Eki jyldyq jauyngerlik mindetimdi sonau Cibirde - Sahalindegi  Krylien mýiisinde zenittik-raketalyq әskery bólimshesinde atqardym. Divizionymyzdyng túmsyghy tenizge tirelip túratyn. Japoniyagha arqasy tie jazdaghan әskery bólimshemizding basty mindeti – jau úshaqtarynyng memlekettik shekarany búzuyna jol bermeu. «Gotovnosti №1» dabyly qaghylghanda tәtti úiqygha batqan jerimizden atyp túryp, 45 sekundtta apyl-ghúpyl kiyinip ýlgerip, kazarmadan eki shaqyrymday qashyqtyqta ornalasqan raketamyzgha jýgirip jetip, múzday qarulanyp, entigimizdi basa almay soghysugha dayyn  otyramyz. 

730 kýn boyy kerzi etik kiygen soldat kezimde men bir nәrsege - әskery boryshyn óteuge kelgen qazaq jigitterining tózimdiligine, qaysarlyghyna, batyldyghyna, alghyrlyghyna, namysyn qoldan bermeytin ójettigine dәn riza boldym. Synyq sóilem oryssha bilmeytin auyldyng qara domalaqtarynyng eki-ýsh aida tildi ýirenip alyp, emin-erkin sóilep ketetin alghyrlyghyna komandirlerimiz auyzdaryn ashyp tang qalatyn. Ózbek bauyrlarymyz ashanagha qaray úmtylsa, bizding jigitter әskery tehnikanyng únghyl-shúnghylyn zerttep, qúlaghynda oinaytyn.

Býgingi tanda auzyna kelgenin sandyryqtap, jerimizge kózin  alartqan orystar әskerde jýrgende músylmandardan, onyng ishinde әsirese, qazaqtardan qatty qaymyghatyn. Oqu-jattyghu dayyndyghyna oray Sahalinsk qalasyndaghy polkta bolghanymda «sening jerlestering shetinen myqty jigitter» dep qazaqtargha dәn riza bolghan bir ózbekting ishine meyiz qosylghan dәmdi palau pisirip, syily qonaghyn kýtkendey qúrmet kórsetip, ilipat tanytqany esimde.

Alghashqy etigimizdi alty aida tozdyryp, janasyn aludyng uaqyty jetken mezgilde jariyalylyqtyng jyly lebi esip, jaqsylyqtan dәmeli kónilimdi kýpti etip qoydy. Jeltoqsanshyl studentterge keshirim jasalyp, olar oqularyn jalghastyru ýshin joghary bilim alyp jatqan jyly úyalaryna qaytyp oralypty. Úzynqúlaqtan estuimizshe, Sovet Odaghynyng qúramynda bolghan Baltyq jaghalauy elderining qyzyl imperiyamen birjolata at-qúiryghyn kesispek  niyeti bar eken.

Ár últtyng ókilderi azamattyq boryshyn ótep jatqan әskery bólimshemiz on bes odaqtas respublikanyng bir bas gazetin jazdyryp alatyn. Ishinde «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») da bar. Senbi, jeksenbide qarauyldan nemese kezekshilikten qolym  bosaghanda elden kelgen basylymnyng әr sanyn jibermey oqyp,  jaqsy janalyqtarmen janymdy jylytamyn. Bozbala bolyp qalyp, kóshede kóp qydyryp ketken inim men júmys pen ýy tirliginen qoly bosamaytyn anam hatty siyrek jazady. Ájem men әkemnen hat jiyi  keledi. Tentek nemeresining minezin bes sausaghynday biletin әjem «Bastyqtaryna minez kórsetushi bolma. Anghalaqtap jýrgende basyna temir-tersek týsip ketpesin. Qyzyq kórip, aptomatty qolyna  beyseubet ústama, atylyp ketip, jazym bolyp qalarsyn.  Abay bol, jaryghym, abay bol. Ózindi bir Allagha senip tapsyrdym»,  degendi erinbey-jalyqpay qayta-qayta jazady. Auyldaghy әjemdi saghynghanda jazghan hattaryn eshkimge bildirmey oqyp, kónilim kóterilip, rahattanyp kýlip alamyn. Hatynyng ishine keyde zeynetaqysynan jyrymdap ýsh som salyp jiberetini  bar.

Bәrinen búryn men әkemnen keletin hatty asygha kýtemin.  Óitkeni, ol ýi-ishindegi úsaq-týiek tirlikten góri, elding ruhany ómirindegi oqighalardy týk qaldyrmay tәpishtep jazady.

Qústay úshatyn uaqyt әskerde jýrgende kóz ilespes jyldamdyqpen qalypty ómirdegiden de qatty zymyraydy. Tannyng atysynan, kýnning batysyna deyin damyl tappay zyr qaghyp, kýn artynan kýnnin, ay artynan aidyng qalay zymyrap óte shyqqanyn bayqamay qalasyn. Kózdi ashyp-júmghansha bir jarym jyldyng qalay zu ete týskenin mýlde  angharmappyn.

Ýige ketuge jarty jylday  ghana uaqyt qaldy. Alghashqyda suyqqa shydamaytyn denemiz birte-birte shynyghyp, Sahalinning sarshúnaq ayazyn shybyn shaqqan qúrly kórmeytin bolyp kettik, tipti, sәn ýshin әskery formamyzdyng jogharghy týimesin salmay, aghytyp jýretin әdet shyghardyq. Eldi emeshegim ýzile jazdap saghynyp jýrgen kýnderimning biri 1988 jyldyng 4 jeltoqsanynda әkemnen janymdy jadyratqan erekshe hat alyp, quanyshtan jýregim jarylyp ketuge shaq qaldy.

«Qymbatty balam Aman! Qalay, aman-sau jýrip jatyrsyng ba? Densaulyghyng jaqsy ma? Endi «tisi sarghayghan» tәjiriybeli soldatsyng ghoy, qashan qaytamyn dep kýn sanaytyn synayyndy hatynnan bayqadym.

Maghan jazghan hatyndaghy kóp әngimelering maghan únady, kókeyime qondy. Oljastyng tvorchestvolyq jaghdayyn súrauyn, Aqseleudi súrauyng – ol halqynnyng atpal azamattaryn sýngin, onyng mәdeniyetine janyng ashuyn. Búl – adamdy adam etetin, iri adam etetin qasiyet.

Oljas ornynda. Jaghdayy jaqsy. Bayaghy qanqu sózderding bәrining basyna su qúighan. Kemshilikteri de jetkilikti. Qazaqsha kýrese bilmeydi: ishten shaludy, tobyqtan qaghudy... Ýnemi qoytaqymgha basady... Sen «qoytaqym» degen әdisti bile bermeytin shygharsyn. «Qoytaqym» degen ayaqty belge jaqyn jerden salyp, qarsylasyn omyryp tastau degen sóz.

Aqseleu aghang «Bilim jәne enbektin» redaktorlyghynan týsken. Qanqu sóz kóp boldy. Qysqasy, oghan redaktorlyqty qimady. Sonymen qazir ol Akademiyada (Áuezov institutynda) ghylymy qyzmetker. Kandidattyq dissertasiyasy dayyn bolyp qalyp edi. Jetekshisi Myrzabek Dýisenov biyl kýzde qaytys bolyp ketti. «Bilim jәne enbekte» qazir Esenghaly Raushanov deytin jas aqyn. Erteng (5.HII) sol Esenghaly ekeumiz issapargha bara jatyrmyz.

Aytpaqshy, әkeng may aiynyng songhy sheninen bastap «Mәdeniyet jәne túrmys» jurnalynyng әdebiyet jәne óner bólimin basqarady. «Dәneker» degen aidar ashyp, basqa respublikalarda túratyn myqty-myqty mәdeniyet qayratkerlerimen súhbat jýrgizip jatyrmyn. Qaraqalpaq Jazushylar odaghynyng birinshi hatshysy Tólepbergen Qayypbergenovpen súhbat jýrgizdim. Alda Mústay Kәrim, Rasul Ghamzatovtargha baramyn degen oy bar. Ákeng Evgeniy Evtushenkony audaryp bitirgen. 10 baspa tabaq boldy. 1989-da shyghady. Alla amandyq berse, sen keletin kýzde.

Biylghy jazdyng eng ýlken janalyghy – Shәkәrim Qúdayberdiyev degen ýlken aqyn aqtaldy. Abaydyng shәkirti. Abay aulynda tughan. Men Semeydegi toyyna baryp qayttym.

Aldaghy ýlken ýmit – Maghjan Júmabaev, Ahmet Baytúrsynov (torghaylyq, «Aqkól» sovhozynan, otes mirovoy turkologiy bolghan), Jýsipbek Aymauytov – jazushy- dramaturg, osy ýsheui aqtala ma degen ýmittemiz. Praviytelistvennaya komissiya qúrylyp, mәseleler qaralyp jatyr.

Mine, qazaq halqynyng ómirindegi azdy-kópti jana lep osylar.

Qyrkýiekte Ukrainadaghy qazaq mәdeniyetining kýnderi ótti. Ákeng qatysty. Oljastyng gruppasynda boldym. Cherkassk oblysynda, Dneprde armansyz jýzdik.

Balam-au, ómir degen susha zymyrap ótip jatyr ghoy. Aytatyn janalyq kóp, onyng mynau aq qaghazgha qaysysyn sighyzarsyn....»

Hatty oqyp shyghyp myna quanyshty habargha senerimdi-senbesimdi bilmey antarylyp qaldym.  Shynymen de Shәkәrim aqtalyp, jazyqsyz atylyp ketken Maghjan, Ahmet, Jýsipbekterding shygharmalaryn  eshkimnen qoryqpay oqugha bolatyn kýnnin  tughany ma?  Búl ne degen ýlken quanysh, ne degen zor baqyt. Qazaqtyng baghy janyp, azattyqtyng aq tany atyp, sheksiz quanyshqa bólenetin kýnder de alys emes eken-au, alys emes. Orys otarshyldyghynyng qúldyq qamytynan qútylatyn uaqyt ta keledi bir kýni. Kónilim alyp-úshyp, janym jadyrap, jýregim atqaqtap ketti.  Shirkin-ay, meni sheksiz baqyttyng lәzzatyna bólep túrghan quanyshymdy bólisetin adam tabylsa ghoy, sýiinshisine súraghanynyng bәrin berer edim.

Týnde qarauylda túrghanda әr nәrseni bir oilap kózime qayta-qayta móltildep jas keldi. Tәrtip boyynsha, kýzetke shyqqanda eki saghat sergek jýresin, eki saghat myzghyp alasyn, sosyn eki saghat avtomat asynyp oq-dәri qoymasynan kóz jazbay,  dirdektep tonyp,  әri-beri dala kezesin.

Úiqym qashyp, qansha júmsam da kirpikterim jelimdenbey qoyyp, óz ornyma qarauylgha shyqqan basqa soldattardy demaldyryp alyp, týni boyy búrqyldatyp shylym shektim. Alang kónilimdi basqym kelip, ashy týtindi qayta-qayta soryp, bir qorap temekini jarty týnde tauysyp tastap, jigitterdi kazarmagha jiberip, taghy bireuin alghyzdym.

Jeltoqsan týgil, jaz kýnderinde Sahalinning qara suyghy deneng týgil, sýiegindi syrqyratyp jiberedi. Alayda, jaqsy janalyqtan jadyrap sala bergen  janym býgingi kýnning yzgharyn mýlde sezetin emes. Oq-dәri qoymasyn ainalyp kele jatyp, týngi aspangha qaraghanymda, dýnie kenip sala bergendey bolyp kórindi maghan. Soldattyq ómirding qyzyghyn quyp jýrip úmytylyp, kónilimning alys týkpirinde sarghaya bastaghan keshegi kýnning estelikteri tóbe kórsetip, qayta tirildi. Eki jyl búrynghy jeltoqsan oqighasy oiyma oralyp Brejnev alanyndaghy últ namysy ýshin orysshyl biylikting jaghasyn jyrtyp tóbelesip, zorlyq-zombylyghyna qarsy túrghan zamandastarymnyng erligi kóz aldyma elestep oiym san-saqqa jýgirdi. «Beker tógilmepti bizding úrpaqtyng qany. Beker tógilmepti. Qúday qalasa, endi alty aidan song Almatyma aman-esen oralamyn. Qústay úshyp astanama jetkenimde bәri ózgerip, bәri basqasha bolady. Elding bәri kóshede qazaqsha sóileydi. Bala kýnimde «kәne oryssha sóilesinder» dep eskertu jasaytyn orys kempirin kóshede ketip bara jatqan jerinen toqtatyp «Ghafu ótinemin  Mariya Ivanovna! Siz qazaq jerinde túryp jatyrsyz. Sondyqtan da elimizding zanyn  qúrmettep qazaq tilinde sóilesuinizdi súraymyn» dep ol emes,  endi men,  qayda jýrgenin úmytyp ketken  beybaqty sabasyna týsiretin bolamyn. Uniyversiytette de әli talay-talay ghylymy konferensiyalar ótedi. Sonau jyly Oljastyng «AZiYa»-syn qorghap sóz sóilegen kezimde kókeyimde qatqan nanday keptelip qalghan shyndyqtardy sol kezde aityp, sherimdi tarqatamyn. Orys otarshyldyghyna qarsy tóbe kórsetken Múrat aqynnyn  jalyndy jyrlary, tolghaularynyng kitap bolyp basylyp shyghyp, qolyma ústap oqityn kýnderimning de alys emes ekenin jan-tәnimmen sezemin. Basymyzdan qauip-qaterding búlty seyilgen sol әdemi mezgilde shiderin ýzip ketken arghymaqtay kósilip, jyr jampozynyng «Edildi tartyp alghany, etekke qoldy salghany, Jayyqty tartyp alghany, jaghagha qoldy salghany, Oiyldy tartyp alghany, oiyndaghysy bolghany»  degen óleng joldaryn mysalgha keltirip, orystardyng týgin tartsa mayy shyghatyn qúnarly jerlerimizding bәrin  zorlyq-zombylyqpen basyp alghandaryn betterine salyq qylyp basyp, armansyz ishimdi bir bosatarmyn. Shirkin-ay, aqyndyqtyng asyl múratyna jetudi qiyaldaghan armandarymdy ayalaghan myna týn qanday jyly, ghajayyp, tәtti edi.

Elding habar-osharyna elendegen kónilim jaqsy janalyqtardy asygha kýtkenimen, 1988 jyldyng 16 jeltoqsanynan keyin әkemnen hat kelgen joq. Divizionymyzdyng da beybit aspandy bir ay kýzetetin mezgili kelip, әskery ómirding tәrtibinen basqagha moyyn búrugha múrshamyz bolmay qaldy. Áyteuir, sol aida japondardyng eng qauipti әskery úshaghy  qas qarayghanda qayta-qayta shekara syzyghyna jaqyndap, týni boyy úiyqtatqyzbay qanymyzdy iship, iyt-silikpemizdi shygharyp sharshatty.  Ol azday әlsin-әlsin bet qaratpaytyn boran soghyp, doldanyp birneshe kýn qatarynan basylmay, qargha adym jerge jetu múngha ainaldy.

Týngi kezekshilikten keyin sharshap-shaldyghyp  qannen-qapersiz kazarmada úiyqtap jatyr edim, serjanttardyng bireui oyatyp alyp: «Seni komandir izdep jatyr. Tez keluindi búiyrdy. Ýiinde bir jaghday bolyp qalghan siyaqty» dedi tóbemnen dýnk etkizgendey. Apyl-ghúpyl kiyinip, ýsti-basymdy jyldam retke keltirip, jýregim bir jamandyqty sezip, qústay úshyp  shtabqa jettim.

- Joldas mayor, qatardaghy soldat Myrzabekov sizding búiryghynyzben kelip túr, - dedim әskery tәrtip boyynsha ong qolymdy shekeme tiygizip. - - Týimenizdi saludy úmytyp ketipsin, - dep,  soldattardyng symday tartylyp jýrgenin únatatyn komandiyrim maghan eskertu jasady.

-  Ghafu ótinemin» - dedim men qapelimde úmytyp ketken týimemdi salyp jatyp.

- Myrzabekov, mәselening anyq-qanyghyn men tolyq bilmeymin. Estuimshe ýiinde bir jaghday bolyp qalghan synayly.  Almatygha emes, Qostanay arqyly Torghaygha úshasyn. Sony men de asa týsinbey túrmyn. Polkke jetken song әkenning tanysy mayor Porhunov saghan bar jaghdaydy týsindiredi. Biylet tauyp berip, elge aman-esen jetuine kómektesedi. Otbasy jaghdayyna baylanysty biz saghan eki apta demalys beremiz. Eki saghattan keyin vertolet keledi. Jolgha jinaluyna bir saghat uaqyt beremin. Áskery biyletindi úmytyp ketpe. Ýiinnen kelgen shúghyl telegrammany polktaghy poshta bóliminen alasyn. Mәselening anyq-qanyghy sonda jazylghan, - dep, komandiyrim  әskery tәrtip boyynsha bәrin qysqa da núsqa jetkizdi.

Eki saghat ishinde myn-san oilar sanamdy shyrmap, miymdy tesip jibere jazdady. Bәrin de jaqsylyqqa joryp, jamandyq ataulyny janyma jolatqym kelmeydi. Ásheyinde zyryldaytyn uaqyttyng da osyndayda qyrsyghyp, tasbaqaday ornynan әreng jyljyp, tózimi tausylyp otyrghan bayghústy azapqa salyp qoyghanyn qarasayshy. Ákemnin, sheshemning nemese bauyrymnyng birdenege úshyrap qalghanyn oilaudan qorqamyn. Kim biledi? Bәlkim Torghaygha baratynyma  qaraghanda, sol jaqta túratyn tuystarymyzdyng biri dýnie salyp, әkem meni elge alghyzyp, úlyn bir kóruding amalyn jasaghan shyghar.

Polkke jete salysymen, vertoletten atyp týsip, eki ókpemdi qolyma ústap, jelmen jarysyp, әskery poshtagha qaray ayaghym jerge tiymey jýgirdim. Entigimdi shaqqa basyp, kezekshilikte jýrgen serjantqa isting mәn-jayysyn týsindirdim. Ol ishke enip ketti de kóp kýtkizbey tez  shyghyp, bir tilim telegrammany qolyma ústata saldy. «Taghdyrgha ne shara? Ákeng qaytys boldy úlym. Elge tezirek jet. Anang Zinura» degen sózderdi oqyghanymda auyr shoqparmen bireu basymnan perip jibergendey miym solqyldap, esengirep, ornymnan qozghalmay túryp  qaldym. Ishimdegi ókisigim syrtqa shygha almay, keude túsyma keptelip, tynysym tarylyp, aua jetpey túnshyghyp baramyn. Dýnie tenselip, kózim qarauytyp ketti. «Mýmkin emes, mýmkin emes» deymin ishimnen kýbirlep. «Kýni keshe ghana hat alyp, jaqsy janalyghymen meni quantqan әkemning әp-sәtte dýnie saluy qalaysha mýmkin bolmaq. Ýiden kelgen suyq habardyng shyndyq ekenin aqylym  sezip túrsa da, aqymaq kónilim әkemnen aiyrylghanyma senbey, ne isterin bilmey qinalghan janymdy aldamshy ýmitpen júbatqysy keledi. Aqylym sezgen súmdyqtyng shyndyq ekenine kózim jetkende esimnen tana jazdap, әskery poshtanyng janyndaghy sayabaqta saptay tizilip ósip túrghan aghashtardyng bireuin qúshaqtap, kózimning jasyn kóldetip, toqtay almay, óksip-óksip jyladym. Sabyr saqtaugha tyrysyp, sezimimdi tejep, ainalama qarasam, ishinde soldattary da, ofiyserleri de bar bir top әskeriy   adamdar janyma jinalyp qalypty. Ne bolghanyn aitpay týsinip, bәri de jarysqa týskendey jyly sózderimen meni júbata bastady. Bir kezde әskery kólik toqtay qalyp, ishinen әkemning tanysy mayor Porhunov pen júbayy atyp shyghyp, maghan qaray jýgirdi. Esengirep túrghan meni qoltyghymnan demep kólikke otyrghyzyp, shtabqa әkelip ystyq shәy berdi. Sәlden song telefon arqyly ýi-ishimen sóilesip, arghy jaqtan zar jylaghan tughan-tuystarymnyng joqtaularyn qúlaghym shalghanda  ókinish ózegimdi órtep, qayghynyng auyrlyghyn shyn sezgen jýregim ezilip kete jazdady. Men bayghústy ayap ketken Porhunovtyng әieli «Synok, ne plach. V jizny vsyakoe byvaet» dep analyq meyirimin tógip, júbatpaq bolady. Biraq oghan mening jalghyz dosym jýregimning onaylyqpen júbana qoyatyn týri joq.

Ákemning sýiegin elge aparyp qoyatynyn estip, sol kýni Habarovskining úshaghyna otyrdym. Qúday qalasa odan әri Novosibirskige, sosyn  Qostanaygha jetemin. Aman-esen Qostanay topyraghyna tabanym tiyse, әkemning dosy Aqylbek Shayahmet meni Torghaydyng úshaghyna otyrghyzyp  jiberedi.

Jol tym alys. Shamamen on saghattay úshamyn. Keshe týni boyy kezekshelikte jýrip myzghyp aludyn  esh mýmkindigi tumaghanyna  qaramastan, jastyqqa basy tiyse qor ete qalatyn soldattyq tәtti úiqymnyng qayda qashyp ketkenin bilmeymin. Ár nәrsege alandaghan kónilim algharjaqtanyp, ókinishting shoghy shydatpay janymdy kýidirip  barady. Qayghymdy jenildetuge tyrysyp,  oiymdy basqa arnagha  búrugha tyryssam da әkemning әr isi, әr sózi, әr qylyghy kónilimnen ketpey kóz aldymda múnarlanyp túryp aldy.

«Men bәrin ishten bilip tughanmyn» dep keyde balasha maqtanatyn kezdering de bar edi maghan. Búryn sening búl sózine asa mәn bermey, myrs etip, ishimnen kýlip qoya salatynmyn. Endi oy tarazysymen ólshep qarasam, shynynda da sózinning jany bar eken. Maghjan, Ahmet pen Mirjaqyptardyng esimin alghash ret auzynnan estip, olardyng kimder ekenin súraghanymda «Alashtyng ardaqtylary. Týptin-týbinde Sәken, Iliyas, Beyimbetterdey olar da aqtalady» degen әuliyeligindi qalay úmytamyn. «Kóresin, olar aqtalghan kýni men әli talay myqty-myqty  dastandar jazamyn. Sonda jasyrmay, qazaqtardyng orys otarshyldarynan kórgen qorlyghynyng bәrin jerine jetkizip jyrlaymyn. Balam-au, sen mening ishimde, aitsam myna qoghamdy qoparyp tastaytyn qanday shyndyqtardyng janartauy jatqanyn bilmeysing ghoy. Bilmeysin» dep jan syryndy maghan júmbaqtap jetkizgeninde, ne derimdi bilmey ýnsiz qalatynmyn.

Qayran әkem! Armanda ketken abyzym-ay! Shynymen de ishinde jatqan kóp dýniyeni aita almay, shermende kýide mәngilik mekenine attanyp bara jatyrsyng ba? Senimen birge jýrgen baqytty kýnderimning qarlyghash dәurendey basymnan úshyp ketkenine qalay senemin?

Orystyng qúldyghynan qútylyp, erkindikting auasymen tynystap, «shyndyqtyng shylbyryna sýiretilip» (Kenshilik) óludi armandaytynsyn. Endi mine anqamyz keuip ansaghan azattyq tany alystan araylanyp, shyndyqty aitugha jol ashyla bastaghan mezgilde, jýregindegi shemen bolyp qatyp qalghan sherindi tartqatugha múrshandy keltirmey Qúdaydyng seni alyp ketkeni әdiletsizdik qoy. Ádiletsizdik. Aqyn ýshin shyndyqty aita almay ketkennen asqan qasiret bar ma,  myna jalghanda. Rasynda da tughan aghanday jaqsy kórgen  Múqaghaly aitpaqshy, jýregining týbine kir jasyrmay, aitaryn aityp ketken  aqynnyng armany joq shyghar. Biraq, amal neshik, sen de kóp shyndyqty ashyq aita almay armanda ketip barasyn.

Kimde joq deysing búl arman,

Mende de boldy bir  arman,

Sende de boldy bir  arman,

Ashy ishek bolyp shúbalghan

Ashy kólimiz sualghan.

Anqamyz kepken kýnderde,

Ashyghan kóje sekildi

Aryltyp edi qúmardan.

Arqamyz qozyp jýrgende

Alqamyz sózin bergende,

Tabysyp edik duannan.

Aqsorpa bolyp alshy attay

Taypalyp kelip tamsatpay,

Buyny ketken sausaqtay,

Sýiriktey  sózding salasyn

Salalap túryp samsatpay,

Aytylmay qalghan keudemde

Mende bar edi bir arman,

Sende bar edi bir arman.

Meselimizdi qaytarmay,

Aytatyn kezde aita almay,

Órmekting qúry sekildi

Sezimderimiz shayqaldy-ay…

Keulegen arman keudemdi,

Túla boyymnyng túrghynyn -

Tolghayyn desem endi-endi,

Sende de bar ghoy bir arman,

Mende de bar ghoy bir arman.

Janyghyp ketip bir-birin

Jandyryp jiberedi de,

Qanamyz-daghy qúmardan…

Qalamyz biraq aita almay.

Janarymnan qayta-qayta jas monshaqtap  tógilip, kózim búlauday bolyp isip ketti. Alghashqyday emes, aqymaq kónilim de aqylgha kónip, birte-birte aityp kelmegen ajaldyng aqiqat ekenin moyyndaghanday ma, qalay.

Bir úshaqtan song ekinshisine, ýshinshisine minip, qiyan týkpirdegi Torghaygha keshke әzer jettim. Ýige kelgenimde tuys-tughandardyng birinen-song biri meni qúshaqtap aitqan joqtaulary jabyrqaghan kónilimdi odan beter kýizeltip jiberdi. Ásirese, ýy jaqtan shyqqan әjemning qúlynyn izdep zarlaghan ashy dauysyn estigenimde, qúiqa tamyrym shymyrlap, say-sýiegim syrqyrap ketti. Ákemning nemere aghasy Tóleu kókem ghana jýregimdi jaralaghan daladaghy júrttyng jylap-syqtauynan meni arashalap «Alys joldan kelgen balany sharshatyp alasyndar» dep, qolyma su qúighyzyp, beti-qolymdy jughyzyp, ýige kirgizip jiberdi.

Ekinshi kýni býkil Torghay júrty tayly-túyaghy qalmay jinalyp, әkemdi aqtyq sapargha shygharyp saldy. Sonda songhy ret әkemning aq  didarly jýzin kórip, qatty tang qaldym. Bet-әlpetinde qanday da bir qayghynyn, renishtin, әldekimderge degen ókpe-nazdyng taby joq, әdemi týs kórgen perishtedey jýzi bal-búl jaynap kýlimsirep jatyr.

Qúran oqylyp, janazasy shygharylyp bolghan song shyday almay әkem jaqqa songhy ret kóz qyrymdy salsam, onyng jany jerdegilermen qoshtasyp bolyp jyldar boyy aqtaluyn asygha kýtken Alash arystary  Maghjan,  Ahmet, Mirjaqyptardyng aruaqtary saltanat  qúrghan Ruh aspanyna qaray biyiktep barady eken....

Amankeldi Myrzabekúly

Abai.kz