Azattyq radiosyna súhbat bergen әnshi-sazger Bayan Núrmysheva 3 jasynda dombyramen, 5 jasynda gitaramen әn salyp, 9 jasynda әn jazghanyn aitady. Jeke ómiri men shygharmashylyghyndaghy janalyqtarmen bólisken әnshi aru jaqynda kórermender nazaryna alghashqy beynekliypin úsynbaq.

«Qazaqtyng әn bazarynda syry men múnyn qatar órip «ózine shaq aspanymen» eshkimdi kiymelemey, eshkimdi keyitpey qazaqy iba men inabatyn gitara shanaghynan shymyrlata beyneley bilgen zamandasymyz jýr. Ibasy qaydan deseniz, әn-әlippesin dәstýrli әnmen ashqan edi. Inabaty qaydan deseniz, Kókshedegi qazaqy auylda tuyp edi. Osy әn ónerining qyr-syryn jýrdim-bardym emes, arnayy oqydy. Ózine kәsip etti. Sheberligin shyndady, ónerpazdyq nәsip boldy. Tabighatyna say әnderdi dóp basyp tanday bildi, tyndaushysy tamsandy. Endi jan tebirenisin ózinshe beynelep, әnder shyghara bastady, onysy jýrekterge jol tapty»,- dep jazypty bizding býgingi keyipkerimiz turaly әnshi Bekbolat Tileuhan.

ÝSh  JASYMDA DOMBYRAMEN, BES JASYMDA GITARAMEN ÁN SALDYM

Azattyq radiosyna súhbat bergen әnshi-sazger Bayan Núrmysheva 3 jasynda dombyramen, 5 jasynda gitaramen әn salyp, 9 jasynda әn jazghanyn aitady. Jeke ómiri men shygharmashylyghyndaghy janalyqtarmen bólisken әnshi aru jaqynda kórermender nazaryna alghashqy beynekliypin úsynbaq.

«Qazaqtyng әn bazarynda syry men múnyn qatar órip «ózine shaq aspanymen» eshkimdi kiymelemey, eshkimdi keyitpey qazaqy iba men inabatyn gitara shanaghynan shymyrlata beyneley bilgen zamandasymyz jýr. Ibasy qaydan deseniz, әn-әlippesin dәstýrli әnmen ashqan edi. Inabaty qaydan deseniz, Kókshedegi qazaqy auylda tuyp edi. Osy әn ónerining qyr-syryn jýrdim-bardym emes, arnayy oqydy. Ózine kәsip etti. Sheberligin shyndady, ónerpazdyq nәsip boldy. Tabighatyna say әnderdi dóp basyp tanday bildi, tyndaushysy tamsandy. Endi jan tebirenisin ózinshe beynelep, әnder shyghara bastady, onysy jýrekterge jol tapty»,- dep jazypty bizding býgingi keyipkerimiz turaly әnshi Bekbolat Tileuhan.

ÝSh  JASYMDA DOMBYRAMEN, BES JASYMDA GITARAMEN ÁN SALDYM

Parlament Mәjilisi deputatynyng búl lebizi onyng bir kezdegi shәkirti, býginde qalyng qazaqty әnimen qosa gitara sazyna bólegen әnshi-sazger Bayan Núrmysheva turaly. Bayan qazir QR Qorghanys ministrligi ansamblining әnshisi, osy ansamblide 9 jyldan beri júmys isteytin әnshi aqyn Kýlәsh Ahmetovanyng sózine jazylghan ózining «Jaqsylyqtyng baghasy» atty әnine Janatbek Bәitekovting foto-viydeostudiyasynda beyneklip týsiru júmystarymen ainalysyp jýrgenin aitty.

«Taghy bir әn jinaghyn shygharu oida bar, biraq búl mәsele әnderdi qanshalyqty jinaqtauyna baylanysty. Jaqsy әn tandau, repertuardy bayytu degen bizding kýn sayyn ainalysyp jýretin júmysymyz. Ánshining baghyn ashatyn jaqsy әndi әrqashan izdep jýremiz, bir kýnimizdi bosqa ótkizbeymiz. Árdayym izdeniste jýrmeseng óner adamy retinde óspeysin, men osydan keyingi bes jylda qanday bolar ekenmin degen oidan mazasyzdanamyn, eger osy bes jyl ishinde kәsiby túrghydan jetilmesem, dengeyim óspese ónerde jýrgenimning keregi ne dep te oilaytynym ras.

Repertuarymda jiyrmagha juyq әn bar, sonyng ishinde «Qargham-audy» halyqtyng jasy-kәrisi týgel jaqsy qabyldady dey alamyn. Árbir әnshining ózining stiyli, qalyptasqan órnegi bolady ghoy, men sahnagha alghash shyghar kezde oilaghan muzykalyq janrym, yaghny ózime tandaghan jolym - halyq әnderin gitaranyng sýiemeldeuinde oryndau. Búl bizde bolmaghan dýnie jәne osy janrdy әri qaray damytu maqsatynda júmys istegim keledi, dәstýrli әndi sahnada oryndaumen qatar onyng ghylymy jaghyn zertteumen de ainalysuym mýmkin, sebebi búl salanyng zerdeleudi qajet etetin tústary jetkilikti.

Gitaramen әn saludan keyin gitarasyz, estradamen de әn salyp jýrdim, ózimdi basqa baghytta synap kóru de oiymda bar. Mәselen men jogharghy bilimdi Qúrmanghazy atyndaghy últtyq konservatoriyadan aldym, onda halyq әni kafedrasynan Qayrat Baybosynovtyng klasynda oqydym, yaghny bolashaqta dombyramen әn aituym da mýmkin. Múnyng bәri biraq uaqytpen keletin dýnie dep oilaymyn, dombyranmen әn aitudyng kezeni kelip, súranysy artqan kezde nege aitpasqa»,- deydi Bayan

Al әnshi bolmaghanynda qanday mamandyqty tandar eding degen súraghymyzgha: «Tipti, aita almaymyn, adamgha paydasy bar dәrigerlikti qalauym mýmkin be edi.., biraq mende basqa mamandyq tandau turaly oy da bolghan joq. Mening ónerge keluimning ózi әu bastan belgili bolghan siyaqty, Alla mening mandayyma әnshilikti jazghan shyghar dep oilaymyn. Men es bilgeli muzykany jaqsy kóremin, al ýidegiler mening 3 jasymda dombyramen, 5 jasymda gitaramen әn salatynymdy aitady, men ol kezde esimdi de jóndi bilmeymin ghoy, al muzykagha degen qúshtarlyq pen inkәrlik bala jastan boyymda bar.

Meni balasynyp, muzykalyq aspapty syndyrasyng dep, qolyma kóp bere qoymaytyn, bir kýni gitarany alyp tyghylyp әn aityp otyrghanymdy әpkem kórip qaldy, ol kezde mening jasym altygha tolmaghan edi. Sol kezde әpkem «sen qashan, qaydan ýirengensin» dep qatty tanqaldy, onyng tanqalghanyna men týsinbedim, sebebi mening jasymdaghy barlyq bala osylay әn aityp, gitarada oinay alady dep oilaytynmyn, búl men ýshin qalypty jaghday bolyp kórinetin, sóitsem olay emes eken ghoy.

Osy ónerimdi kórgen ýlken әpkem Núrgýl meni ózining qasyna, yaghny Kókshetau qalasyna alyp kelip, muzykalyq mektepting klassikalyq gitarister dayyndaytyn bólimine oqugha berdi. Alghashynda auyldan kelgendikten, orys tilin onsha bilmegendigim sebepti sabaqqa barghym kelmey qinalatynmyn, keyin ýirenip kettim, al maghan gitaradan sabaq bergen ústazym Andrey Palenov ózining isin sonshalyqty sýietin, sabaq kezinde mening basqa da pәnderdi oquym kerektigin, ózining basqa da sharuasy baryn úmytyp, jan-tәnimen kirisetin naghyz ústaz boldy. Osy ústazymnyng arqasynda men gitarany mengerdim, al ónerge qalay kelgenimdi de bilmeymin, es bilgeli ónerden alshaqtaghan kezim joq», - deydi gitarashy aru.

DÁSTÝRLI ÁNDI GITARAMEN ORYNDAUDY ÚSTAZDARYM JAQSY QABYLDADY

Mektep oqushysy kezinen «Ánshi balapan», «Aynalayyn» bayqaulary arqyly Respublika sarayynyng sahnasynda әn aitudy bastaghan Bayan kәsiby әnshi retinde ýlken sahnagha 2001 jyly ayaq basyp, «Bauyrjan-shou», «Aytys» sharalary arqyly halyqqa tanyla bastady. Ol óz әnderining halyqqa kenirek taraluyna mýmkindik berip, kóp yqpal etken talay әnshining júldyzyn jarqyratyp, túsauyn kesken «Án men әnshi» baghdarlamasynyng konserti deydi.

«Men konservatoriyagha kelgende dәstýrli әnderdi oryndamaushy edim, auylda jýrgende Aqan seri, Birjan saldyng әnderin estip jýrgenimizben, asa qatty mәn bermeppin, birge ósken qúrbylarym orystildiler boldy, onyng ýstine men qúralpy jastargha dәstýrli әnning ereksheligin aityp úghyndyratyn orta da bolmady ma dep oilaymyn. Konservatoriyagha kelip, Qayrat, Bekbolat, Ramazan siyaqty dәstýrli әnning mayyn ishken, osy ortada qaynap ósken aghalardyng tәlimin alghan song halyq әnine, dәstýrli muzykagha degen sýiispenshiligim oyanyp, kózqarasym ózgerdi.

Men Almatygha gitarany oqytatyn bólimde oqimyn degen oimen kelgem, ol múnda joq bolyp shyqty. Sonymen men dәstýrli әnge mamandana bastadym, bir kýni sabaqta otyryp, Qayrat aghaymen «men gitaramdy alyp kelsem, onymen qanday әnder aitugha bolady» degen synayda aqyldastym. Sóitip, ol kisige Estaydyng «Qorlanyn» oryndap berip edim, aghay maghan ol әnning dәstýrli týrde qalay búzylmay aitylatynyn ýiretip, kórsetip berdi. Qayrat aghay ghana emes, konservatoriyadaghy ústazdarymyzdyng kóbi dәstýrli әndi gitaramen oryndau degen eksperiymentke jaqsy qarady, jyly qabyldady», - dedi súhbattasymyz ústazdarynyng óz stiyline degen kózqarasy jayynda.

Ónerde jýrgen jastardyng qamqor kónilge, shyn jýrekten aitylghan aqyl-keneske múqtaj bolatyny belgili. Qiyndyghy men qyzyghy qatar jýretin osy bir auyrlau jolda temirqazyqtan adastyrmay baghyt silteushilerding orny erekshe. Bayan óner jolynda jaqsy adamdargha kóp kezikkenin, ýirenemin degen adamgha әrbir ústazdyng sheberligi ózindik iz qaldyratynyn aitady.

«Adam ómirdi ómirding ózinen kóre jýrip ýirenedi ghoy, al ústaz degen ol shyn mәnindegi ústaz bolsa, onyng sening ómirindegi orny әrqashan erekshe. Men ýshin qolymnan jetelep, bilgenin ýiretip, óner maytalmandarymen tanystyryp, óner jolyna baghyttaghan әpkem Núrgýldin, gitaradan sabaq bergen Andrey Leonidovichtin, alghashqy ústazym Balhadisha apaydyn, konservatoriyadaghy ústazdarymnyng orny erekshe. Alla meni osynday jaqsy adamdargha jolyqtyrdy. Mening alghashqy produserim marqúm Bighazy Tútqabekov edi, qazir qaghaz jýzinde shartqa otyrmay-aq, produserding qyzmetin adamgershilik túrghyda, dostyq rәuishte atqaryp jýrgen ónerdegi dosym, әriptesim Janatbek Bәitekov».

ALGhAShQY ÁNIMDI 9 JASYMDA JAZDYM

Kórermen men tyndarmandy sahnadaghy beynesi men әn ónerindegi ózgelerge úqsay bermeytin órnegimen sýisindirgen Bayannyng gitara shertip, әn salumen qatar әn jazatyn sazgerlik óneri de bar. Búl jayynda әnshi-sazger: «әn jazuyma Nesipbek Aytúlynyng balalargha arnalghan jyr jinaghynyng qolyma týsui sebep boldy, alghashqy әnim 9 jasymda sol aghamyzdyng «Balmúzdaq» degen ólenine jazyldy, keyinnen taghy da sol kisining «Jolyng bolsyn» degen ólenine әn shyghardym, әriyne, múnyng bәri balalyq әuestikpen shygharylghan әnder boldy, sәl de bolsa kәsiby dengeyi bar degen әnderim - studenttik kezde aqyn Saghy Jiyenbaevtyng sózine jazghan «Senemin bir baqytqa» degen әnim, búl әndi әnshi qúrbym Beybit Seyduәliyeva oryndady, odan keyin de «Kónilinde túru kerek bir adam», Israyyl Saparbay aghamyzdyng «Dosym», «Ómirim-ay» degen ólenderine, Kýlәsh Ahmetova apayymyzdyng «Jaqsylyqtyng baghasy» degen ólenderine әn jazdym.

Ózimdi sonshama myqty kompozitormyn dep aita almaymyn, qazirgidey ekining biri әn jazatyn, birinen-biri ainymaytyn әnder kóbeygen kezde әn jazudyng keregi de joq shyghar degen oigha kelemin. Kezinde jazylyp, әli kýnge elding esinde jýrgen әnderdi kәdimgidey bilimdi sazgerler jazdy ghoy, al mening kompozitorlyq bilimim joq, sondyqtan osy kezge deyin jazylghan әnderdi agha buyn ónerpazdarmen, әn әrleushilermen kenese otyryp, jazyp keldim.

Endigi uaqytta tyndarmannyng kónilinen shyghatyn jaqsy әnder bolsa jazyp qalarmyn, eger onday bolmasa qajeti joq dep esepteymin, sahnagha alyp shyghugha batylym jetpey, «ýide jatqan» әnderim de barshylyq. Jazghan әnderimning kóbin ózim oryndaymyn. Mening repertuarymdaghy әnderding ishinde Shәmshi Qaldayaqovtyn, Kәkimbek Salyqovtyn, qúrbym Roza Álqojanyng bir -bir әnderi ghana bar, qalghandary halyq әnderi men ózimning әnderim. Nege ekenin bilmeymin, maghan janyma jaqyn, ózimning ereksheligime say әn tabu qiyn. Mysaly Rozanyng «Jibekting eli» әnin tyndaghannan-aq maghan say әn ekenin birden bildim. Osynday әnderdi kóp kezdestirmeymin», - dedi.

JÚBANYSh PEN TIREKTI DINNEN TAPTYM

Ómirding aq pen qaradan, quanysh pen qayghydan túratyny әmbege ayan, bizding keyipkerimiz әnshi Bayannyng da basynan ótken qayghyly jaghday turaly habar qalyng qazaqqa tarap ketti, Bayannyng ómirlik serigi Jasbolat nauqastanyp, qapiyada baqigha sapar shekti. Ózi aitatyn әndegishe «Gәkkuli meken, aqquly meken - Jayyqqa», aq nekesin qidyryp kelin bolyp týsken Bayannyng aru Jayyqtyng jaghasynda Tólegeninen aiyrylghan Jibekting taghdyryn qaytalap, synarsyz aqqudyng kýiin keship qalghan jayy bar. Qazir eki jarym jastaghy Iliyas esimdi úlyn tәrbiyelep otyrghan Bayan júbayy jayynda bylay deydi:

Júbaylyq ómirim osynday qayghyly jaghdaygha úshyraghanymen, men ózimdi baqytsyz әiel boldym dep aitpaymyn, sýigen adamyma qosyldym, sýigen jarym ekeuimizding ómirge әkelgen sәbiyimiz bar, osy ýshin de men baqyttymyn. Joldasym Jasbolat Qorghanys ministrligi ansamblining jetekshisi bolyp qyzmet atqardy, onyng osy újymgha, jalpy qazaqtyng ónerine sinirgen enbegi zor dep aita alamyn, biraq ol eshqashan men osyny jasadym dep istegen isine jarnama jasaghan adam emes.

Júmysy ózine únaytyn, oghan keregi de sol bolatyn, odan artyq kózge týsudi, úpay jinaudy ol maqsat tútqan joq. Ónerdi jan-tәnimen sýiip, júmysyna adal berilgen joldasym kópshil, er kónildi, jomart, ashyq azamat edi. Kóbine ol tiri dauysta әn shyrqaudyng jaqtaushysy boldy, osy ansamblidegi simfoniyalyq orkestrding júmysyn jandandyrdy, osy orkestr qúrylghaly beri ýlken sharalar men әigili әnshilerding konsertterine qatysyp jýrdi.

Alla taghala adamnyng bolmysyn qyzyq jaratqan ghoy, mysaly balanyng alghashqy mahabbaty ata-anasy bolady, sol әke-shesheng bolmasa ózindi eshkim emestey sezinip, kәdimgidey jýdep qalasyn, erjetip eseygen shaqta jastyq mahabbatyng kezigip, ata-anana degen mahabbatyng ol kisilerding aldyndaghy borysh-paryzyng siyaqty sezimge auysady, sóitip jýrip otau qúrasyn, keyin ómirge bala kelgen song júbayyna degen mahabbat ta bir syilastyq siyaqty sezimge ainalyp, bar tileging balannyng ýstinde bolady, Jaratqannyng pendesine syilaghan osynday izgi qasiyetteri men ystyq sezimderining arqasynda adamnyng ómirge degen talpynysy tuyndaydy. Men de osynday úly sezim syilaghany ýshin Allagha rizamyn, ómirde qayghy-qasiret degen quanyshpen qatar jýretin úghym ghoy, әriyne, "tas týsken jerine auyr" degen, mening qayghymnyng qanshalyqty auyrlyghy ol ózime ghana ayan, degenmen Allanyng jaqsylyghynan kýder ýzgenim joq, qayghynyng da sonynan quanysh syilaymyn dese sharapaty mol Allanyng erkinde. Sondyqtan da men jaqsylyqtan ýmittimin.

Jibekting eline, Oraldyng Alatau degen kәdimgi qúmdy auylyna kelin bolyp týstim. Búl adamdary sonday erekshe «mynau ana ýiding mýlki nemese bóten ýiding sharuasy» dep bóle-jarmaytyn, qonaq kelse birge kýtisip, bireuding balasy kórshining ýiine su tasyp jýretin qazaqy meyirbandyghynan, úiymshyldyghynan ajyramaghan auyl eken, osy bir auylgha sonsha riza bolghanmyn. Men qazir de jyl sayyn jazda osy auylgha asyghyp baryp túramyn, qayyn júrtymmen araqatynasymyz ýzilgen joq.

Qazaq estradasyn zerttep jýrgen bir qúrbymnyng aituynsha, bizding estradada ýsh saty qatty damyghan eken, onyng birinshisi, әrbir әnshining repertuarynda onyng dauysyna qaramastan bir halyq әnining boluy, ekinshiden, kezdesip jýrgen qyz ben jigitting dauys yrghaqtarynyng kelu-kelmeuine qaramay duetpen әn saluy jәne júbayynan aiyrylghan әnshilerding әni, yaghni, «jesirding joqtauy» eken, sol aitpaqshy, menen de osy qazadan keyin jylanqy әn kýtken adamdar, tipti «nege sonday әn jazbaysyn» dep eskertkender boldy.

Biraq mening jigerlendiretin, ruhtandyratyn әn jazdyrghym kelip jýr, sýigen jaryma, otauymnyng iyesi - azamatyma degen sezimimdi әnmen de, sózben de jetkizu mýmkin emes, ol mening jýregimde mәngi óshpeytin sezim ekenin ózim bilemin, al janaghyday qayghydan qan jylaghan әn aitpaymyn dep sheshtim. Basyma osynday qayghy týsip, aza tútyp otyrghan kýnderimde men júbanyshty da, tirekti de Allanyng haq jolynan, dinimiz islamnan aldym, barlyq súraghyma jauapty da dinnen taptym»,- deydi әnshi Bayan Núrmysheva.

Eleonora YaKIYa,
«Azattyq radiosy», 14.08.2009