Senbi, 23 Qarasha 2024
1932 11 pikir 23 Jeltoqsan, 2022 saghat 12:16

"Qantar qúrbandaryna" arnalghan memorial ashyldy

Almaty qalasynda qantar oqighasynyng qúrbandaryna arnalghan «Taghzym» memorialynyng ashyldy. Jobanyng avtorlary – qazaqstandyq jas sәuletshiler Aleksey Ivjenko jәne Ghayny Saghidullaeva. Ashylu saltanatyna preziydent Qasym-Jomart Toqaev qatysty.

Memleket basshysy jinalghandar aldynda sóilegen sózinde býgingi sharanyng elimiz ýshin airyqsha mәni bar ekenin atap ótip, qasiretti qantardan beri bir jylgha juyq uaqyt ótkenin, búl tәuelsizdik kezenindegi eng kýrdeli oqighanyng biri bolghanyn aitty.

«Sol kýnderi halqymyzgha zor qauip tóndi. Memlekettigimizding túghyry shayqala jazdady. Tipti, «el bolyp qalamyz ba, joq pa» degen súraq tudy. Biraq biz myzghymas birligimizding arqasynda qaterding betin qaytardyq. Eldigimizdi tanyttyq, myqty memleket ekenimizdi kórsettik. El ishine iritki salghysy kelgen toptargha tosqauyl qoyyp, jymysqy әreketting jolyn kestik. Birqatar qalada ótken beybit sheruler jappay tәrtipsizdikke úlasty. Ásirese, tәuelsizdigimizding altyn besigi – Almaty qalasy qatty zardap shekti. Qaraqshylar qalany qiratty. Kýshtik qúrylymdargha shabuyl jasap, qaru-jaraq qoymalaryn tonady. Sonyng kesirinen jazyqsyz adamdar opat boldy. Qiraghan dýniyeni qalpyna keltiruge bolady. Biraq ýzilgen ómir qayta jalghanbaydy. Múnday oqigha eshqashan qaytalanbauy ýshin biz qoldan kelgenning bәrin jasap otyrmyz. Elimizding amandyghyn, jerimizding tútastyghyn qorghau – bәrimizding perzenttik paryzymyz. Búl maqsat – Preziydent retinde men ýshin eng qasiyetti borysh. Túraqtylyq pen tatulyq bolsa ghana, osy mindetti oidaghyday orynday alamyz», – dedi Memleket basshysy.

«Taghzym» memorialy – kóp satyly sәulet kesheni. Búl eskertkish әrtýrli týsten túratyn tórt emosionaldy-arhiytekturalyq bólikke bólinedi. Atap aitqanda, aqshyl súr bóligi enserudi, qara týs qantar oqighasy kezindegi dýrbeleng men ýreydi beyneleydi, al súr bóligi – qúrban bolghandar men tógilgen qannyn, adam shyghynynyng simvoly, aq týs túraqtylyq pen damugha úmtyludy, qoghamnyng әl-auqatyn, últtyng ózin-ózi tanuyn, kýsh pen әdiletti memleketke degen senimdi bildiredi. Ár bólikte halqymyzdyng úly túlghalarynyng qanatty sózderi jazylghan tastar men stellalar ornatylghan.

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406