M.Áuezov atyndaghy qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynda «Úly men úry» spektaklining túsauy kesildi. Belgili jazushy, dramaturg Tólen Ábdikovting tuyndysyn sahnagha shygharghan rejisser - Qazaqstannyng halyq artiysi Esmúqan Obaev.

Qoyylymnyng bir ereksheligi, onda keyipkerlerding nyspysy atalmaydy. Olargha Úly nemese Ardager, Úry, Jur­nalist degen sekildi jalpylama at be­rilgen. Úly - júrttyng qúrmetine ie bol­ghan, ardager-jazushy, professor. Al Úry - qu qúlqynnyng qamy ýshin júrttyng mýlkine qol salyp jýrgen beybaq. Kez­deysoq osy eki keyipkerding taghdyry toghysady. Úry «syrty býtin, ishi týtin» jannyng tragediyaly taghdyrymen ta­nysady. Tanysady da, kóp nәrseni kónilge toqidy.

Jalpy, spektaklidi ýsh bólimge bólip qaraugha bolady. Birinshisinde, úrymen qarapayym qart retinde ómir, adam qúndylyqtary jayly sóz qozghasa, ekin­shi bóliginde jurnalistermen ja­zushy retinde súhbattasyp, qogham, memlekettik turaly oiymen bólisedi. Oqigha sharyqtau shegine jetkende qarttyng úly kelip, әngime әke men bala arasynda órbiydi. Onda otbasylyq qúndylyqtar tilge tiyek etilip, әke men bala arasyndaghy proble­ma kóteriledi. Endeshe, oqighany sol bólimder boyynsha tarata bayanda­yyq.

M.Áuezov atyndaghy qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynda «Úly men úry» spektaklining túsauy kesildi. Belgili jazushy, dramaturg Tólen Ábdikovting tuyndysyn sahnagha shygharghan rejisser - Qazaqstannyng halyq artiysi Esmúqan Obaev.

Qoyylymnyng bir ereksheligi, onda keyipkerlerding nyspysy atalmaydy. Olargha Úly nemese Ardager, Úry, Jur­nalist degen sekildi jalpylama at be­rilgen. Úly - júrttyng qúrmetine ie bol­ghan, ardager-jazushy, professor. Al Úry - qu qúlqynnyng qamy ýshin júrttyng mýlkine qol salyp jýrgen beybaq. Kez­deysoq osy eki keyipkerding taghdyry toghysady. Úry «syrty býtin, ishi týtin» jannyng tragediyaly taghdyrymen ta­nysady. Tanysady da, kóp nәrseni kónilge toqidy.

Jalpy, spektaklidi ýsh bólimge bólip qaraugha bolady. Birinshisinde, úrymen qarapayym qart retinde ómir, adam qúndylyqtary jayly sóz qozghasa, ekin­shi bóliginde jurnalistermen ja­zushy retinde súhbattasyp, qogham, memlekettik turaly oiymen bólisedi. Oqigha sharyqtau shegine jetkende qarttyng úly kelip, әngime әke men bala arasynda órbiydi. Onda otbasylyq qúndylyqtar tilge tiyek etilip, әke men bala arasyndaghy proble­ma kóteriledi. Endeshe, oqighany sol bólimder boyynsha tarata bayanda­yyq.

Úry Ardagerding ýiin tonaugha kirgen­de tútylady. Biraq qatal qoghamnyng tәr­biyesin kórgen, toqshylyqtyng emes, tap­shylyqtyng sebep boluymen osy kә­sipti nәsip etip jýrgen jigitti kópti kór­gen qariya birden keshiredi. Tipti bó­tenning dýniyesine qol súqqan jigitti kinәla­maytyn da sekildi. Óitkeni qart­tyng ishki әleminde de bir «úry» tyghylyp jatyr. Olay deytinimiz, úrynyn: «Men onbaghan adammyn» degenine professor: «Oghan esh qysylma, sen joqshylyqtan úrlyqqa týstin, al ýlken maghynada alsaq, biz de úrylarmyz. Biz de bireulerding oiyn úrlaymyz da, sony ózimizding pikirimiz dep jalpaq júrtqa jariya etemiz. Oghan esh qymsynbaymyz» dep jauap beredi. Biraq búlay degenin úryny aqtap otyr dep týsinbeuimiz kerek shyghar. Óitkeni jas jigitting «úry» degen ataghy bolghanymen, adamgershilikten júrday emes. Onyng boyynda baukespe úry men súrqiya suaytqa tәn jylpostyq joq.

Ekinshi kezekte jazushy telejur­nalistermen súhbattasady. Tilshilerding túqyrtpa súraqtarynan mezi bolghan jazushy ashugha minip, qogham jayly pikirin ashyq aityp salady. Jeke basqa tabynu, yaghny bastyqtargha jaghympazda­nudan jalyqpaghan, qúldyq sanadan aryla almaghan adamdar jayly oiyn da esh býkpesiz jetkizedi. Osylaysha shyn­dyqtyng betine tik qaraytyn jazushy úlyna kelgende qauqarsyz. IYә, balagha kelgende qanday ata-ana bolmasyn әl­sizdik tanytady, kóniline qaraydy. Sodan bolsa kerek, irgesin bayaghyda-aq aulaq salghan perzentining minezinde erekshelik bar. Tәrbiyesi bóten ol jat qy­lyq tanytyp, әkesimen sóz talastyra bastaydy. Ózining eskiden kele jatqan renishin aityp, әkesining jýregine jara salghanyn bile túra, ayaushylyq tanyt­paydy. Kóp aitystyng sonynda dana qart­tyng dualy sózi ony rayynan qayta­rady.   

Negizi, búl qoyylymdaghy bas keyipker iydeal túlgha emes. Onyng úly men ýiine týsken úrynyng da kemshilikteri jeterlik. Qart jazushy bir kezderi satqyndyqqa barghan bolsa, úly әkesining «betinen alyp, tósine shapty». Úrynyng kóretin kýni belgili, júrttyng jighan-tergenin zan­syz iyelenumen kýneltedi. Ózderin týr­li syltaumen aqtap alghysy kelge­ni­men, ýsheuin de adamgershilik ary jibe­rer emes. Dese de, ózderi keshire almaghan qa­te­likterine, olardyng әrbir is-qimylyn qalt jibermey otyrghan kórermen ke­shirimmen qaraytyn sekildi. Óitkeni olardyng bolmysynan boyyn órtegen ókinishti, aramdyqqa baspaghan taza adamgershilikti kóruge bolady. IYә, keyde «Úly» aitpaghan aqiqatty «Úrynyn» au­zynan estuimiz әbden mýmkin. Tipti úry istegen qylyqty úlynynyng da qay­ta­lauy ghajap emes qoy.

Tólen ÁBDIKOV, jazushy, Memlekettik syilyqtyng laureaty:
- Jalpy, qoyylym jaman emes. Biraq Ardagerding jurnalistermen súh­baty ashylmay qalghan sekildi. Men búghan qatysty pikirimdi újymgha da aittym. Alghash ret sahnalanyp jatqandyqtan, keybir kemshilikterge keshirimmen qarau­gha bolady. Sonymen birge kónilden shyqqan tústary da joq emes. Meninshe, әke men bala arasyndaghy drama jaman shyqpaghan sekildi. Múnday jaghday shyn ómirde, qarapayym otbasynda jii kez­desip túrady. Jalpy, әke men balanyng arasynda qaqtyghys bolmauy tiyis. Qogham olardy qalay ajyratsa da, qayta ta­by­suyna ne jetsin?! Spektaklide profes­sor: «Ákeni danyshpan bolghany ýshin qúrmettemeydi, әkeni әke bolghany ýshin qúrmetteydi» deydi. Osy sózinen song balasy әkesin týsindi. Sonynda ekeuining tabysqany meni qatty quantty.

Sabina ZÁKIRJANQYZY

"Ayqyn" gazeti