«Aq joldy» arandatqysy kelgen kimder?
Aldaghy 19 nauryzgha belgilengen Mәjilis saylauyna jeti partiya tirkeldi. Búl partiyalardyng ishindegi eng ótili úzaghy, byltyr ghana «Halyq» partiyasy dep atyn ózgertken «Kommunistik partiya» ekeni aitpasa da týsinikti. Sol ýshin «Kommunistik partiya» birinshi bolyp siyezin shaqyryp, biylghy Mәjilis saylauyna, mәslihatqa úsynghan deputattaryn jariyalady. Kommunistik partiyanyng óz ishinde arazdyghy bar.
Osy jolghy saylauda bayaghy Qaraghandy uniyversiytetinde 20 jyl marksizmnen sabaq bergen, elbasynyng qasynda jýrgen Ertisbaevty kóshbasshy retinde kórmeytinderding qatary kóp. Kezinde preziydenttikke ýmitker bolghan Jambyl Ahmetbekov bastaghan Kommunistik partiyanyng serkeleri shetinen partiya qúramynan shyghyp ketti. Onyng ornyn toltyru ýshin, «Otandas», «El» degen qandastardyng kóshi-qon mәselesin qozghaytyn úiymdy qataryna tartyp, sonyng preziydentin deputattyqqa úsynypty. Búl da ózderining bedelin kótergisi kelgen әreketi shyghar.
Mәjilis saylauyna qatyspaqqa bekingen jeti partiyanyng ishindegi eng tәjiriybesi az, Parlamet tarauynan bir kýn búryn Ádilet ministrligi tirkegen partiya – Republica. Búl partiyanyng ókilderi jas, keyingi buyn. Olar әleumettik jelini, sandyq tehnologiyany jaqsy mengergen. Sondyqtan da bolar «Biz Parlamentke barmay-aq ornymyz dayyn» deytin kórinedi.
Degenmen búl jolghy saylaudyng mәni erekshe. Qazir «Amanat» dep atyn ózgertken «Núr-Otan» búrynghyday әkimshilik resurspen kósh bastay almaydy dep oilaymyz. Ol kezeng ótti. Qazirgi jana Qazaqstannyng janasha jýiesi partiyalargha kýsh bergendey. Aldynghy 7-shaqyrylymda «Núr-Otan» Parlamentte basym oryngha ie bolyp, «Aq jol» partiyasy 12 oryn ghana aldy. «Aq joldyn» búrynnan Parlamentte últshyl, alashshyl bolyp kórinip kele jatqany belgili. Biraq saylau ótedi degennen bastap «Aq jol» partiyasy turaly sóz kóbeyip ketti. Soghan az-kem toqtalayyq.
Aq jol partiyasy keshe ghana ózining siyezin ótkizip, ýmitkerlerining tizimin jariyalady. Búl partiya aitsa-aytqanday «Amanattan» keyingi auqymdy partiya bolyp otyr. Kommunistik partiyanyng kandidattarymen salystyrsaq, ol artyqshylyq kózge birden týsedi.
Biraq siyezding aldynda partiya basshysynyng orynbasary Azamat Ábdildaev «Putinning arnayy operasiyasyn qoldaymyn», dep býirekten siraq shyghardy. Partiya óz ishinde jinalys jasap, Ábdildaevty qatarynan shygharyp jiberdi. Búl insiydent partiyagha jaqsy sabaq bolghan sekildi. Óitkeni, partiya siyezinde baghdarlamasynyng shet-jaghasyn jariyalaghan Azat Peruashev «Parlamentke barsaq Qazaqstannyng Euroodaqqa qosylu mәselelesin kóteremiz» degendi aitty. Qazir osy bastamashyl iydeya qogham talqysyna týsip otyr. Búl, әriyne, qazirgi kýrdeli geosayasy jaghdaydaghy aitylghan batyl sheshim.
Bir ókinishtisi, Azamat Ábdildaevty qatardan shygharghanmen partiya ishinde iritki tudyrghysy keletin azamattar bar eken. Oghan bir sebep: Azamat Ábdildaevtyng «Aq jol partiyasy últshyldyqty qozdyrady» dep Reseyding telearnasyna shaghymdanghany sekildi, deputattyqqa ýmitker Bórihan Núrmúhamedovting "partiyanyng tóraghasy kóp otyryp qaldy" dep kýtpegen jerden mәsele kóterui taghy da tapsyrys boldy ma degen oigha eriksiz jeteleydi. Áytpese,partiya júmysynda belsendi emes,búghan deyin jylyna bir ret tóbe kórsetip qoyatyn Bórihan myrzanyng ayaq astynan ala tayday tulap,shala býlinuine basqa qanday sebep bolsyn? Biraq, siyezge kelgen delegattardyng eshqaysysy atalghan bastamany qoldaghan joq. Siyez sonynan tildesken aqjoldyqtar Núrmúhamedovtyng qylyghyn "partiya ishine iritki salu maqsatynda jasalghan әreket" dep baghalap jatty. Al, Qazaqstandaghy «Sputniyk» siyaqty reseyshil basylymdar jerden jeti qoyan tapqanday janalyqty jarnamalauda. Osyghan qarap—aq әngimening auany qaydan ekenin payymday beriniz.
Qazirgi qiyn zamanda qogham últtyq mýddeni algha qoyatyn, últtyng qamyn oilaytyn partiyalargha zәru. Al búrynnan alashshyl, últshyl aty shyqqan «Aq joldy» ayaqtan shalushylar kóbeygen. Ayta keteyik, búrynghy preziydent túsynda EEO, Kedendik Odaq, ÚQShÚ degen siyaqty sayasy sheshimder qabyldandy. Osynyng bәri parlamentte, zang shygharu organdarynda últtyq mýddemizdi qorghaytyn úiymnyng az boluynan tuyndady. Qazirgi "Aq jol" partiyasyna shabuyl sol «últshyldardyng ýnin shygharmayyq, Parlamentte búlardyng ókili bolmasyn» degen aram oidan tuyndaghany anyq.
Eger Qazaqstan әdil saylau ótkizemin dese, halyq qalaulylaryn shynymen halyq qalauymen tandaymyz dese, ayaqtan shalushylyqty qoyyp, әdildikke bet búrghany abzal. Parlamentke qay partiya, qay ýmitker ótse de, әdil ótui kerek.
Abai.kz