Tatarstan derbestiginen tolyq aiyryldy
Tatarstan respublikasy 1991 jyly alghan derbestiginen birjola aiyryldy. Resey qúramyndaghy avtonomiyalardyng ishinde «Preziydent» lauazymy bar jalghyz basshy Rustam Minnihanov preziydent atauynan jәne azamattyqtan bas tartty.
Búl ózgerister kóp úzamay Tatarstannyng Konstitusiyasynan kórinis tabady. Konstitusiyanyng 60 bapty qúraytyn 6 bólimine ózgeris engizilip, 2 jana bap payda bolmaq. Sonday-aq, 25-norma kýshin joydy.
Jana zang boyynsha: Tatarstan egemen el emes, ol tújyrymdama «respublikadaghy biylikti onyng halqy jýzege asyrady» dep ózgertilgen. Halyqtyng azamattyghy bolmaydy, respublika endi qantógis pen zorlyq-zombylyqty synamaydy, soghysty nasihattaugha tyiym salmaydy.
Tatarstan preziydenti «Raiys» dep atalatyn bolady. Memlekettik kenes deputattary immuniytetinen aiyryldy, Konstitusiyadan ókilettikti shekteu turaly federaldy ortalyqpen kelisim alynyp tastaldy. Tatarstan Resey qúramyndaghy qúqyqtyq-demokratiyalyq memleket bolyp qalmaq.
Preziydent lauazymynan bas tartudy tatar biyligi Rustam Minnihanov ketken son, 2025 jyly iske asyrmaq degen boljam bolghan. Biraq elding deputattary ony týzetuler qabyldanghannan keyin birden engizuge sheshim qabyldady.
Nәtiyjesinde memlekettik qúrylys jәne jergilikti ózin-ózi basqaru komiyteti ekinshi oqylymda zang ózgeristerin qabyldady. Ekinshi oqylymgha 73 deputat qatysyp, onyng 9-y qarsy boldy, al bireui qalys qaldy.
Tatarstan respublikasy – Resey qúramyndaghy avtonomiyalyq memleket. 1980 jyldardyng ayaghy men 1990 jyldardyng basyndaghy elding jana sayasy baghyty halyqtyng azamattyq belsendiligin arttyrdy, tәuelsizdikke degen úmtylysyn kýsheytti. 1990 jyly sәuirde KSRO Jogharghy Kenesi avtonomiya qúqyghyn edәuir keneytti. Sol jyly 30 tamyzda Jogharghy Kenes «Tatar kenestik memlekettik egemendigi turaly Deklarasiyany» qabyldady. 1991 jyly el basshysyna «preziydent» atauy berildi, 1992 jyly Tatarstan Respublikasynyng Konstitusiyasy qabyldandy.
Ayjan Temirhan
Abai.kz