bazargha bóleytin. Alghash kýn kýrkirep, kýn jylynghan kezden bala ataulynyng bәri sugha týsip, jaz boyy jaghasynan shyqpaydy. Bir qyzyghy, kólding auyl jaq beti kýn ysyghan sayyn birte-birte tartylyp, sol mang kók maysagha ainalatyn. Auyldyng bar búzauy men óriske ere almay qalghan qoy-eshkisi sarsha tamyz jetkenshe sol jerding týgin tartqylaytyn. Qara tóbel ekeumiz sol kók maysada armansyz asyr salamyz. Ekeumiz jaqsy kóretin mynaday oiyn bar. Enbektep túra qalsam artqa sheginip baryp bar dәrmenimen maghan qarsy jýgiretin qara tóbel jete bergende kilt toqtaydy da, aldynghy qos ayaghyna kótergen boyy basymen qoyyp qalady. Ári qaray ekeumiz sýzisip, bir-birimizdi kýshimiz jetkenshe iyteremiz. Manaydaghy búzau bitkenning bәri «mynalardy jyn qaqty ma» degendey oqyranyp qaraytyn. Tipti, songhy kýnderi auyl ishinde men turaly әngime gu-gu eskenin estidim. Auzy jenildeu kórshi jengelerimizding biri:
- Ana balanyng esi auysqan. Kýnúzaq jetim qozy ekeui bir-birinen ajyramaydy. Esi dúrys emes, - degen ósek taratypty. Sheshem bir kezikkende ol jengemizding shanyn qaghyp, biraz shyqpyrtyp alypty. Sodan beri gu-gu әngime sap tiyldy. Maghan kim ne aitsa da bәribir edi.

Qayda barsam qyr sonymnan qalmaytyn qara tóbel ekeumizding kýnúzaq kezbeytin jerimiz, baspaytyn tóbemiz joq. Ertengi uaqytta qúdyqtan su tasimyz. Sheshem tary quyratyn kýnderi tezek teruge shyghamyz. Auyl shetin shiyrlap eki-ýsh qapty kepken siyr japasyna toltyrghasyn tórt ayaqty eski balalar arbasyna myqshyndap tiyep, ýige qaytamyz. Birese aldygha ozyp, birese artta qalyp, birese qatarlasa jýretin qara tóbel aitqanynnyng bәrin týsinetin. «Qara tóbel, jýr», «qara tóbel, túr», «qara tóbel, jat» degen búiryqtardy sirkting ýiretilgen januarynday búljytpay oryndaydy. Keyde aqyldylyghy jaghynan esik aldynda pandanyp jatatyn Aqtósten asyp týsetin. Qara tóbelding osy qylyqtary bәrine ayan. Ásirese, men qúralpy kórshining balalary ony ainalshyqtap, әr qimylyn qyzyqtaugha toymaytyn. Onday sәtterde mening bәsim artyp, balalarmen birge eski klubtyng kólenkesinde otyryp alyp konsert qoyghan sirk әrtisindey belsenip ketemin. Qara tóbel eshqashan jerge qaratqan emes. Berilgen búiryqty eki etpeydi. Balalar mәz bolghan sayyn qara tóbelding delebezi qozyp, tosynnan týrli truk oilap tapqanday neshe týrli qimyldar kórsetedi. Auyzyn qisaytyp manyraghanda әldekimdi kele etken adamnan aumaydy. Manayymdaghylar «osynyng bәrin qalay ýiretip jýrsin, bizding iytimizding ózi maubas, múndaydyng birin de jasamaydy» dep tanyrqaytyn. Keyde balalardyng qolyndaghy jazdyq bas kiyimin túmsyghymen ilip alyp, túra qashady. Qusang jan balasyna jetkizbeydi. Bas kiyimdi aulaqqa tastap keletin qara tóbel tegin konsertin qayta jalghastyrady. Klub kólenkesinde qoyylym ayaqtalghasyn bas kiyimi qoldy bolghan bala izdep jýrip әreng tabatyn.

Qara tóbel ekeumizge qoy kezegine barghan erekshe únaytyn. Bizding auyl aldyndaghy qoyyn tórt-bes kezek bólip baghatyndyqtan bizding kezek on shaqty kýnde qayta ainalyp soghatyn. Búl mindetti de agham qoryqpastan maghan jýktep qoyghan. Alghash kezekke baryp kelgende sheshem ainalyp-tolghanyp, «balam azamat boldy» dep mandayymnan sýigen. Qorqatyn dәnene joq, auyldan shygha sala jayylymnan bas kótermeytin qoylar bir qyrdan asyp týskenimen әri qaray attap baspay, tórt-bes shaqyrymdy shiyrlap jýrip alatyn. Tanerteng qaymaghy ajyratylghan sýtke toyyp shyghatyn qozy biraz uaqyt ótkenshe jayylmay, qasymnan shyqpaydy. Jusan iyisi anqyghan dalada boztorghaydyng shyryly ghana estiledi. Arasynda shiqylyqtap әri-beri sendelgen saryshúnaqty kórip qalasyn. Qoylar, sosyn biz ghana... Ekeumiz tóbe basyna otyryp alyp әngime soghamyz. Qara tóbel jauap qatatynday:
- Qara tóbel, anandy saghynasyng ba? - deymin oghan. Jauap joq. Dese de «ne aityp túrghanyndy týsindim» degendey basyn auyq-auyq shúlghidy.

- Shynyndy aitshy, anandy saghyndyng ghoy, ia... Eger adam úqsap sóilegeninde maghan bәrin aityp beretin edin. Odan song ekeumiz dalany basymyzgha kóterip әn aitatyn edik. Ókinishti, sen sóiley almaysyn. Mýmkin qara túsaqqa renjip jýrgen shygharsyn, a? Biraq onyng sende sharuasy joq qoy. Áne, oiynda týk joq, qúiryghy jayqalyp jayylyp jýr. Qoryqpa, men sening әrqashan qasynda bolamyn. Áli-aq ósip, myna otargha qosylyp ketesin. Men de kýni erteng dәu jigit bolamyn. Týsinemin, anasyz ómir sýru qiyn. Tanityn shygharsyn, birge oqityn Ashat degen dosym bar ghoy. Byltyr sonyng anasy qaytys bolghan. Sodan beri dosymnyng minezi ózgerip, túiyqtalyp ketti. Átten, qara túsaq senen bezinbegende anau qoylarmen birge jýretin edin. Týsinding be? - deymin oghan, dauysymdy nyghyrlap. Keydi dauysym qattyraq estilgende selk ete qalatyn qara tóbel bar denesimen silkinip alady da, qaytadan alansyz kýiis qayyrugha kirisedi. Qara tóbel jauap qatpasa da sansyz súraqtyng astyna alyp, әr nәrseni súraghyshtay beremin. Kóp mazasyn alyp jiberseng renjigen janday ornynan atyp túryp, qasynnan úzap ketip qalady. «Bәlkim, qara tóbel jauap berip jatqan shyghar, ókinishtisi, onyng tilin týsinbeymin ghoy» dep ózimdi jazghyramyn. «Átten, eger qozy bolyp tughanda qara tóbelding әr sózin úghatyn edim» dep qiyaldanamyn. Biraq, «qara tóbelding taghdyry basyma kelse qaytpekpin» degen súraq sumang ete qalghanda lezde oiymdy basqa arnagha búryp jiberemin. Ýnemi sóitip jýrip keshti batyramyz.

Keshkilik qoydy auylgha kirgizgen song ýide qara tóbel ekeumizden asqan qadirli jan bolmaytyn. Sheshem qalbalaqtap bar jyly-júmsaghyn auzyma tosady. Jeneshem de bәiek bolyp jýrgeni. Qaranghy týse qora-qopsyny jayghap oralatyn agham:
- Bóten qoy izdegen eshkim joq, qoy kezekting basy týgel, - degende kónilim jaylanyp sala beredi. Onday kezde sheshem:
- Alandama, iship-jep al. Qara tóbelge de sýt qúiyp qoydym, - deytin. Ishke el qonghanda kýnúzaq qoy sonynda salpandap silenning qatqany birden sezilip, kýn qaqtaghan jýzing erekshe alabúrtyp, otyrghan jerimde qor ete qalatynmyn.
Qara tóbel ekeumiz bir-birimizdi jetektegendey jazdy ortasyna audardyq. Maghan salsa kýzde sabaq bastalghanda mektepke ertip barudan tayynbaymyn. Ári qara tóbelding qyr sonymnan qalmaytynyna senimdi edim. Átten, sol kýngi oqigha ekeumizdi mәngilikke ajyratyp keterin bilgende qara tóbeldi kóterip alyp, basym aughan jaqqa qashyp keter edim... Sol kýni synyptas dosym «jýr, sugha týsip qaytayyq, jaz boyy janymyzgha jolamay qoydyn» dep ótinbegende, bәri basqasha bolar ma edi, kim bilsin...
Kýndelikti әdetpen siyr óriske úzaghasyn búzaulardy kól jaqqa aidaghaly jatqanmyn. Qara tóbel orynnan qozghalatyn týri joq. Kózi jasaurap, auyq-auyq kók jótel qysqanday yshqynyp-yshqynyp basylady. Jýgirip sheshemdi shaqyryp keldim. Ádettegidey sýt berip edik, túmsyghyn da batyrmady. Ne qarasan soqqanyn bilmeymin, birese jatady, birese túrady. Sәlden song sýtin azdap iship, qaytadan jata qaldy. Qara tóbeldi arba salyp ýy jaqqa alyp bardyq. Saraydyng kólenkesinde aldynghy ayaghyn sozyp jatqan qalpy qozghalmady. Sheshem auyzyn ashyp qarady. Eshqanday auru belgisi bayqalmasa da qara tóbelding eshtenege kónil-hoshy joq. Sheshem ekeumiz ainalshyqtap jýrgende synyptas dosym Ashat keldi. Qara tóbelding jatysyn kórgen ol:
- Qozyng auyryp qalghan ba, ne bolghan? - dep súrady.

- Bilmeymin, solay sekildi. Tang erteng búzau aidaugha barsam bir týrli bolyp túrghan. Sodan beri jaghdayy týk ózgermedi. Bir saghattan asty, sheshem ekeumiz ne auru kelgegin tappay jatyrmyz, - dedim oghan.

- Eshtene etpes, jazylyp ketedi ghoy. Adam emes qoy doqtyr shaqyratyn. Jazylyp ketedi. Uayymdama, dosym! Jýr, odan da sugha týsip qaytayyq. Jaz shyqqaly seni siyrek kóretin boldyq qoy, - dedi Ashat kónilimdi aulap. Men Ashatqa qara tóbel jazylmayynsha eshqayda attap baspaytynymdy aittym. Ekeumizding әngimemizdi tyndap túrghan sheshem:
- Keshe jayylyp jýrip jaqpaytyn bir nәrse jep qoyghan shyghar. Uayymdama, ózim qaraymyn. Bar, sugha týsip kele ghoy. Ashat dúrys aitady, qara tóbel payda bolghaly oiyndy da úmyttyn. Bala bolyp oinaghanyng da dúrys, - dep bastyrmalata jóneldi. Shyndyghynda Ashattyng kónilin qimadym. Nege ekenin bilmeymin, dosymnyng byltyr anasy qaytys bolghany esime sap ete týskende onyng ótinishinen bas tartudy әbestik sanadym. Qara tóbelmen qimay-qimay qoshtasyp kól jaqqa bettedim.

Kól jaghasyna jetkesin bәrin úmytyp kettim. Sugha shomylugha kelgen balalardyng qarasy kóp eken. Bәrining shashyn tyqyrlap alyp tastaghan, onyng ýstine sudyng ishinde bәri dambalshang jýrgendikten kimning kim ekenin ajyratu qiyn. Kele sala Ashat ekeumiz sugha kýmp berdik. Balalar bir-birimizge qara batpaq laqtyrdyq, su ishinde bótelke izdep oinadyq, arasynda jaghagha shyghyp alau jaqtyq, әiteuir qúmarymyz qanghansha kólden shyqpadyq. Týs aughanda balalardyng aldy taray bastaghanda men de ýige qayttym. Ashat «әzir qaytpaymyn» dep qalyp qoydy. Ýige kelsem qara tóbel kórinbeydi. Auruynan qúlan-taza jazylyp búzaulargha qosylghan boluy mýmkin dep topshyladym. Jazdyq saraygha bettegenimde syrttaghy qazan-oshaq jaqtan ýzilip-tamyp taraghan quyrdaqtyng iyisi múqym aulany basyp qaldy. Deneni su soryp onsyz da qaryn ashqan qara basym silekeyim shúbyryp qoya berdi. «Búlar naghyp týski asty uaqytynda ishpegen» degen oy qylandaghanymen jengemning dastarhan әzirlep yldym-jyldym qimyldap jýrgeni, oghan sheshemning bolysyp óz betinshe bәiek qaqqany kóz aldyma elestegende qarynymnyng ashqanyn anyq sezdim. Jazghy saraydyng tabaldyryghynan attay bergenim sol, qarsy aldymnan qolyna tabaq ústaghan sheshem kezikti. Tabaqqa ýsh-tórt jilik et salyp alghan. Ishim bir jamandyqty sezgendey:
- Qara tóbel qayda, - dedim ónim súrlana dauysym dirildep. Sheshem bayghús jaybaraqat. Ishki tolqynysymdy eleng qylmastan:
- Jetim qozyny aitasyng ba? Soyyp tastadyq. Áne, quyrdaq ta pisip qaldy, tezirek kire ghoy, - dedi de, jazghy saray aldynda keruli túrghan jipke etti jaygha kiristi. Ýstimnen salqyn emes, yp-ystyq sudy bireu tónkere salghanday tәnim de, janym da shyjghyrylyp barady.

- Qara tóbel qayda, oghan ne istedinder, - dep, aibat shekken mysyqtay keyin sheginshektey berdim. Sheshem menen múndaydy kýtpese kerek:
- Kótek, myna qaghynghyr ne deydi, adamdy úra ma tegi. Soyyp tastadyq deymin. Tórt ayaghy sereyip typyrlay bastaghasyn aram qatpasyn dep bauyzdadyq. Qúiryghyna may jinamaghan demeseng qondy eken, - dep, óz-ózimen әlek. Qúlyndaghy dauysym auylgha estilerdey «qara tóbel» dep shynghyryp jiberdim. «Qara tóbel, qaydasyn? Qara tóbel... Qara tóbel...» dep jyndy adamday aulany ainalyp jýgire berippin. Quyrdaqty býlk-býlk qaynatqan qara qazandy teuip ótpekke oqtalghanymda traktoryn jóndep jatqan agham janúshyra jýgirip jetip kóterip aldy. Bala bolyp esimdi bilgeli dәl búlay jylap kórmeppin. «Bәring ótirik aitasyndar... Meni әdeyi aldap kól jaqqa jiberdinder... Qara tóbel ólmeytin edi... Sender soyyp tastadyndar...» dep aiqaygha basyp jatqanym esimde, әri qaray talyqsyp ketippin.

Oyansam týpki bólmede jatyr ekenmin. Esik aldyna shyghyp edim, kesh qarayypty. Kózim dombyghyp, kýlbýltelenip isip túr. Kesh qarayypty. Sheshem eshqashan beymezgil uaqytta úiyqtatpaytyn. Qara tóbelding qayghysynan song oyatyp jiberuge batpasa kerek. Áuele sәkining janynda sýiek mýjip jatqan Aqtóske kózim týsti. Qozynyng sýiegi... Esik aldynan qolyma ilikken qalaqty Aqtóske qaray atyp jiberdim. Ondyrmay qaq mandayynan tiydi. Qang etken Aqtós sytylyp kóshege qashty. Bar kegimdi itten alghanday jerge óksip otyr kettim.

Qara tóbel pyshaqqa ilingen song ýi-ishimen birazgha deyin sóilespedim. Búzau qaraghandy syltau etip ýige týs kezinde, sosyn keshke bir-aq oralamyn. Sabaq bastalghansha qoydyng kezegine barudy da doghardym. Ózderining bir kinәsi bar sekildi sheshem de, agham da qoy kezegine bar dep qystamady. Qara tóbelding kelmeske ketui meni әp-sәtte eseytip jibergendey kýidemin. Kóp uaqyt ótkenshe et qosylghan tamaq kórsem dastarhan basynan túryp ketetindi shyghardym. Esik aldynda keruli jipke ilip qoyghan et kórsem jýregim loqsyp, qara tóbel kóz aldyma elestey beretin...

Qara tóbeeeel... Qara tóbeeeel... Óz dauysymnan ózip shoshyp oyandym. Daladaghy jaryq ala kólenkelenip, bólme ishi kýngirt tartqan. Jatyn bólmege jýgirip jetken әielim:
- Bәri dúrys pa? Ýidi basyna kóterip aiqaylaghanyng ne? Álde bastyrylyp qaldyng ba? - dep bәiek qaghyp jýr. Ne bolghanyn ózim de týsinbegendikten әielimnen:
- Men qaydamyn? - dep súradym. Mynaghan aitqan sózim shyghyn degendey әielim:
- Qaydasy nesi? Ýidesin. Baghana kóshege su shashyp kelding de jyn úrghanday býk týsip jatyp qaldyn. Shaygha oyatyp edim, túrmadyn. Týs kórding be, bilmeymin, arasynda әldeneden shoshynghanday «qara tóbel» dep dauystap qoyasyn. Beymezgil uaqytta úiyqtama dep edim ghoy. Túr, tamaq dayyn! Ótkende auyldan berip jibergen qozynyng etinen quyrdaq әzirlep qoydym, - dedi as ýige ótip ketti.
...Jýregim loqsyp, syrtqa qaray túra jýgirdim...

Maqsat Ramazan

Abai.kz