Biz aitpaq birinshi aqiqat my­nau: halyqaralyq qorla­ry­myz­daghy altynymyzdyng ýlesi mol bol­syn, óitkeni ol valuta­largha qa­raghanda әldeqayda senimdi de­gendi sary metall mysqaly 350 dollar bolyp túrghan kezinde-aq jazghan biz edik. Biraq Últtyq bankting basshylary birneshe ret auysqanymen búl úsynys ótpey-ótpey aqyry byltyr ghana altyn mysqaly 1800 dollardan asqan shaqta halyqaralyq qorymyzdaghy baylyqtyng bir bóligin altynmen jinaugha rúqsat etken Zang shyqty. Kesh, biraq kesh te bolsa týzu jol­gha týstik. Bәlkim bireuler «qa­zir әlemdik tauar birjala­rynda­ghy altyn arzandap jatyr, osynyng ózi qajet pe edi?» deui mýmkin. Biz meyli, arzanday bersin, biraq dәl osy jol eng dúrys jol degen pi­kirimizden taymaymyz.

Ekinshi aqiqat Últtyq bank biyl da altyn satyp alu isin jal­ghastyratyndyghy. Búghan qua­nysh­tymyz.

Biz aitpaq birinshi aqiqat my­nau: halyqaralyq qorla­ry­myz­daghy altynymyzdyng ýlesi mol bol­syn, óitkeni ol valuta­largha qa­raghanda әldeqayda senimdi de­gendi sary metall mysqaly 350 dollar bolyp túrghan kezinde-aq jazghan biz edik. Biraq Últtyq bankting basshylary birneshe ret auysqanymen búl úsynys ótpey-ótpey aqyry byltyr ghana altyn mysqaly 1800 dollardan asqan shaqta halyqaralyq qorymyzdaghy baylyqtyng bir bóligin altynmen jinaugha rúqsat etken Zang shyqty. Kesh, biraq kesh te bolsa týzu jol­gha týstik. Bәlkim bireuler «qa­zir әlemdik tauar birjala­rynda­ghy altyn arzandap jatyr, osynyng ózi qajet pe edi?» deui mýmkin. Biz meyli, arzanday bersin, biraq dәl osy jol eng dúrys jol degen pi­kirimizden taymaymyz.

Ekinshi aqiqat Últtyq bank biyl da altyn satyp alu isin jal­ghastyratyndyghy. Búghan qua­nysh­tymyz.
Ýshinshi aqiqat - halyqtyng qolynda dollar, evro, rubli, ten­ge dep atalatyn әrtýrli sal­maq­taghy banknottardyng ghana bary. Al búl banknottar meyli ol ha­lyq­aralyq nemese últtyq ma­nyz­daghy valuta bolsyn, bar bolghany shart­ty baghagha iye, boyalghan qa­ghazdar ghana. Betin aulaq qylsyn, eger 1990-jyldardaghyday bir zo­ba­lang bola qalsa, olardyng bar bolgha­ny boyal­ghan qaghazdar ghana ekendigi naqty ómirde dәleldenedi. Búl ta­lay ret dә­leldengen aqiy­qat­tar. Bir za­man­darda dollar­dyng qúny­nyng týs­­­kendigi sonshalyq, bir mys­qal al­tyn 10 myng dollar­gha baghalan­­ghan. Al osynday jaghday qaytalan­­bay­dy dep Halyqaralyq valuta qo­ry­­­nyng jetekshisi de, «kók qa­ghazdyn» ne­giz­gi iyesi AQSh mem­­­le­ke­tining bas­­shysy da kepildik bere almay­dy. Óitkeni Bretten Vud kelisimshar­tyna 70-jylda­ry engizilgen týze­tude ainalymd­a­ghy dollar massa­syn qolda bar al­tynmen sәi­kes­tendiru jónindegi basty talap alynyp tastalghan bolatyn. Yaghny qazir halyqaralyq valuta dep dәriptep jýrgen dol­lar men evromyzdyng ózi osynday ortaq valuta jasau iydeyasynyng avtory Dj.Keyns moyyndagha­nynday «jal­ghan aqsha». Demek, «jalghan aq­shanyn» týpting týbinde baratyn jeri «joyylu». Mineki, eng qor­qynyshty, eng zardapty aqiqat osylay órnekteledi.

Ýndiler nege qinalmaydy?

Ýndistan óz tarihynda esh­qashan da «aldynghy qatarly» el bolghan emes. Biz múnday tújy­rym­dy olardyng ghylymdaghy ýle­sine nemese basqa da órkeniyetke ber­genine qarap emes, tek mem­le­ketting «salmaghyna» qarap ja­sa­dyq. Áyt­pese ýndi halqy adamzatqa himiya ghylymyndaghy alghashqy ja­na­lyqtardy, matematika ghy­lymy­na «nól» tanbasyn, sonday-aq «bud­dizm filosofiyasyn» ber­gen ejelgi júrt. Desek te memleket retinde «kýni keshege deyin» qor­lyq kórip, bodan boldy.

Osy jerde salystyrmaly bir aqiqatty mysalgha keltire ket­­ken jón. Europanyng shaghyn mem­le­ketteri әlemning biraz alyp elde-­rin bodandyqta ústady. Bodan bol­­ghan­dardyng arasynda qazir dý­­­niye­jýzilik kóshbastaushylyq­qa úm­­ty­lyp bara jatqan Qytay da bar. Ýndistan men Qytay shamamen bir mezgilde azattyq aldy. Qytay ash halyqtyng senimine jәne qol­da­uyna ie bolghan kompar­tiya­­nyng úiymdastyruymen tónke­ris ja­sap, azat boldy. Al ýndilikter azat­­tyq­ty tónkerissiz-aq aldy. Eki elding sol kezdegi jaghdayy sha­mamen birdey deuge bolatyn shy­ghar. Biraq ýndilikter qan tó­gissiz «jeniske» jetti. Olardyng últtyq kósemi Mahatma Gandy halyqty «ólispey berispeu» ústanymyn­daghy qan tó­gisti qalaghan joq. Jal­py alghanda, búl halyq ondaygha bar­maytyn da edi deuge bolady. Óit­keni qanday qiynshylyq bol­sa da, múnda qolgha qaru ústatyp, shyn tónkeriske bas­taytynday ashyghu, sodan ashynu qinalysy bolmaghan. IYә, ýndilikter asa qiyn jaghdayda ómir sýrdi, biraq sol qiyndyqtyng ózi olardy ashynugha iytermeley almady.

Bizding búl oiymyz aqiqattan alshaqtau shyghar. Biraq solay bolsa da biz ýndilikterdi ashyn­dyrmaghan jalghyz qúdiretti kýsh eldegi al­tynnyng kóptigi degen tújyrym­damyz. Ýndistan - erte­den jәne kýni býginge deyin alty­ny әlemdegi eng kóp el. Olar bay­lyqtaryn ne­gizinen altynmen jiy­naghan. Son­dyqtan da әlemdik jәne últtyq va­lutalar qansha qún­syzdanyp jatsa da, baylar men auqattylar odan onsha zardap shekpegen. Dә­lirek aitsaq, Ýn­dis­tannyng valu­talyq daghdarys­tan zardap shegui әlemning barlyq jәne kez kelgen memleketinen az bol­ghan. IYә, altyn ortashalardyng ózinde bolghan. Al olar ashtyq jagh­­dayyndaghy qa­yyr­shy halyq­qa «baylyghy jóndi or­taymaytyn­dyqtan da» sadaqa berip, qayyrym jasaudan әlem ha­lyqtarynyng aldynda bolghan. Sondyqtan da Ýn­distannyng qa­yyr­shylyq jagh­dayyndaghy eng na­sh­ar ómir sýre­tinderi de ashynugha bar­maghan. Ári-beriden song bud­dizm dininde my­na­day dәstýr bar: adam ómirge әkelgen úrpaghyn «óz qoly óz au­zyna jetetin» jaghdaygha kel­genin­de bar jighan-tergenin qal­dyryp ózi ómirden baz keship, dýnieauy qúndylyqtardan bas tartyp, «brahman» jolyna týsedi. Brah­mandarda kýndelikti ýstine kiyip jýrgen kiyimnen basqa esh­qanday basy artyq dýniye-mýlik, azyq-týlik bolmaydy. Mine, sol brah­mandardyng ózi qayyrym­dylar­dyng kómegimen ómir sýrgen. Yaghny ýndilikter jýzdegen miyl­lion brahmandary bolsa da olar­dy qayyrymdylary asyray ala­tynday jaghdayda. Al bas­qalar­dy qayyrym jasaugha iytermelep túr­ghan kýsh asta-tók baylyq emes, qazynasynyng daghdarystardan ortaymaghandyghy. Ony ortayt­paghan kýsh - altyn.

Sonymen, búl taqyrypshada sary metaldyng qanday qúdiret­ke ie ekenin týsindirdik qoy dep oi­laymyn. Mening shamalauym­sha, qazirgi tanda halyqaralyq va­lu­talar bir mezgilde jap­pay qún­syz­dansa, odan onsha qinala qoymaytyn bir el bolsa, ol - Ýn­dis­­tan. Al Ýndistannyng әlemdik eko­­nomikadaghy ýlesi, soghan sәi­kes dýniyejýzi memleketteri ara­syndaghy reytingi belgili, Ita­liya men Grekiyadan kóp tómen. Ita­liya men Grekiyada daghdarys basta­lyp edi, azamattyq teketirester órshy týsti. Odan jalpynyng jaghdayy mýlde tómen Ýndistanda mamy­ra­jay tynyshtyq. Mineki, bý­gin­gining aqiqaty osy.

Búqara ashyqpasyn desek

Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev «biylikting qyz­met nәtiyjesi, ekonomikada­ghy je­tistikter halyqtyng kýndelikti túr­mysynan kórinis tabuy ke­rek» degen ústanymdaghy qayrat­ker. IYә, ol - halyqshyl, búqarashyl qay­rat­ker. Solay bola túrsa da Qazaq­stannyng býgingi әlemdik rey­ting­tegi ornyna layyq emes әreket­ter bizding elde oryn alyp túrady. Yaghny halyqtyng bir bó­ligining biy­likke narazylyghy, túr­mystary­nyng nasharlyghy eshkimge de ja­syryn emes. Jogharyda ai­typ ket­kenimizdey, Ýndistannyng jagh­dayy Grekiya men Italiya týgili býgingi Qazaqstannyng jaghdayy­nan kóp tómen. Biraq olarda na­razylyq joq, bizde kezdesip qa­lady. Bir milliardtan astam ha­lyq bizding jaghdayymyzdan әl­de­qayda tómen dengeyde ómir sýrip jatsa da «tynysh», al bizding Ja­naózenimizde ortasha jalaqy shamamen 200 myng tengeden asyp ketse de býlik oryn aldy. Nelik­ten? Búl súraqtyng jauaby dayyn, ol - halyqtyng ertenine senim­siz­digi. Yaghny tapqan tabys «júm­sau­dan artylmaydy». Al eger sol ha­lyqtyng qomaqty bóligin «er­tengi qiyn kýnderge» degen ar­nayy saq­tyq qor jinaugha ýiret­se, onda bú­lay bolar ma edi? Joq, olay bol­maydy. Sebebi eng kemi bir jylgha jetetin saqtyq qory bar halyq taghy da jaqsy kezding ke­letinin shydamdylyqpen kýtedi. Demek, biz eng әueli halyqtyng er­tengi qiyn kýnderge qajetti saq­tyq qoryn jasaytynday naq­ty Zang qabyldap, onyng dúrys jú­mys isteuin qa­daghalauymyz kerek. Búl jóninde biylghy jyldyng basyn­da «saqtan­dyru qorlaryn qúru» turaly úsy­nysy bar maqala­myz­dy jariya­laghanbyz. Turasyn aitqanda, mem­leket ishinde ma­my­rajay ty­nysh­tyqtyng bayandy boluy ýshin ol da azdyq etedi. Demek, biz óz elimizde Ýndistan­daghyday qor jinau dәstýrin qa­lyptastyryp, onyng dúrys jú­mys isteuine jol ashuymyz kerek. Ol jol jalghyz, ol - tek altynnyng qúi­malaryn búqaralyq saty­­lym­gha shygharu. Altyndy halyqqa qalay satamyz? IYә, bizding endigi kezekte min­detti týrde keshiktirmey qolgha ala­tyn basty isimiz otandyq tauar birjasynda nemese Últtyq bank arqyly altyn qúimalaryn bú­qa­ralyq satylymgha shygharu turaly zandy ómirge әkelu. Búl Qa­zaq­stannyng tolyq senimdi ty­nysh­tyghyn qamtamasyz etetin manyzdy qajettilikterding biri.

Álemde altyn satudyng týrli joly bar. Biz búl arada altynnan jasalghan zergerlik búiymdar saudasy turaly әngime qozghap túr­ghan joqpyz. Óitkeni zerger­lik búiymdardaghy altynnyng naq­ty baghasyna qosylghan qún shama­men eki-ýsh eseden asyp-jyghylady. Demek, búl mәseleni sheshuding dú­rys joly emes. Bizding payym­da­uymyzsha, eng dúrys jol Dubay­daghy nemese Saud Arabiyasyn­da­­ghy, bolmasa London tauar birja­­syn­daghy qúima altyndar satu ýlgisi. Onda baghaly metall mysqaly naqty baghalanady jәne qosymsha qún joq. Orayy kelgende aita ke­teyik, Qazaqstannyng últ­tyq qor­laryndaghy baylyqtyng eng kemi 50 payyzyn altynmen jinau­gha qol jetkizgenimizshe әli kóp sary me­tall kerek bolady. Desek te, sha­mamen endi 4-5 jylda búl me­jeni ózimizding ishki óndiris ónim­deri arqyly alugha bolary sózsiz. Olay bolsa, altyndy búqaralyq satugha shygharu isin 4-5 jylgha ke­shik­tir­mey, biyl bastasaq, búl dúrys jolgha týskenimiz bolady. Eki jaq bir mezgilde birdey al­tyndana bastasa shamamen 10 jyl­dyng ishinde elimizde «kónildi toq sa­nay­tynday» jaghday qa­lyptasady. Halyqtyng biraz bóligi artyq aqshasyn altynmen jinau, sóitip, ertenine senimdi jaghday jasau mýmkindigine ie bolady. Al memle­ket on jyl ishinde Últtyq qordyng 50 payyzyn altyndap alady. Ne útamyz?

1) Qazir halyqtyng «qara shú­lyghynda» shamamen 6-10 milliard dollarday naqty aqsha jatqa­nyn bile­miz. Eger altyndy búqara­­lyq sauda­gha shygharsaq, osy naqty aqsha ai­na­lymgha shyghyp, onyng ornynda tek senimdi baylyq altyn jatar edi. Al búl memleket ishindegi min­detti tólemderding keshik­tirilmeui­ne jәne tenge emiys­siyasynyng ós­peuine birden-bir kepil.
2) Halyqtyng eng kemi 40-50 pa­yyzy ózine birneshe jyl qiyn jaghdaygha tótep bere alatynday qor jasap alady. Al 10 payyzdyq bay­larymyz ben auqattylarymyz alda bolmay qoymaytyn valuta­lyq daghdarystarda qinal­may­tynday jaghday jasaydy. Ýl­ken eki útysty osylay qamtama­syz ete­miz.
3) Daghdarystar qansha auyr bolsa da dәl osylay istesek, Qa­zaqstannyng ýsh birdey qorghany bolady. Onyng birinshisi ortaymaghan memlekettik qor, ekinshisi bayla­ry­myzdyng ortaymaghan qory, ýshinshisi ortashalardyng «saqtyq qory». Osy ýsheui túrghanda Qazaq­standy eshqanday «daghdarys jau» ala almaydy.
Qoryta aitqanda, kapita­lizmge keshe ghana kelgen Qazaq­stan әrbir jerden, últtan, mem­leket­ten jaqsy tәjiriybelerdi ýirenip, óz ómirinen olargha oryn bergen. Býgingi jetistigimiz - so­lar­dyng nәtiyjesi. Endi ýndi­lik­terding mynjyldyqtardan beri naqty saqtaushysyna ainalghan búqara­lyq altyn jinau dәstýrin zan­dastyryp ómirimizge engizsek, tek qana útysqa shyghamyz.

Tansholpan BEKBOLAT

"Ayqyn" gazeti