ÝIDE

Uaqytqa biz, әlde uaqyt bizge tәueldi me. O jaghyn ajyratugha órem jetpedi. Mine, sonan beri eki jyl aradan zulap óte shyghypty. Mening ómirimde de kýrdeli ózgerister boldy, týbirli ózgerister. Qanday qúdiretining baryn aidam, taghdyrdyng maghan kýle qaraghan osy bir eleuli sәtterin ózgelerge de bastan-ayaq bayandasam, boryshtan qútylghanday bolmaymyn ba deytin senim ýnemi algha jeteleydi. «Men bastan keshken hikayattan sabaq alynyzdar!» Netken jiyirkenishti! Búl әdis týptep kelgende ótken dәuir sarqynshaghy. Alady, almaydy, ony әrkimning jýrek qalauy biledi. Meniki ishtegi týitkildi syrtqa shygharu, boygha daryghan udan qútylu. Udan qútyludyng jolyn taptym. Osy joldardy oqyghan pendening beytarap qalmasyn ishim sezedi, qarghys aitsa da, alghys aitsa da erik ózderinde. Ay, qaydam, alghystyng auyly alys bolar. «Jenil jýristin» kórigin qyzdyrghanym ýshin alghys dәmetkenim-tura aqymaqtyq!  Qarghys aitqandargha da rizamyn. Áyteuir, ong desin, teris desin, bәribir mening aty-jónim birazgha deyin esterinde jýredi. Úmyta almaydy. Biotoktary deneme iynedey qadalar. Bәrin de auyrsynbay kóteremin. Sonyng arqasynda kýnәm jenildeydi. Kýnәning jenildegeni-boydaghy udyng taraghany. Men turaly bireu-bireuge  sybyrlap, «jer-jebirime» jetsin. Tym alaqay! Aty-jónim esh jerde atalmay, ishtegi udyng beti jabuly qazan-jabuly kýiinde qalsa «masqara» sonda!

ÝIDE

Uaqytqa biz, әlde uaqyt bizge tәueldi me. O jaghyn ajyratugha órem jetpedi. Mine, sonan beri eki jyl aradan zulap óte shyghypty. Mening ómirimde de kýrdeli ózgerister boldy, týbirli ózgerister. Qanday qúdiretining baryn aidam, taghdyrdyng maghan kýle qaraghan osy bir eleuli sәtterin ózgelerge de bastan-ayaq bayandasam, boryshtan qútylghanday bolmaymyn ba deytin senim ýnemi algha jeteleydi. «Men bastan keshken hikayattan sabaq alynyzdar!» Netken jiyirkenishti! Búl әdis týptep kelgende ótken dәuir sarqynshaghy. Alady, almaydy, ony әrkimning jýrek qalauy biledi. Meniki ishtegi týitkildi syrtqa shygharu, boygha daryghan udan qútylu. Udan qútyludyng jolyn taptym. Osy joldardy oqyghan pendening beytarap qalmasyn ishim sezedi, qarghys aitsa da, alghys aitsa da erik ózderinde. Ay, qaydam, alghystyng auyly alys bolar. «Jenil jýristin» kórigin qyzdyrghanym ýshin alghys dәmetkenim-tura aqymaqtyq!  Qarghys aitqandargha da rizamyn. Áyteuir, ong desin, teris desin, bәribir mening aty-jónim birazgha deyin esterinde jýredi. Úmyta almaydy. Biotoktary deneme iynedey qadalar. Bәrin de auyrsynbay kóteremin. Sonyng arqasynda kýnәm jenildeydi. Kýnәning jenildegeni-boydaghy udyng taraghany. Men turaly bireu-bireuge  sybyrlap, «jer-jebirime» jetsin. Tym alaqay! Aty-jónim esh jerde atalmay, ishtegi udyng beti jabuly qazan-jabuly kýiinde qalsa «masqara» sonda!

Mine, kórdiniz be, mening aty-jónim sizge da tanys bolyp qaldy. Telefonmen habarlasqynyz kele me, qalauynyz bilsin. Qanday súraghynyzgha da tolyqqandy jauap beremin. Sóitip menimen «syrlasatyn» adamdardyng qatary kóbeye týsedi. Olar mening banktegi «dipozitym». Al mening qolym bos, zerikkendikten emes, ýnemi syrlasatyn adam izdep jýremin. U sonda baryp ydyraydy, oghan tittey kýmәniniz bolmasyn. Búl sheshimnen meni eshkim bas tartqyza almaydy...

Sol týni әlgi janashyrlyq tanytqan ýlken kisi qolqany qabatyn araq iyisinen qanshalyqty jiyirkense de onysyn sezdirmey, asqan sypayylyq tanytyp ýiine sýirelep әkelipti. Ayaghynan túra almaytyn «gharipti» sýirelemegende qaytedi. Jatqan ornymnan qozghamay aidalagha tastap nege jýre bermegen? Adamnyng adamgha degen ayaushylyq sezimi әli de tiri eken-au! Bireuler ony bayaghyda «ólip» qalghan deydi. Qatelesesiz. Ýige kelgen song tyr jalanash sheshindirip, ystyq vannagha salyp, juyndyrsa kerek. (Áne, albastylyqty qaranyz, tyr jalanash sheshindiruge әbden etimiz ýirenip ketken. Qarsylyq kórsettim be, әlde boyymdy  jinay almay bylq-sylq etip túra berdim be, týgi esimde joq). Suyq tiyip qalmasyn dep denemdi spirtpen әbden ysqylaghan synayly. Hosh, sol jatqannan ertengi týs әletinde bir-aq oyandym. Borsha-borsha terlegenimdi, ana dýniyege ketip baryp, qaytyp kelgenimdi onsyz da bilip otyrsyz ghoy, nesine qaytalay beremin. Kózimdi ashsam bóten ýide jatyrmyn. Typ-tynysh. Túla boyymdy mamyqtay aq sýlgimen tanyp tastaghan. Ayaq jaghymda ýige kiyetin jenil-jelpi kiyimder, su jana әiel halaty sellofon qaltadan jana shygharylmaghan. Ou, búl qaydan tap bolghan batpanqúiryq?! Álde aghamyz meni bireumen shatastyryp alghannan sau ma? Tanymaytyn, búryn-sondy kórmegen, bilmegen «T.K»-ni birden ýiine kirgizgeni qalay? Ýy bolghanda qanday ýi, jәy pәterge úqsamaydy. Jihazdaryna kóz sýrinedi. Ne isteymin? «Jedel jәrdemnin» kómegimen tabanymdy jaltyratsam ba? Osy uaqytqa deyin nege bir habar bermeding dep «dispetcher» de syrtymnan shanymdy qaghyp jatqan bolar. Kózine týssem ondyrmaydy. Sebebi, men «jarghy» talaptaryna qarsy, ózimshe әreket jasadym. Búl keshirilmeydi, «júmystan» quylasyn, ne «ortaq qazangha» jospardan tys «tabys» týsiresin.

Dәude bolsa maghan arnalghan bolar dep aq mamyq halatty iyghyma ilip, as bólmesining esigin ashtym. Sol búryshtan әdemi tamaq iyisi shyghady. Ýlken kisi meni kórgende qalbalaqtap, qolynan әldebir ydysty týsirip ala jazdady: «Túrdynyz ba, úiqynyz qandy ma, endeshe shay dayyn...» Qúday-au, múnday jyly sóz estiymin degen ýmit kimning oiynda bar. Týs, týs kórip túrghannan saumyn ba? Qayda tap bolgham? Eski kiyimderimdi qolgha bir týsirsem, qaramdy batyrarmyn búl jerden. Solay, sóz joq myna kisi meni bireumen shatastyryp túr. Júmbaqtyng sheshimi tabylmay túrghanda tabanymdy jaltyratugha tiyistimin. (Bas әli tolyq iske qosylmaghan, ystyq shay ishken artyqtyq etpes edi).

Kiyimderimdi súrap em, qoqysqa ketti dep iyghyn qomdady. «Osy ýiden de siz kiyetin birdemeler tabylar». Bal qosylghan ystyq shay say-sýiegindi jibitedi. Ara-túra ýlken kisining bet-jýzine kóz jýgirtemin. Salmaqty, ústamdy. Mansaby mol qyzmet istegendigi de bep-belgili. Sózderi de mayda. Ótken týnning qyzyq-shyjyghyn eske týsirip, «aynalayyn-au, bayqasandarshyny» qystyryp jiberetin shyghar dep em, o jaqqa attap baspady. «Ázir sizge kóp tamaq ishuge bolmaydy,-deydi qamqor niyetpen,-eptep eptep. Qazir dәriger shaqyrtamyn. Kórsin, teksersin. Eger auruhanagha jatyp emdeletin bolsanyz...» «Qaydaghy auruhana?! Siz-siz, meni...» «IYә, sizdi dәrigerlerge teksertu kerek. Barlyq jaghynan...» «Sosyn?» «Sosyn kórermiz».

Shay ýstindegi «syrlasu» osymen tәmәm. Ýy ishin aralatty. Qala ortalyghyndaghy keng sarayday  tórt bólmeli pәter. Ár bólme әrtýrli jihazgha toly. Topyrlaghan adam qarasy da bayqalmaydy. Sonda myna kisining jalghyz túratyn bolghany ma? Jalghyz basty erkek. Qyzyq adam! Úrlasa da tәuirin úrlasyn dey me. An-tang kýidemin. «Myna zamanda osynday da aq jýrek adamdar bolady, ә?! Esik qonyrauy qaghylghanda ózimdi qayda qoyarymdy bilmedim. Áyeli, ne bala-shaghasy kirip kelse. Mening nem keter deysin. Ákelerining it terisin basyna qaptaydy ghoy. Janym ashidy. Jaqsy adamdy qiyanatqa qalay qiyarsyz. Bizde de jýrek bar. Meni sheshindirip ystyq vannagha týsirgen adamnyng janyn qinaydy-au, bekerge azaptaydy-au! Elge belgili jaghday... «Jas qyzben birge bolghan». «Joq, olay emes, ol onday adam emes!» dep shyryldaghanyma qúlaq asatyndar tabylsa!

Kirip kelgender ónsheng dәrigerler. Bir brigadany týgel shaqyrtqan jәne әrtýrli salanyng mamandary. Basymnan bashpayyma deyin tekseruden ótkizdi. (Giynekolog, stomatolog, urolog, kardiolog...) «Alandaytynday eshnәrse joq!»-dedi olar bir auyzdan. Bizben de jenil qoshtasty. «Kerek bolsaq shaqyrtarsyz». Meni myna kisining kimi degenderin qaydam. Qatal rejimning qúrsauynda qaldym. Týs mezgilinde tas býrkenip úiyqtaymyn. Tórt mezgil tamaghym tarazygha tartylady, bir gramm artyq, ne kemdigi joq. Naqpa-naq. O-ho, «dispetcher» qylghynyp ólip qala jazdaydy. Sybaghanda da әkemdi kózime kórsetti. Qolyna týssem shashymdy júlatyn týri bar. Ne isteyin. «Keshiriniz, qinalghanda qol úshyn bergen «jaqsylyghyndy» úmytpaspyn». Sóittim de qalta telefonymdy segizinshi qabattan laqtyrdym da jiberdim. Búl sheshimge qalay bekingenim de týsiniksiz. Yaghni, ýirenshikti «shanyraqtan» aulaq jýrgim kelgeni me?

Keshki tamaqty tize qosyp birge ishemiz. Ol kisining azan shaqyryp qoyghan esimi Bahradin edi. Kózin baqyraytyp qoyyp, ýlken kisining atyn qalay atarsyn. Kóke desem qalay bolar edi. Bizding jaqta jaqsy kórgen adamyn kóke deydi. «Jaqsy kórgen adamyn». Búl úghym әzirge artyqtau. «Jaqsy kóruge» nege bir jaqty qaraymyz, a?! Bәrin anayylyqtyng aulasyna aparyp tyghamyz. Obal-sauabymen de sharuamyz joq. Mәselen, myna kisini qalay jaqsy kórmeysiz? Meni tughan qyzynday, ne tughan qaryndasynday mәpeleydi. Qazan-oshaqqa qolymdy tiygizbeydi. Nesin jasyrayyn, ydys juu mening ejelgi kәsibim. Áldeneshe mәrte qashyp ketuding de josparyn syzghyladym. Osy toyghanym da jeter. Ómirbayanyn týgin qaldyrmay bayandap berdi. Al mening auzymdy ashtyrmaydy. Men-«T.K»-min. Oghan basty kuәger ózi.  Sonan kele... Ómir boyy diplomatiyalyq qyzmette bolypty. Ministrlikting jauapty departamentin basqarghan. Áyeli bes-alty jyl búryn qaytys bolghan. Bir úl, bir qyzy bar. Olar shetelde, ýili-barandy. Ákelerimen apta sayyn habarlasyp túrady. Kókemiz nemerelerin saghynady-mys, ýlken qalany qaq bólip ótetin ózen boyyndaghy kemelermen qydyrtudy armandaydy-mys, tilin úmytyp qala ma dep alandaydy-mys.

Óz-ózime keldim, búdan songhy ómirim ne bolmaq? Otyz jylym «ot ishinde» ótti. Bayaghydan berge «bayandaghandarymdy» «ot ishindegi ómir» demeske sharang qaysy? Ylghy arpalys. Jeniske jettim be, jeniliske úshyradym ba? So jaghyn kókem qalay baghalar eken desem, auzymdy ashtyrmaydy. Ózi, tek ózi jayynda. Meni búrynnan biletin adamday erkeletip arqamnan qaghady da, әngime arnasyn basqa baghytqa búryp jiberedi. Birneshe aidyng jýzi boldy, peyishtegi hor qyzynan bir mysqal kemdigim joq. Keshkilik ózen boyyn jaghalap, seruenge shyghamyz. Janymyzdan ótip jatqan kisiler bizge súrauly keyipte nazar audaratynday seziledi. «Shal men súlu». Odan basqa ne desin! Qaydaghy-jaydaghylardy aitady, men tyndaushymyn. Osy jýrisimizdi «әriptesterimnin» biri kórip qalmay ma? Kórse dereu «dispetcherdin» qúlaghyna jetkizedi. Qashqyngha qoldanar jaza belgili. Jalang denemnen taspa tiletin shyghar. Ózgelerding qúdaylaryn úmytyp ketpes ýshin. Al «kýndesterim» qanday raqatqa batar edi desenshi! Syqylyqtap, miyqtarynan kýler edi. «Shalmen jatqan qalay, únady ma? Tang atqansha ózinning de silikpeng shyqqan shyghar». Ánsheyin dolbar meniki. Olardyng ózen jaghalap ne bastarynyng iskeni. Búl mangha at izin salmaydy. Solay bolghan kýnde de qorghaushym olardyng qaqpaqylyna kónbeydi. Bir týrli arqamdy asqartaugha tiregendeymin. Qiyaldanyp, týs kórip jýrgennen saumyn ba? Seruennen qaytar jol men ýshin tym auyr. Biyik ýiding aulasyndaghy qúm ýstinde nemerelerin oinatyp otyrghan kempir-sampyr bizdi kórisimen qúbyjyqqa tap bolghanday tesile qalady. Kirpik qaqpaydy. Ne dep sarnaytyndary kókirekte sayrap túr: «Myna súmpayynyng shaldyng basyn ainaldyryp alghanyn qaranyz! Erteng bәrine ie bolyp qalmaq qoy. Biraq ol oiyng oryndala qoymas, jarqynym! Bahradinning úly men qyzy seni tóbelerine shyghara qoymas». Ekinshi varianty odan ótken: «Erkek desek bәrine tiyedi. Áukesi salbyraghan Bahradin ayaghyn qalay-qalay silteydi-ey! Ystyq qúshaq shynymen qutyndatyp jibergennen sau ma? Artyn qysqany jón ghoy, bayghús shaldyn!»

Dәl osy túsqa kelgende «olar ottay bersin» deydi de, qoltyghymnan demep kep jiberedi. Boyymdy tiktep ýlgeremin. Qazan-oshaqqa aralasa bastadym. «Erteng bala-shaghanyz keledi. Meni kóredi, ne oilaydy?» «Ne oilaghylary kelse, sony oilasyn. Allataghala mening jalghyzdyghymdy bayqap, sizdi әdeyi jibergen ghoy. Sizden aiyrylu... atamanyz, atamanyz!»

Ertengi asty tósegime әkep beredi. Ornymnan qozghalmaymyn. Qozghaltpaydy. «Auyryp qalghan joqsyz ba? Bәlkim týstikti meyramhanadan ishermiz». «Qalauynyz bilsin.» Ekeuara súhbat osy dialogtarmen bastalady. Kókem «sizden» «senge» kóshetindey ishara tanytpaydy. Jәne synghyrlaghan dauysy qanday qúlaqqa jaghymdy. Bir qalyp, ózgermeydi. Birtindep «búl ýiden qashan ketemin» deytin kýdik úmytylyp bara ma qalay. Túraqtap qalu ýshin de men taraptan bir әreket jasalugha tiyis qoy. Ol qanday әreket? Jәne ony men nege jasaymyn? Basym qatty. Ýi. Adamzat balasynyng ansap kýtetin jyly úyasy ghoy. Búl ýige de boyym ýirene bastapty. Týrli sebeptermen syrtqa shyghyp ketsem de ýige kelgenshe asyghyp túramyn. Sebebi, onyng sebebin aita alsam, kәni?! Seni bireuding kýtip jýrgeni qanday baqyt! Jәne «aman-esen kelding be?» dep kókemning aldymnan shyghyp, ony-múnymdy qaghyp alyp, bas balasha bәiek bolatyndyghyn nemen týsindiruge bolady? Mәselen, oghan mening tilim jetpeydi. Ol azday-aq «siz tóbe kórsetkenshe terezeden qarap túrdym» deydi. Senem. Tiytimdey jalghandyghy joq. Kókemizge de tosyn jyldamdyq, jigerlilik payda bolghan. Lifti jýrmey qalsa segizinshi qabatqa jas jigitshe jýgirip shyghady. Entikpeydi.

Bir kýni mening qújattarymdy súramasy bar ma? «Ony ne isteysiz?» «Kerek». Mә, bezgeldek, bizding qújattarymyz  «dispetcherdin» seyfinde. Ol da sodan ýmittenedi, «eng bolmaghanda sonysyn izdep keler». Ótirik aitugha tura keldi. Múnan bylay kókemning kózinshe ótirik aitpaymyn dep uәde berip edim. Jaqsy kisini jazyqsyzdan-jazyqsyz jamandyqqa iytermeleymin. Mening ótirigime sheksiz ilanady, bәrin de shyn jýregimen qabyldaydy. Al onyng arty shiyki. Áne, taza niyetti bylghadym. «Joghaltyp aldymnan» basqa dәleling qaysy? «Qalay, qayda joghalttyn?» Búl súraqtardy ishtey buyndyryp óltiredi. Bet-jýzinen eshbir ózgeris bayqatpaydy. Bir júmadan song su jana qújatymdy әkelip, alaqanyma saldy. «Bәrining ynghayy keldi, osy ýige tirkeldin. Endi sizding de ýiiniz bar!»

«Sizding de ýiiniz bar!» Kókemdi qúshaqtay alghym kelip túrdy da, sәl irkildim. Áp-әdemi yqylas iyirimin iritip alarmyn dep irkildim. Bir ynghayy keler. Ol qanday ynghay? Ákemdey kisimen... týsim búzylyp ketti bir týrli. «Siz nemene syrqattanyp qalghannan saumysyz?» Tósegime әkep jatqyzady.  Tanauyma dәri iyisketedi. Mening týgimde joq, tek әlgi quanyshty oqighany boygha sinire almay jatyrmyn. «Ýlken qalada mening de ýiim bar!» A...a, ne, ne dedim, shynymen sonday... «sonday bir adam aitsa nanghysyz» keremet kýn tusa she?! Biraq myna  kisining oiynan shygharlyq jar bolu qayda? Ne, ne dep sandyraqtadym-ey?! Adamnyng adamgha degen ystyq yqylasy tittey nәrseden anyq kórinip túrady deytini qayda? Qúdaydan jalbarynyp, mening boyymnan býr jaryp kele jatqan kәusar sezim endi «ekinshi» jaqtan da bas kóterse eken dep tileymin. Múny «mahabbat» dep bylsh etkizip qalay aitarsyn?! «Mahabbat» deytin qadirli úghymnyng da  qúnyn sәl týsirip aldyq qoy. Tóniregimiz tolghan «mahabbat». Jәne bәri de ashyq-shashyq. Túrpayy. Anayy. Deneng týrshigedi. Qyrsyqqanda sonyng bәri «mahabbat» dep aityla beredi. «Onday biyiktikke  әli jetken joq qoy» dep bireu basu aitpaydy. Álde aita almay ma? Nege, nege olay? Shirkin! Keyde týnning bir uaghynda úiqymnan shoshyp oyanamyn. Kórshi bólmedegi kókemning kókiregindegi oidy maghan aina-qatesiz jetkizip túratyn bir qúdiretti aina bolsa ghoy. Sol ainadan bәrin kórip jatsam. Aramyzdy kirpish qabyrgha ghana bólip túr. Ol kisining qalay tynys alghandyghyn óz qúlaghymmen estisem. Al ol she?.. Irgemde arshyghan júmyrtqaday aru jatyr dep әldenege elegzy me? (Jastyq, qaydaghy jastyq? Jerding astyndaghyny biletin qu bolyp alghanbyz býginde). Bilem, maghan degen kónili kirshiksiz. Aqtarylghysy-aq keler, aita almaydy. Túnyq aidynnyng betin býldirip alarmyn dep qorqasoqtaydy. Selding arnasyn búzyp-jaratyn kýsh qayda? Qolymnan qysugha da, betimnen sýyge de qarsy emes. Qúryp ketkir, jastyng aiyrmashylyghy ayaqqa oralghy. Ghalymdar adamnyng fizikalyq jasy degendi shygharyp jýr ghoy. Soghan sayghanda kókem sonshalyqty qartayyp túrghan joq. «Áli de bir qyzdy qartaytady».

Bar bolsyn bәri de. Áldebir týsiniksiz jaylardy dombazdap, sizdi de sharshatyp jiberdim  be? «Á...ә, shalgha tiyginiz kelip, ólip-óship túrghandyghyndy bayqadyq!» dep osy túsyn  short kesip tastasanyz da óziniz biliniz! Aragha qanday sezimning «jengetay» bolghandyghy qayda bileyin. Ony angharatynday es boldy ma biz paqyrda?!.. Býgin biz erli-zayyptymyz. Tystaghy jel sózding qajeti ne bizge! Nekemizdi jariyaly týrde meshitke  baryp qidyrdyq. Jaqynda qyzdy boldyq... Bayaghy bayaghy ma, kókem meni odan beter óbekteydi. Aqmonshaqtyng ýstine týsip, ólip-óshedi... Sypayylap auylda úlymnyn  qalghandyghyn aitqam... Qyzymyz qatayghan song auylgha әdeyilep baryp, toyyn, jol-jolarghysyn jasap, alyp kelemiz dep meni de sheksiz quantyp qoydy.

Siz qalay oilaysyz men shynymen baqyttymyn ba?!  IYә, adastym, otyz jyl ómirdi «ot ishinde» ótkizdim. Ony múnan basqa nemen tenestiruge bolady? Biraq kókiregimdegi udyng beti birden qaytatynday synay tanytpaydy. Esime týsken sayyn túla boyym qaltyraydy. Ony bezireyip ishime jasyrghannan ne útpaqpyn? Kókem de búl «bastamama» qarsy bolmady. Bilem, mening atym qazir gazet oqyghan adamdardyng esinde. Kelistik qoy, qarghys aita ma, alghys aita ma, ózderi biledi. Men basynan ótken bar shyndyqty bayandadym. Boyym jenildendi, qayta tughanday kýy keshtim...

Sony

Abai.kz