20 nauryz - aqyn Túmanbay Moldaghaliyevting tughan kýni.

Túma jyrdyng bastauynday móldir poeziyasymen әdebiyetimizding kókjiyegin keneytken aqynnyng jauhar jyrlary halqymen birge jasasyp keledi. Túmanbay aqynnyng lirikalyq ólenderi әli talay jannyng jýrek qylyn shertip, kóniline qonaqtary haq.

Áygili aqynnyng tughan kýnine oray bir top ólenderin oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

 

Ótken kýnderge hat jazdym

 

Ótken kýnderge hat jazdym,

Óship qalmasyn oty dep.

Izdeydi, mýmkin, hat jazdy

Armangha toly kókirek.

Taghdyrym, meni jýdetpe,

Biyiktep úshsyn nar qúsym.

Qartayghan qaysar jýrekte,

Jigitting oty, barmysyn.

Bitpegen әni, әueni,

Jigit edim ghoy men kýshti.

Bes japyraghym bar edi,

Bir japyraghym jelge úshty.

Qúlatyp aldym ai, kýndi,

Jylady janym enirep.

Kóteristi auyr qayghymdy,

Sýiedi elim meni kep.

Nayzaghay soqqan qaraghay

Ormanda osy az ba, әtten.

Jana ayaqtanghan baladay

Jýremin qúlay jazdap men.

 

Óleng jazbasam

 

Óleng jazbasam,

birdenem joghalghanday,

Mazam ketip jýremin onala almay.

Álsizdik pen mәnsizdik, mazasyzdyq,

Sonymnan bir eredi olar qalmay.

Ózimdi ózimdi únatpay,

20 nauryz - aqyn Túmanbay Moldaghaliyevting tughan kýni.

Túma jyrdyng bastauynday móldir poeziyasymen әdebiyetimizding kókjiyegin keneytken aqynnyng jauhar jyrlary halqymen birge jasasyp keledi. Túmanbay aqynnyng lirikalyq ólenderi әli talay jannyng jýrek qylyn shertip, kóniline qonaqtary haq.

Áygili aqynnyng tughan kýnine oray bir top ólenderin oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

 

Ótken kýnderge hat jazdym

 

Ótken kýnderge hat jazdym,

Óship qalmasyn oty dep.

Izdeydi, mýmkin, hat jazdy

Armangha toly kókirek.

Taghdyrym, meni jýdetpe,

Biyiktep úshsyn nar qúsym.

Qartayghan qaysar jýrekte,

Jigitting oty, barmysyn.

Bitpegen әni, әueni,

Jigit edim ghoy men kýshti.

Bes japyraghym bar edi,

Bir japyraghym jelge úshty.

Qúlatyp aldym ai, kýndi,

Jylady janym enirep.

Kóteristi auyr qayghymdy,

Sýiedi elim meni kep.

Nayzaghay soqqan qaraghay

Ormanda osy az ba, әtten.

Jana ayaqtanghan baladay

Jýremin qúlay jazdap men.

 

Óleng jazbasam

 

Óleng jazbasam,

birdenem joghalghanday,

Mazam ketip jýremin onala almay.

Álsizdik pen mәnsizdik, mazasyzdyq,

Sonymnan bir eredi olar qalmay.

Ózimdi ózimdi únatpay,

qúnsyzdanam,

Kóz aldyma keledi kýnsiz dalam.

Quat tappay úshugha, qonugha da,

Múnayamyn, ózimshe qúr syzdanam.

Baqytpen de kezinde bastas edik,

Bara jatam birtýrli bosqa semip.

Ózimdi ózim aldaymyn,

ótirigime

Ózim senbey, qalarday basqa senip.

Meyirimenen kónilin jibitti de,

Ayaq basty shaldyqqa jigit, mine.

Ne tapsam da, barlyghyn jyrdan taptym

Kýdikti de, kýlkini, ýmitti de.

Ómirimning ózeni jay aqpastan,

Kýnde tanda úiqymnan oyatty aspan.

Jyrdyng ózi - bitpeytin densaulyghym,

Erke kýnim ertenge ayaq basqan.

Jarqyldaymyn, kәrilik, seni úmytyp,

Jigittikting keudeme jeli bitip.

Ómir sýrsem deytúghyn ýmit-keme

Jaghalauda túrady meni kýtip.

 

Qyrlanady, súrlanady

 

Qyrlanady, súrlanady,

Óning keyde búzyp dala.

Kelip qarttyq bir habary,

Soqpay kóniling qyzyqqa da,

Jýretin bir kýndering bar

Atqa minbey, jayau qalyp.

Kónil ketip gýlge qúmar,

Otyrasyng oy oilanyp....

Mening de kóp,

kinәm az ba,

Bәri de eptep oyanady.

Kónilindegi kýlki, naz da

Kóz jasyna boyalady.

Qyzyqty kesh, qúmar әni

Bara jatyr bәri siyrep.

Sәbiylering shygharady

Shynarudan seni sýirep.

 

Tan atty, birazdan son kýn shyghady

 

Tang atty, birazdan song kýn shyghady,

Jayady bar әlemge núr shúghany.

Taghy erte oyanyp ap oy qualap,

Kónilim bir jaqtargha qúlshynady.

Kónilim dәmetedi alystardan,

Ýnsiz kep jýregimmen tabysty arman.

Núr jiyam kókiregime taghy, taghy

Jyljyghan algha qaray aghystardan.

Qaqpasyn jýregimning núrgha ashtyryp,

Ár tannan dәmetemin bir jaqsylyq.

Ár әndi keudemdegi oyatsyn da,

Jibersin jolaushygha joldas qylyp.

Kýndi ber jýregime, jaryq kýndi,

Baqytqa bayaghyday qaryq qylghyn.

Anau bir shal-shauqannyng arasynan

Qartayghan men ózimdi tanyp túrmyn.

Kәrilik kózderimdi baqyraytyp,

Armannyng keldi ýiime aty qaytyp.

Ayaymyn ózimdi ózim onashada,

Qoyamyn ózime ózim aqyl aityp.

Tang atsa, kýn batady kóp etpey-aq,

Tynshygham kónilimdegi bóbekti ayap.

Jýretin qyzdar qorshap qyzyq dәuren

Ketedi, keledi de maghan tayap.

 

Taryqqanda tabynarym - ólenim

 

Taryqqanda tabynarym - ólenim,

Jabyqqanda jalynarym - ólenim.

Barlyghy da ólenimde saqtauly -

Aqyn bolyp neni aittym men, ne dedim.

Jýregime sýienemin kýy bilgen,

Jyry arqyly júrt kónilin iydirgen.

Eng aldymen sýidim adamdardy men,

Anam kórip, әkem kórip sýidim men.

Sol ómirding degenderin qúp aldym,

Árqashanda kóktem aldym, núr aldym.

Jaqsy kórdim qatar jýrgen dostardy,

Tabysyna, shabysyna quandym.

Kónilim dep úqtym gýldi, kógaldy,

Órge bastar ómirimning jol aldy.

Men jamandyq istegem joq eshkimge,

Qoldan kelgen jaqsylyghymdy

el aldy.

Kóktemdegi kók ózendey tasimyn,

Jalghyz auyz jaman sózden jasimyn.

Qatty sózge barghanym joq eshkimmen,

Tәtti sózge jebeushim dep bas iydim.

Birin-biri sýiep túr ghoy ormandar,

Ósiyetsiz, qasiyetsiz bolmandar.

Ey, adamdar bir-birindi qoldandar,

Ey, adamdar, bir-birindi qorghandar.

 

Mahambet

 

Eki jýz jyl. Sen tughaly, Mahambet,

Eki jýz jyl júldyzdargha úmtylghaly,

Mahambet.

Dúshpanyng da, zymyraghan jyldar da

Kelmedi ghoy seni mәngi qúrtugha әli, Mahambet.

Sen jyl sayyn biyiktedin, asqaqtadyn,

Mahambet.

Jamandyqtyng jarmasatyn

jasqap bәrin, Mahambet.

Kóterilding biyigine danqtyng da

abyroydyn,

Ór ózen bop keng dalada bosqa aqpadyn,

Mahambet,

Jyrlaryndy bala kezde jatqa aityp em,

Mahambet.

Jigitimde jigitterge maqtaytyn em,

Mahambet

Aqyndyq ta úly maydan,

bir maydanda jenilsem,

Kelesi bir jenisterge baptaytyn en,

Mahambet.

Senshe ketsek, búl dýniyege senshe kelip,

Mahambet,

Halyq degen úly anadan emshek emip, Mahambet.

Aqyndyq pen batyrlyqtyn

tuyn birdey kóterip,-

Sanamyzda ot bop jandyn

órshelenip, Mahambet.

Sen tirising әli kýnge, sen ólmedin, Mahambet,

Shyn, asuda atyng tayyp bógelmedin,

Mahambet.

Aqyndyqtyng has batyrlyq

ekendigin, endeshe.

Ómirinmen ózing keshken dәleldedin,

Mahambet.

El jadynda mәngi baqy esen ersin, Mahambet,

Saghan degen el peyili eselensin, Mahambet.

Dәl ózindey atqa minip, dәl ózindey jyr tolghap,

Keletúghyn úrpaqtaryng óse bersin, Mahambet!

 

Borysh

 

Lypyldap týskenimmen jyldam kózge,

Men joldas taba almadym jyrdan ózge.

Qayghyny shabu kerek qylyshpenen,

Ay-kýning seni ayalap túrghan kezde.

Arala dýniyeni den sauynda,

Bergeni saghan Qúday berse auylgha.

Dayynda qyzyna da jasaudy erte,

Tayyn da kórsetip qoy asau úlgha.

Úiqydan jýr ózindi kil oyatyp,

Oylanu, oyau jýru - o da baqyt.

Ákelik borysh degen boryshyndy

Úmytyp ketip jýrme Qúday atyp.

Jansyng ba jauraghangha ot beretin,

Jomart bol azdyng ózin kóp kóretin.

Aghalyq borysh ta bar atqaratyn,

Bir ózing ini aldynda ótkeretin.

Qayghyny, birge kórdik quanyshty,

Kógine keudemizden qyran úshty.

Borysh bar azamattyq el aldynda,

Qalay da óteu kerek sol boryshty.

 

Baqytty bol, qazaghym

 

Baqytty bol, qazaghym,

qayda jýrme,

Bara almadyq kóbinde toygha birge.

Ýlestirip әrkimge beretindey,

Bizding tughan ólkemiz bay ma gýlge?!

Biz bitpeymiz, jat bizge onday úghym,

Tabystadyq tariyhqa tanday úlyn.

Kelin týsken keng ýige keng jýrekpen

Jarasady jasasaq qanday yrym.

Men elimning únatam er minezin,

Kópke qyzmet jasaymyn jalghyz ózim.

Kelin týsken ýilerden әsem ýidi

Kórgen emes tughaly mening kózim.

Ásem әnder janbyr bop tógiledi,

Baqyty kóp ne degen ómir edi.

Qyz úzatyp jatqan ýy qyzyghymnyn

Basy bolyp әrqashan kórinedi.

Oyanasyn, oishylym, kýnmen birge,

Kóbelek bop úshasyng gýlden gýlge.

Quanyshyng kóp bolyn senin, qazaq.

Az kórmeding qayghyny býl ómirde.

Tughan jerdi kóremiz janymyzday.

Án bir arman, aitamyz ony búzbay.

Árqashanda baqytty bolghyn, qazaq,

Jiyrmadaghy jigittey, aru qyzday.