3

Kerimbek býgin inisi Aryppaydy jasy ýlken Abdollanyng ayaghyna jyqqaly otyrghan. El birligi ýshin sony istemek. Anada bir ay tergeude bolyp, sonynan osy merzimi qosyla ýsh ay qamau alghan Aryppay keyingi eki ay kesigin de bitirip shyghyp kelgen. Búl inisining kýzdegi lang isi ýshin, Kerimbek alghashynda qatty kýiip, renjigen bolsa da, keyin onyng qanday eseptermen úrynghanyn Áliyden tolyq qanyghyp bilgen son, lajsyz toqyrap qalghan bolatyn. Endi inisi qamaqtan shyghyp kelgende onymen basqa jónmen sóilesip, el mereyi ýshin Abdollanyng ayaghyna jyghylyp «na-maqúl» bolasyng degen.

Búrynghy kek-qyjyly óz ishinde qazanday qaynap jatsa da, Aryppay Kerimbektey agha aitqan song búl baylamgha eriksiz bekip, ýnsiz kóngen-di. Abdolla әri Kerimbek auylymen jaqyn qúda. Kerimbekting inisi Ahmady Abdollanyng jaqyn qaryndasyn, Bazarhandy alyp otyr. Onyng ýstine Abdollanyng bir qyzyn jas kýninde Maqsútqa atastyryp qoyghan-dy. Jartylay qalyng berilgen bolsa da, Kerimbek pen Abdolla ortasynda әr jaydan úghyspastyq tughaly jәne sol qalyndyqta er jetkeli Maqsúttyng kónili bolmay, ol Qúdalyq búrynghy boyymen toqtap túrghan.

3

Kerimbek býgin inisi Aryppaydy jasy ýlken Abdollanyng ayaghyna jyqqaly otyrghan. El birligi ýshin sony istemek. Anada bir ay tergeude bolyp, sonynan osy merzimi qosyla ýsh ay qamau alghan Aryppay keyingi eki ay kesigin de bitirip shyghyp kelgen. Búl inisining kýzdegi lang isi ýshin, Kerimbek alghashynda qatty kýiip, renjigen bolsa da, keyin onyng qanday eseptermen úrynghanyn Áliyden tolyq qanyghyp bilgen son, lajsyz toqyrap qalghan bolatyn. Endi inisi qamaqtan shyghyp kelgende onymen basqa jónmen sóilesip, el mereyi ýshin Abdollanyng ayaghyna jyghylyp «na-maqúl» bolasyng degen.

Búrynghy kek-qyjyly óz ishinde qazanday qaynap jatsa da, Aryppay Kerimbektey agha aitqan song búl baylamgha eriksiz bekip, ýnsiz kóngen-di. Abdolla әri Kerimbek auylymen jaqyn qúda. Kerimbekting inisi Ahmady Abdollanyng jaqyn qaryndasyn, Bazarhandy alyp otyr. Onyng ýstine Abdollanyng bir qyzyn jas kýninde Maqsútqa atastyryp qoyghan-dy. Jartylay qalyng berilgen bolsa da, Kerimbek pen Abdolla ortasynda әr jaydan úghyspastyq tughaly jәne sol qalyndyqta er jetkeli Maqsúttyng kónili bolmay, ol Qúdalyq búrynghy boyymen toqtap túrghan.

Aryppaydyng býgingi ayaqqa jyghyluyn ósip-óngen búl túqymnyng ishinde qostaghysy kelmeytin bir adam ghana bar. Ol Aryppayday tuylys, jaratylysta ózining ainyp-aumas joly bar, tabandy aghasyn kóz aldy tirlik qamynan ózgege boylaghysy kelmeytin, qara esep toptyng dәstýrshil ortasyna kóz júmyp jyghyp bere salugha shynymen qiya almaytyn jalghyz - Maqsút. Atagha jol bop bekigen salt, dәstýrden anaghúrly oiy ozyp túryp-aq, sonyng baqyryp, bauyzdalghan «qúrban laghy» bolu kerek.

Ras, әkesi Maqsúttyng oiyn týsinbeydi emes. Baghalap, barlap sóilesken.

- Balam-ay, bir ózing kópten aua jayylghanda barar óris-sóreng qaysy? Sonyndy qoldap otyrghan kóbing qaysy! Bireu jylaytyngha bireu kýlip otyratyn, ala jylan ómir emes pe búl. Qayda bolsyn, zamangha baqpay er onbaydy, - degen. Balasy Maqsút ózining Aryppayday tuysynyng barlyghyna kónili marqayyp jýretinin Kerimbek te biledi.

Ángime sóz baghanadan beri el ishindegi birtalay ýlkendi-kishili dau-shardyng basyn shalyp, keybireui osy jerding ózinde tynymyn tapqanday boldy. Búndayda júrt bir-birin ayaspay ashynysyp, shyndasyp ta ketedi.

Týstikten songhy az aldanys, ayaldastan keyin esikten Aryppay kirip kele jatty. Ol ózi qamalap jatqandaghy bir oqighany Maqsútqa kýlip әngimelep bergeni bar.

Bir kýni týnimen qalyng qar jauypty da, tanertenine búlardy qar kýreuge shygharypty. Syrtta múnan búryn basqa qapastan shygharylghan Abdolla aqalaqshy zәmbilmen sabylyp qar tasyp jýrgen eken.

- Qyryq-elu qadam jerge nayzaly myltyqpen qiya bastyrmay aryly-berli aldygha salyp aidaghan saqshy nazarynda eki qoly zәmbilden bosamay, ýlken týlki túmaghy milyqtap, kózine týsip terlegen «әriptesin» bayqaydy. Múnday sýrgin kórmegen semiz adam, yrsyldap búlau bop, qar jaughan jyly kýni bet-samayynan búrqyldap bu shyqqan deydi. Arypbaydyng ony qamaudan bergi kórgeni osy bolady. Ózi aqalaqshynyng әdeyi dәl qarsy aldynan keledi de:

- Assalo-ou-malikum! - dep qolymen tósin basyp, soza sәlem beredi. Biraq Abdolla múnyng sәlemin almaydy. Búryn sony estigen Maqsút qazir Aryppay esikti ashyp kirip kele jatqanda, onyng qas-qabaghyn baghyp qalghan-dy. Qara eltiri túmaghynyng bir jaq qúlaghyn ishine jymqyryp alghan, saspas jigit kirgen boyda eki kózi top ishinde Abdollada bola jәne dәl sondaghyday sozyp:

- Assalo-ou maghaleykum! - dep ong qolyn tósine basa tura solay bettep bara jatqanda tómen otyrghan Maqsút eriksiz myrs ete jazdap, ózin tez tejep qaldy. Aryppay kelgen boyda Abdolagha qos qolyn úsynyp, onyng maldas qúryp otyrghan juan qonyshty etigining aldyna óz bas kiyimin alyp tastady da:

- Na-maqúlmyn taqsyr! - dedi, qolyn keudesine qoya taghzym etip. Ýi-ishi bir sәtke jym bolyp qalghan. Abdolla top aldynda ózi de ynghaysyzdanyp, Aryppaydyng túmaghyn jerge kidirtpey qolyna ala berdi. Jigitting basyna túmaqty óz qolymen kiygizip jatyp:

- Tәnir riza bolsyn! - dedi bayau. Júrt endi ghana dabyrlasa ýn qatyp:

- Oi, bәrekeldi!

- Ua, bereke tap!

- Basynday bas iyilsin, qaraghym! - desip, Aryppaydy alqap jatty. El tatulyghyna jamau bolghanday shynayy rizalyq, alghys ýnder edi. Jalghyz-aq, Aryppaygha Abdolla sonsha sene alghan joq. Ol da sózge baqpay, kózge baghatyn adam.

Aryppaydyng jasy otyzgha tartqan bolsa da ýilenbey kelgen, qatarynan keyindenkirey bastaghan jigit. Aghalary búghan dep, esh jerge qalyng bermegen. Ózi toqal shesheden tughan ýsheuding ortanshysy. Bәibishe balalary bastyghy Kerimbek bolyp, búl inini ata-anadan jas qalyp edi demedi me, әlde ózi iykemdeuge kónbedi me, - yzaly jigit búl shaqta óz ómirine sony da zor qapa sanaytyn. Abdollagha da bir jaghynan bayaghy qyzy ýshin ózining sonday qaytymy joq, ashynghan shaghyndaghy ish qyjylymen uytty bolghan. Mine osynyng bәri barlyq ýlken-kishi, tughan-tuys ishinde әsirese Maqsútqa tolyq ayan. Búl tuysynyng tilsiz jatqan ruhany pikirin jetip oilap, sol úghatyn. Sonday ójet Aryppay Abdollanyng aldynan qayta búrylghanda, Maqsút búl aghasyn eshkimning tәlkegine qimay, ayap ketti. Oghan búiyghyp qarady da, otyrghan jerinen tez týregep ózining órgi jaghynan oryn berdi. Maqsút Ály men Aryppay ekeuining istep jýrgen әreketi turaly kóp oilanghan. Al qazir aghasynyng betine qarasa, endi ol tipti mýlde eshteme bolmaghan, eshnәrse kórmegen kisidey, «sonyng bәri bolugha tiyis degendey núsqasy bar. Taylaqbay Aryppaygha jayghasqan son, az kóz salyp otyryp:

- Osynyng kóz, qabaghyn, әsirese shodyrayghan shýidesin kórgende Ánkejan batyrdyng ózin kórgendey bolamyn! - dep әldeneni terenirek eske alghanday boldy. «Eger óresine say jol berse, jeter jeri birazgha shaqyratyn túqym-au, ózi» degen oimen janashyrlyq, tileulestikpen nazar salghan.

Býgin Kerimbekting Abdollany el kelesine keltirgeni júrtqa mәlim bolatyn. Sol kópshilik Mamozy men Abdolla arasynyng ajyraghanyn da jaqsy úghyp kep otyr. Eshkimmen aqyl qorytpay jasaghan Aryppay әreketining týpki mәnin jalpaq el bilgende oghan tanyrqamaghan, syrtynan qoshamet aitpaghan Sheru joq. Bar Sherudi Kýrege qarsy keltirgen batyldyghyna say, adam tappas ailakerligin sóileushi edi. Sol jigit mynau kópting ishinen oryn alyp jayghasqannan keyin Taylaqbay sóz bastady. Aytaryn Aryppaygha da, Abdollagha da tiyetindey etip, sózin әueli jay bastap:

- Er men er kóksengirde bas qosady degen ghoy, ainalyp bas qosyp otyrsyn. Bir dau bitip, ruly el tynys alyp otyrsyn. Elemegen bir dau bir taypa eldi órteydi dep búrynghylar nege aitqan! - dep sәl tyghylyp otyrdy da, az tosqyza bere kenet bastap, josylyp shyghatyn zor ýnimen sanqyldanqyrap sóiley jóneldi. Tisining qamaly әli búzylmaghan sózger adam múnday kezge kelgende shoqtyqtanyp janyp ketedi.

- Ana jaman, toghyshar Mamozynyng bir bilgenin sen qazaq óz ishinmen on bilip otyrasyn. Biraq amalyng ne! Kýntughan kýdisting Áziret-Álidey kýshi bar. Kýderi bolsan, shydarsyn, kýmiljik bolsan, kýitikteumen shylauyna shygharsyn. El sekiytip serke soyghan son, serkesh dauyn bitirmeseng kimge sert! Anang sýtin aqtamay, adasyp baqsang kimge sert! Joq, olay bolmas, bola qoymas, jarandar? Alys jol atty synaydy. Auyr jol erdi synaydy. Ómirding synyna qanday jigit shydaydy. Qansha auyr bolsa da auytqymay baq! El iyesi degen son, sýiekke bastyrghan tanbaly ólimmen, qúnsyz ólimmen ólmey, eng bolmasa minsiz ólimmen ól! Malyna maqúl bolmay, aryna maqúl bolsan, sonda ghana óteysing halyq-anannyng qaryzyn. Joq, ony istey almaydy ekensin, el ishinde jýrgize alatyn tabylsa, soghan ber! Qasiyetti halqynyng boryshy, qaryzy men paryzy ýshin zamanyna kóz tasta, el basqarghan azamat! - dep bir toqtady.

Býgingi búl kelip otyrghandar ishinde kise beldik, kórikti bórik, týlki túmaqtylardan ózge bastaryna bóstekileu qonyr eltiri, qara eltiriden túmaq kiygen, kiyimderi júpyny, ýnsiz kisiler de kóp bolatyn. Taylaqbay sózining ýstinde sýiingenderin әsirese solar jasyra almaghanday. Otyrghan oryndarynda keybiri qybyr bayqatyp, «úqtym», «dәl», degendey shyraylarymen tesilgen, úiyghan kózderi belgi tanytqan. Tór jaqtaghy mosqaldau bireui kýreng eltiri túmaqty shombal basyn azgha deyin iyzep-iyzep otyryp, óz ýnin ózinen úrlaghanday, búiyghyp qana:

- Tusang tu! Tusang tu! - dep qoydy. Búl qúr beldikti Múrynshaq bolatyn. Artyq sózge, arzan iske zauqy joq, tarazy, qasan, Múrynshaqtyng bar tolghanghany-aq osy edi.

Múnan basqa auyl-auyldyn, ata-atanyng basshylary deytin shetinen óz qadirin synaghysh, shirenshek top sózding kóbi Abdollagha tiyip jatqandyqtan, Taylaqbay kenesin qyng etip qostap, syr apshay, ishterinen tilsiz úghyp otyr. Solardyng keybireui osy isting barlyghyn Kerimbek pen Taylaqbay kýn búryn aqyldasyp, ailamen ótkizgendey oilady.

Ol minez, әsirese bir jaghynan, Taylaqbay men Kerimbekting sonau Ánkejannan bergi jaqyndyqtaryn qyzghanyp, kýndeytinderde bolsa, ekinshiden, Abdollamen key jaqtan qoymasy, kómbesi bir bolghandardan tabylady. Keyin bylay attanyp shyqqan son, kýbir-jybyr sóz ghylyp ebi kelse, Abdollanyng qúlaghyna óz dolbaryn pyshy-pyshylap sala qaytatyn da solar. Olar ýshin, baylar ýshin: túlpar tústa, kýlik kýide, jaghasy jaylau, qam-múnsyz, basqa eter ermek joq. Qys sarala qazy men jal-jaya baqsa, jaz sapyruly sary qymyz ben salqyn belde jan shyrayyn baqsa, sonymen qosa jyl on eki ay ishinde qyzyl auyz, qysyr sózdi baghatyndar da osynday baylar jaghy. Baytal minip, qúlynnan dәme qylmay kedey jýredi. Qysy-jazy bel sheshpey, salbúryndy bop jylqyshy, qoyshy jýredi. Sarala etek, sauys bop, irgesinde qosaqbasty, salbókse malshy qatyn jýredi. Júmysy joq kuәger, boryshy joq kepilger, at ýstinen biylik aitqan bay-baghlan kóp. Abyroydy alastap, aryna sýienbey baryna sýiengen qasqyrauyz, týlki qúiryq «jaqsylar» jýredi. Kýni shuaqty, qonysy suatty, sayaqty sangha sanamay, kisi perdesin jyrtatyndar solar. Óris maldy, dastarqan mayly, jany auyryp, janshylyp bilmegen atqa miner bar. Ómirge әdildik kerek ekenin ólerinde oilaytyndar bar.

El ishining sózine, әsirese osy biyl oquyn bitirip kelgennen beri molyraq aralasyp jýrgen Maqsút ýy toly jiynnyng әrbir qimyl, qabaghyn qyraghy andyp, qalt jibermey sezinip, baghyp barlauda.

Mynau otyrghan Múrynshaqta jalghyz qyz bar. Baghanaghy Derbisaly - Burabay kópten beri sony óz balasyna súraytyn. Basynda Burabay Múrynshaqty sóz búzbas momyndyghyna qyzyghyp, kóp qolqalap jýrip ózine qonsy qondyryp, búghan jylqysyn baqtyrghan-dy. Keyin Múrynshaqtyng aldyna minip barghan jas qyzy, boy jete kele kóz tartarlyq, óndi bala bolyp ósedi. Óz malshysynyng ýiinde qiylyp әsem qyz otyrsa, Burabay kózi ony kórmey, noghala bolyp pa! Erte kýnnen aragha kisi jýrgizip, qyzgha sóz salghyzady. Biraq, Burabay qyzdy jasy otyzdy alqymdaghan balasyna, әiel ýstine, toqaldyqqa súratqan. Búl iske qazaqshylyqtan asa almaghan jәne ómiri kedeyshilikten shyqpaghan Múrynshaq az beli bosaghanday, sabyr saqtap oilaghanymen, qyzy men әieli yqtiyar bolmaydy. Sonyng ayaghynan qyz әkesine narazy bolghan Burabay kýzgi otardaghy óz jylqysynan, qazannyng qara dauyly kezinde, bir týnde ýsh tu biyeni Múrynshaqtyng aldynan úrlattyrady. Búny soghan jyghyndy etedi. Biraq keyin «Burabay biyelerin belgisiz bireulerge ózi aldyrypty» degen sybys shyghyp, Burabaydan qatty ish tartyp, týnilip qalghan Múrynshaq endi erte kýnnen bas amandaghysy kelgen-di. Qúlaghyna tiygen, úqqanyn aityp, Kerimbekke barghan bolatyn. Jәne sonymen qosa qyzdyng da óz basyna arasha tilep jazghan aryz haty el aghasy Kerimbekke jetken edi.

Búghan kórinip túrghan aighaq, dәlel bolmaghan son, Kerimbek ashyq eshnәrse aita almay, tek qana Burabaydan Múrynshaqtyng endi bas saughalap, qútylyp aluyna mәslihat bergen. Jylaghanday bop kelgen qartang kedeyding óz qolyndaghy jalghyz biyesine bir biyeni Qarymsaq berdi ghyp, Kerimbek ózi qosyp, qazirshe Burabaydyng eki malyn tólettire túrghan. Sol kezde jany auyrmaghan Burabay óz auzynan: «qalghan bir jylqymdy kesheyin, qyzyng ýshin әli de oilanyp kór» degen sózdi aityp qalady. Istep otyrghany zorlyq ekeni bilinedi. Múrynshaq Kerimbekting kómegimen ejelgi mekenine kóship alady.

Isting aldy solay tynghanymen, keyin Qyzaydyng Torghay ruyndaghy Burabaydyng bir jekjatynyng auzynan sol jaqqa Burabay asyrghan ýsh biyening sybysy shyghady. Sheruge sonyng úzynqúlaq deregi bilingen bolsa da, Burabay biylghy jazda ony moyyndamay, bettetpey jýrgen bolatyn. Kerimbek kýzde osynyng izinen Qarymsaqty jiberip, anyghyna kóz jetkizedi. Arada, kýz kezinde anadaghy lang kiyip ketip, Sheruding bar basshysy Kýrege qotarylghandyqtan, ony tekseruge múrsha kelmegen. Burabaydyng baghanaghy ertede ótken әngimege salghan jerden shart ketip, eshnәrseni qyrtysy sýimey otyrghany sol edi. Taylaqbaydyng Burabay turaly ә degennen sóz qozghauynda býgin tekseriluge tiyisti sonday mәn jatqan. Burabay jaqyn kýn ishinde Múrynshaqqa sózge tәuir bir kisi tauyp jiberip: «Bir janylys ketse ketken shyghar, qam sýt emgen shiykimiz kóp pendemiz! Oghan aghayyn renjimesin! Auyz dәmdini, kóz әrlini sýiedi. Sózding shyny, әiteuir amaldap bolsa da aghayyngha bir erkelik etip, sony qolgha týsirsek, Múrynshaq kónilining jyrtyghy bolsa jamala jatar degen aptyqpen es tappay, ayaqty aghat basyp qaldym. Dýnie bir ailyq, bir jyldyq emes, ólgenimizshe taghy talay bet kóremiz. Bergen eki biyesin qaytaramyn. Adasqan bolsaq, sasyq et, kemik sýiekten jaralghan kýl-kýmire pendemiz. Ayyby bolsa ala jatar. Alsyn! Bolmasa basyndaghy tilegim tilek, niyetim niyet. Álde de bolsa oilanyp, balasyn balama berip, sýiek dos bolsyn!» dep maydalap sәlem joldaghan. Ayybynyng ornyna kejimdegen súlu tory attay etip jabulap, jylmighan әdemi sózin, su tógilmes jorgha sәlemin «jetektetip» jibergen.

Búl - onyng Qarymsaq ana jaqtan anyq derek әkelgennen keyingi jylmaghaylyghy edi. Is solay bolghanmen bәle quumen qonsylyghy joq Múrynshaq oilanyp: «Yapyr-ay, ә! Aytsang óstip aghayynnyng kónili auyrsa, aitpasang aqyng ketse!..» - dep otyryp-otyryp: - Maqúl, bir jóni bolar, - dep Burabaydyng kisisin qaytarghan. Burabaydyng janaghy zar-tilek sózderine tipti jýiesi bosaghanday bolghan. Osynday ólerdegi sózin estigen son, «býgin istegenin erteng taghy isteydi-au» degendi oilap ta qoymaghan.

Artynan búl sózdi Múrynshaq Kerimbekke kelip bildirgen-di. Ózi sheshilgeli túrghan sharua bolsa, endi Kerimbek te el ishin qyrghiy-qabaq etpeudi jón eken degen.

Burabayday teris adam Sherudegi óz atasy Dәrbisaly tabyn búl ortadan iriktep, ekshep aluy op-onay. Jәne Burabay Kerimbekting әkesi Ánkejannyng zamanynda at jalyn tartyp mingen azamattyng bireui bolghandyqtan, saqalyn syilau taghy bar. Sapolattan «sýiek tistegen» kýieuligi jәne bar. Sonymen býgin bir әredikte Kerimbek týtigip otyrghan Burabaydy isharat etip syrtqa onasha shaqyryp shyghardy. Baghana Taylaqbay sózderinen beri ishinen qypyldap, jan tappay otyrghan ol Kerimbekting búl kisiligine shyn jýgine marqayyp, anyq qanaghattanghan. Jýresinen jayghasqan qalpynda qysqa jauap aitty:

- Bilgir túqym en... Bilgirligine bolayyn! Kinәlining tili qysqa ghoy, tilim qyrqylyp otyr! Aytpaghanymdy ózing úq. Saghymdy syndyrmas dep, sanana senip kelip em... «Qoraz qoyqandap qyrghy baryn úmytady» degen osy. Múrynshaq eki biyesine qosyp qúnan búqa aiybyn alsyn! - degen. Kóp aldyna týsem be degen ýreyden quys keudesi ghana otyrghan oghan qarap «kónili kedeydi eshnәrsemen bayyta almaysyn» dep oilady Kerimbek. Bir ghajaby, ar jazasy Burabay ýshin sonau bala jasynan ótpeli nәrse edi.

Býgin búl otyrysta Taylaqbay Burabay turasynda ózge sóz qozghamady. Janaghy Kerimbek bilgen jón-josyq Múrynshaqqa da eskertilgen-di. Burabay múrtynan kýlip, tym-tyrys otyra berdi.

Kýn ekintige taqaghan shaqta búl jiyngha kelgen qonaqtyng kópshiligi-aq, ózi әkelgen mýddeli sózderin bitirgendey bop, mәjilis te qarar tabayyn degen. Kerimbek oiynda saqtaghan azyraq sózin endi osy uaqytta aitty. Ángimeni «zaman mynau, zang mynau, eldin, jerding qamyn oilayyq» degennen bastaghan. Ong býiirde, qonaqtardan tómendeu jerde, mol keudesin joghary ala otyryp, ýy ishinde eshkimge búrylmay sóiledi. Kýmbirlep shyghatyn, tynysty ýnine aiqyn bir uayymsyz qosyla sóilegende, tili emes, jýregi ýn qatqanday, arghy, ishki jaghynan keledi. Syzdy janaryn otyrghandardyng ýstinen asyra tastap, sózin bastay berdi: - Ómir ótip barady. At basyn búrghansha ai, ainalyp kórgenshe jyl ótedi. Artynda qayysqan qalyng el, úrpaghyng qalyp barady. Sonau qúba qorym qalmaq zamanynan beri qazaq, sening jaqsylyq kórgen jering joq. Jenseng tasyp, jenilseng jasymaghan, shyn er halqyng bar edi. Eren - er, beren - beling bar edi. Qayranda qalghan balyqtay, qazaghynnan bólinip, osy bir ónirde «barsa kelmes» araly bolyp qalghanyng da sol keshegi kórgen «aqtaban-shúbyryndylyqtyn» әlegi eken. Endi býgin aidahardyng auzynda, arystannyng jolynda taghy otyrghan joqpysyn! Jalqy baq ortaq bolmas, baq - jalqy, aqyl - ortaq, Ózdi-óz baghyna semirip, senip qalma, aghayyn. Ering elimen oilasyp, әieling erimen oilasatyn úyaly tamyr, úrandy kýning kelgen. Býgin bolmaghanmen, soghan aparady seni! Sanasyz qúlaq, sanyrau bop bodandyqta kete berer týring bar. Auzynnan aqyn, kózinnen meyir kórinetin jerine jetip otyrsyn, qaryndas! Zamanynnyng ózinde meyirim joq. Senen meyirim kýtip otyrghan da joq. Sony oilay ma dese, óz artyna qaljuyr baylaghanyng qalmaydy! Qymtay-qymtay qyzymyzdyng ishi bilinip bolghan joq pa osy! Aynalannan qysyp bara jatqan myna bir qyrsau zamandy taniyq. Tobyrynmen obyr jútqaly jatqanda ózdi-ózimiz ala baqa, ash jylan bolghandy qoyayyq.

Til jýirik emes, shyn jýrik, Andamaytyn әngi, tyndamaytyn bәngi sirә sen bolyp ketseng de, ainalana bir qaranatyn kezine keltirip otyr. Aldy-artyna kóz-qúlaq bola jýr, aghayyn!

Otyrghandar eshbir qybyr shygharmay, tynyp qalghan. Búl sóz Abdollagha da ishinara keybir Abdallany jaghattap, jaqtayyndargha da, әsirese osy býgin, endi ghana dúrys qonyp otyrghan siyaqty.

Kerimbekting búl sózine qarap Abdollagha, onyng ózine orayly bir sәt tughanday boldy. Abdollanyng ertede Maqsútqa aittyrylghan, búl uaqytta boyjetken qyzy - Zeynep otyr. Teginde qara sayasatqa jýirik, esepshi aqalaqshy Kerimbektey ruly elge bedeldi, turashyl adammen qúda boludy әu bastan múrat tútqan. Sóz baylasty ma, endigi tauqymeti Kerimbekte.

Qyzdyng jolyn tosu - baghyn baylau. Ol ata-ananyng ghana emes, býkil auyl atynyn, tipti, el atynyng namysy. Mine, osy is beldi auyldyng ór kónil, shamshyl adamdaryn shetinen kekti ghyp, alang etken. Qyzdyng aghayyn-aumaq, jaqyn-juyghymen, tapqan sheshesi Kermeqas bәibishe әldeneshe kýpinip, sol ýshin bas ta qosyp, soqtaly sóz tughyshtatyp jýrgen. Kermeqas deytin ýlken qarasúr bәibishe kýieuining de qúlaq etin jegen. Tek sabyrly Abdollanyng eki qabat әielding tózimindey shydamylyghynan osy uaqytqa sozylyp jetken biteu jara bar-dy.

Sol jaydy Abdollagha tap osy joly da neshe qayta tapsyryp jiberip, búnyng jolyn eki kózi tórt bola kýtip otyrghan ór minez, juan auyl bar. Ataghyna daq týsip, synyq kónil bolyp, keudeli auyldyng әlpeshteuli boyjetkeni - ol otyr.

Kerimbekting janaghy sózin ýndemey qúp alghan Abdolla býgin ózge top taghy bir talay әngimening basyn shalsa da sóilemey qaldy. Bir jaghy keshe Mamozymen kónildes bolyp kep, endi býgin búl ortagha bir-aq kýnde laq etip, ashylyp ketu de oraysyz.

Sonymen qonaqtar attanbaqqa jaqyndaghanda, Abdolla Kerimbekti onasha alyp shyqty. Aytaryn kóp sozghan joq. Qada aghashqa kýmis erli kóp at baylanghan, soqpa dualy danghyraghan ken, taza aulada, shetke taman shyghyp baryp, eki ýlken jýresinen jayghasqan son:

- Keke! - osy ana bir júmys kýpti etti ghoy! Jarymynan kesilgen bir jylan bosaghamnan kirdi de, tórime súlap jatty ghoy! - dedi.

Búl eki adam bir-birine osydan artyq ejeleuge barmas ta edi. Shegine jetken sharua aitylyp otyr. Abdolla myna sózdi aitqanda, Kerimbek Maqsútty eske alyp, «zaman aqyrdyng tuashaq bolghyr balasy-ay!» dep ishinen shyndap qynjyldy.

Bir nәrsege shyn qatty qinala otyryp bekingen jýzben: - Abdolla, osy joly renjimey attana bershi! - dedi. Biraq qúdasy attanyp ketken song da, әkesi Maqsútpen úghysa almaugha ainalyp edi. Maqsútty qayny atasy jýrip ketisimen-aq, onasha ýige alyp, tyqsyryp sóilesken bolsa da, ol erekshe qadirleytin óz әkesining osy bir qolqasyna ray kórsete almay-aq qoydy...

(Jalghasy bar)

Abai.kz