• Zaual kimge tónip túr?

Kópshilik qantar oqighalarynyng úiymdastyrushylary men qatysushylary kimder, olar neni kózdedi degen súraqtardyng jauabyn izdep sandaluda. Halyq búqarasy eshtene týsinbey qaldy. Jurnalister de әli dolbar aitu dengeyinde jýr. Sheteldikter ózderindegi zandylyqtargha sәikes keletin tújyrymdar aityp jatyr.

Al bizding istep jýrgenimiz – qoghamnyng damu zandylyqtarynyng eshqaysysyna say kelmeytin, eshbir logikagha syimaytyn, erekshe bir essizdikting saldary retinde kórinis berdi. Endi taghy sol bayaghyday, eshbir aqylgha syimaytyn sharalarmen artyn jauyp jatyrmyz. Qylyp jýrgenimizding de eshqanday úragha kómip, ýstinen saban jauyp tastaugha kelmeytinin moyyndaghymyz kelmeydi.

Júmbaqtyng syryn ashu qiyn emes. Ol ýshin qyrghyndy úiymdastyrushylardyng motivasiyasyn zerttey otyryp, payym jasau kerek. Sherlok Holmstyng jii qoldanatyn әdisi esinizde me? Ol bylay deytin: «Aldymen búl qylmysty jasaugha mýddelini tabynyz – sonda qylmyskerding dәl ýstinen týsesiz».

Siz myna súraqtardyng jauabyn izdep kóriniz:

• Qazaq memleketining irge tasyn qoparyp, qabyrghasyn solqyldatatyn, últtyq mýddelerding bәrine qarsy әreketterdi kimder jasap otyrdy?
• Qazaqstannyng ashyq, demokratiyalyq-qúqyqtyq qogham bolyp qúryluyn kimder qalamady?
• Eger elde әdilettik ornasa, últtyq mýddelerge qayshy әreketter jasap jýrgender, milliardtap memleket qarjysyn shetelderge tasyghandar әdil jazagha tartylatyny anyq bolsa, múnday jaghday kimge zaual әkeler edi?

Osy súraqtardyng jauabyn tapsanyz – siz qantar qyrghynyn úiymdastyrushynyng ýstinen týsesiz.

• Reseyshildik

Kompartiyanyng biyligi túsynda qazaq kadrlary joghary lauazymdy qyzmetti Kremliden aldy. Orystarda qazaq jәne ózge últ ókilderinen kadr tandaudyng qúpiya sharttylyqtary boldy. Ony biletin qazaqtan shyqqan lauazymdy qyzmetterge úmtylushylar Reseyding mýddesin qorghaytyn isimen kórinuge tiyis bolatyn. Osylay kim qazaqqa, onyng memlekettigine kóbirek kesir keltirse, sol kommunistik biylik iyelerine kóbirek jaghatyn boldy. Osy qaghidagha say, qazaqtan shyqqan bastyq atauly birinshi kezekte qazaqty kóktetpeytin әreketimen kózge týsui tiyis bolatyn. Kadr tandaudaghy búl «әdisnama» әli jalghasyn tauyp keledi. Búl baghytty qazaqtan shyqqan basshylar arasynda iynersiyamen Reseyge býiir búrushylar basymdyqpen paydalanady.

Songhy 30 jyl ishinde qazaqtyng últtyghynyn, memlekettigining dingekterin solqyldata shayqaltatyn әreketter jii kórinis berdi. Resey basshysy neni qalasa, qazaq sheneunikteri sony qolyna ústata salady. «Mәngilik dospyz», «tarihy taghdyrlaspyz» degen jalghan pafostyng qúiryghynan ústap alghan Mәskeu qazaq «úlyqtaryn arqadan qaghyp qoyyp» (Abay), bizding bolystardy «jiylatyn jastyq, jayylatyn tósek» qyldy. Týptep kelgende, Resey basshylary jaghympaz qazaqtardy paydalanyp, elding damytu vektorlaryna deyin aiqyndaushy kýshke ainaldy. Mineki, songhy 37 jylda (1984-ten eseptegende) qazaq ordasyndaghy oirannyng avtory qaydan ekenin bilginiz kelse.

Qazaq basshylary Kenes Odaghyn saqtap qalu ýshin baryn saldy. Búl olardyng shyn niyeti bolatyn. «Belovejie ýshtigi» shaqyrghanda barmay /Nazarbaev – red./, Mәskeuge búrylyp ketken bolatyn. Tipti tәuelsiz memleketting preziydenttigine saylanyp alghannan keyin de, Qazaqstannyng dýniyejýzilik qauymdastyqtyng tolyqqandy subektisi bolatynyna Ol sengen joq. Búrynghy Kenes Odaghynyng qaramaghynda bolghan elderdi qayta jinamaq bolghan Kremliding iydeyasyn jýzege asyryspaq bolyp, «TMD», «EvrAzES», «ODKB»-lerding belsendi úiymdastyrushysy, iydeya bergishi boldy.

Ol Qazaqstandy elim dep, qazaqtardy halqym dep sanaghan joq. Eng bastysy – qazaqty últ retinde damugha qúqyqty halyq dep tanyghan emes. Qazaqty alday salugha bolatyn, qayda aidasang – kónetin, ótirikti qalay soqsang da nanatyn, etinen et kesip alsang da, mynq etpeytin, qúrtyp jiberuge bolatyn tobyr dep týsindi. Sol týsinigine say, basynghan әreketter jasady.

Ol ózin halyqtan da, zannan da joghary qoyyp otyrghanyna iymenbedi. Barlyq memlekettik resurstardy otbasy mýsheleri men sayasattaghy sýiiktilerine taratyp beruden qoryqpady. Óitkeni Ol pragmatikalyq josparda oiyna ne kelse, sony isteudi, otansatumen erkin ainalysudy, gipotetikada – Qazaqstandy Resey jútyp qoyghanda, Kremliding esikterin teuip kiremin degen ýmitpen әreket etti.

Mәselening bastysy onyng milliardtarynda, saraylarynda, ishki-syrtqy sayasattaghy, demografiyadaghy.., ózge salalardaghy kesirlerinde ghana emes. Ol ruhany ayalarda olardan ótken orasan kesir keltirdi. Ol әreketterining kóbi ashylghan joq. Jiti qaray alatyn adamdar ghana anghara alatyn, alakeuim aqshamda nemese týn qaranghysyn jamylyp jasaghan ayar әreketteri әli әshkerelengen joq.

• Zaualdan qútylu joldary

Bir eskererligi – Ol ózining otany men últyna jasaghan opasyzdyghyn, barlyq salalarda últtyng úly isterine tosqauyl qoyyp, memleketting irgetasyn shayqaltatyn qastandyqtardyng aluan týrin jasap kelgenin jәne onysynyng asa auyr qylmys ekenin biledi. Onysy ýshin bir zaualdyng bolatynyn da týsindi. Songhy jyldardaghy dýniyejýzilik finans jýiesindegi ózgerister, bankterding qúpiya saqtaudan bas tartuy, offshordaghy qarajattardyng shyqqan tegin tekseruler... Onyng kózin ashty. Dýnie tar bolyp qaldy. Sol kezde zaualdan qútyludyng joldaryn qarastyra bastady. Birinshi núsqadaghy «dollar qapshyqty arqalap, shetelge zytyp ketu» iydeyasy jaramaytyny anyqtaldy.

Ekinshi núsqa – Qazaqstandy Reseyge qosyp ketu. Belarusi tәjiriybesi búl joldyng úzaq uaqytty qajet etetinin jәne ýderisting kez kelgen kezeninde tas talqany shyghuy mýmkin, qauipti jol ekenin kórsetip berdi.

Ýshinshi núsqa – biylikten mәngi aiyrylmau. Ol ýshin biylikti otbasynan shyqqan senimdi qolgha tapsyryp, sol arqyly tarihta sýikimdi beynede qaludy qamtamasyz etu kerek boldy. Alayda biylikke ýmitkerlerding bәrining qylmyspen kórinui, halyq arasynda bedelining bolmauy, sayasatkerler arasynda jekkórinishti boluynyng saldarynan Ol biylikti otbasy mýshelerining birine zandandyryp beru niyetin jýzege asyra almady.

Biylikten aiyrylu Oghan apat alyp keledi. Eger Qazaqstanda ashyq, demokratiyalyq, әdiletti qogham qúrylyp, zannyng ýstemdigi ornasa, zang aldyndaghy tendik ústanymdary jýzege asyrylatyn bolsa, búghan deyin jemqorlyqpen kýneltip jýrgenderding isteri ashylyp, jaza tartatyn bolady. Onyng arty Ózin jәne otbasy mýsheleri men sybaylastaryn týgel sharpidy. Sonda múnyng Ózine keshirim bola ma? Áriyne, joq. Endi ne isteu kerek?

Ahualdy tereng týsingen sayyn, Ol qattyraq qaltyrap, kóbirek dirildeytin boldy. Songhy onjyldyqtarda Ol tek ózin qorghaumen ainalysugha kóship aldy. Tizimmen jasaqtaghan jaghympaz parlamentke arnayy zang qabyldattyryp, kýshtik qúrylymdardyng basyn biriktirip, preziydentten joghary qúzirettiligi bar Qauipsizdik kenesin ólgenshe basqaru qúqyghyn zandastyryp aldy. Osydan Últtyq qauipsizdik komiyteti Onyng ózin últtan qorghaytyn komiytetke ainaldy degen sóz taraldy. Shynayy suret rasynda da solay bolatyn.

• Memleket – qauip tóndirushi faktor

Ol ýshin biregey ahual qalyptasty. Ózi 37 jyl basynda bolghan eline Ózi jau bolu perspektivasyna jolyqty. Qazaq memleketining qauipsizdigi – Onyng ózine qauip tóndiretin faktorgha ainaldy.

Búl jolghy arandatu Onyng ózine baghynyshty Qauipsizdik kenesining qúzireti men kýshin paydalanyp, demokratiyalyq baghytty ústap otyrghan memleketti tónkerip tastap, ornyna qatang totalitarlyq-poliyseylik qúrylym ornata salamyn degen yndynynyng «jemisi» bolyp shyqty.

Bir deputat «osynyng bәrine demokratiya degen úranmen kóshege shyqqan belsendiler kinәli» degen eken. Syrttay qaraghanda, bir kertartpa paqyrdyng byljyray salghanyna úqsaydy. Biraq osy lebizde jan týrshigerlik, qayar oy jatqanyn angharu manyzdy dep oilaymyn. Gәp mynada: osy sózderimen deputat qantar oqighalaryn úiymdastyrushylardyng tónkeris jasap, biylikti basyp alyp, elde tolyq totalitarlyq-poliyseylik memleket ornatpaq bolghanynan habardar bolghany jәne sol baghytty jaqtap túrghany kórinedi.

Biylikti kýshpen basyp alghannan keyin, olar demokratiyadan ashyq týrde bas tartyp, eldi kýshtik qúrylymdar arqyly alaqanda ústap otyrudy kózdegen degen joramaldyng qisyny bar. Tolyqqandy jabyq, terrorlyq rejim jaghdayynda búqaragha búrynghy biylikting jan týrshigerlik qylmystaryn әshkereleuge mýmkindik qalmaydy. Osylay búrynghy biylikting zaualdan qútyluy qamtamasyz etiledi.

Ol biylikke kelgennen beri osy trendpen ainalysyp keledi. Biraq memleket әli tiri. Ashyq qogham qúryp ketu «qaupinen» arylghan joq. Demek, zaual qaupi seyilgen joq. Sondyqtan, Onyng logikasy boyynsha, memleketting irgesin shayqaltyp, mýldem jana, poliyseylik-totalitarlyq memleket qúryp alu kerek. Sonda memleket basshysynyng ornyna kelgen Onyng adamy demokratiyalyq tandaudan ashyq bas tartatynyn jariyalaydy. Al Ózi bolsa, «men demokratiyagha birtindep alyp kele jatyr edim, bәrin mynalar býldirgen» dep, aqtalar sózderin aityp, mýsәpir bola salady.

• Putinning túrghysy

Putin búrynghy preziydentke qatysty ekijaqty túrghy ústandy. Essiz arandatuymen dýnie jýzining aldynda masqara bolyp otyrghan qazaq diktatoryn ashyq qoldau – Putinning shatqayaqtap túrghan bedeline núqsan keltiretin boldy. Ol Bizdikin biylikten alastatudy jaqtady, biraq basyna әngirtayaq oinatugha asyqpady.

Óitkeni endi Onyng barar jer, basar tauy joq, al artyna qaldyrghan ýlken múrasy bar. Putin Onyng taghdyryn keyin, reti kelgende kofe iship otyryp-aq sheshe salatyn mәsele dep qarady. Qazirgi tanda ol Toqaevtyng manyna Búrynghynyng sumaqaylaryn toptastyryp berip otyr.

• Mao Szedun fenomeni

«Biylik tolyghymen Q.-J. Toqaevtyng qolyna ótti». «Elbasy barlyq qúzirettiginen aiyryldy, endi bәrin ekinshi preziydent sheshedi» degen pikirler beleng aluda.

Óz basym múndaydy kórip túrghan joqpyn. Búlay týsinik beruge әli erte. Q.-J. Toqaevqa jeke-dara biyleuge jol әli ashylghan joq. Ekinshi – әli óz jaqtastaryn sayasy kýsh retinde kórinetin klan retinde toptastyra alghan joq. Ol әli Búrynghynyng jasaghynyng ortasyndaghy «arpa ishindegi bir biday» kýiinde qalyp otyr. Túnghyshtyng ózi qúziretterinen aiyrylghanymen, onyng klany әli kýshinde. Meninshe, eshkim eshqayda qashpaydy. Basynda qashayyn degenderi orta joldan keri ainalyp kelip jatyr. Tipti qabaqtarynda kirbing joq. Biz Mao Szedun fenomeni ýlgisindegi qoghamgha ótip jatyrmyz.

Qytaydyng «úly asyraushysy» halqyna ne istep edi? Mәdeniyetti joq qyldy, ziyaly ataulyny qaladan quyp, auyldargha «enbekpen tәrbiyeleuge» – tyshqan quyp, torghay atugha jiberdi. Sharuanyng peshimen metall qorytam dep, kenish ataulyny qoqysqa toltyrdy. Áleumettik baghyttardaghy josparlarynyng biri de oryndalmady. Eldi ashtyq jaylady, gumanitarlyq apat qaupi tóndi. Ótken ghasyrdyng 70-jyldaryna qaraghan shaqta Qytay eng kedey, sorly elge ainalghan bolatyn.

Búghan qatysty gәpting ýlkeni mynada: Mao qanshalyqty essiz trendterimen elding basyn qatyrsa da, iydeyalarynyng bәri topyraqqa kómilip tastalghan joq. Onyng 1949 jyly Qytay Halyq respublikasynyng irgetasyn qalaushylardyng biri bolghany ras. Ol qúrghan kompartiya әli ómir sýrip jatyr, beynesi valutanyng betinde jarqyrap túr.

Nege olay? Óitkeni Mao ólgenimen, onyng klany ólgen joq. Onyng zandy jәne zansyz ómirge kelgen shatalarynyng úrpaqtary atalarynyng iydeyasyna qorghan bolyp jýr. Olar qazirgi Qytay elitasynda manyz alarlyq dengeyde yqpalyn saqtap qaldy.

Solar siyaqty Bizdikining de ózi qúziretterinen ada bolsa da, klany onyng salghan izimen iydeyalaryn jalghastyrudy qolgha alyp otyr. «Bir adamdy jappay qaralap, bar kemshilikti onyng moynyna arta beruge bolmaydy» dep, shyryldap jýrgender – solar. Olardyng arasynda kezinde qazaqtyng yrysyn Onyng ózimen, otbasy mýshelerimen ymyralasyp, birigip tonaghandar az emes. Qazirgi preziydentting ainalasyna jinalyp jatqandardyn, solardyng ishinde joghary lauazymgha ie bolyp alghandardyng arasynda Túnghyshtyng jaqtastary tolyp jýr. Olar ózderining sayasattaghy baghytyn ústaugha, ony is jýzine asyrugha tyryspay qoymaydy. Demek, elbasizm de, onymen kýres te әli jalghasyn tabady.

Endigi Qazaqstannyng taghdyry qantar alyp kelgen biraz jariyalylyqty paydalanyp, ziyaly qauymnyng belsendilik tanyta aluyna nemese almauyna tәueldi. Bizding aldymyzda ruhany salalardaghy kóng astynda kómilip qalghan qazynalardy qoparyp, búqaralyq sanany oyatu, ony sayasy belsendilikke baghyttau mindeti túr. Qazaq ziyalylary osyny týsinip, keybir artyq sózderi men qatelikterine qaramastan, qazirgi preziydentpen yntymaqtastyqta konsensus formatyna syyatyn mәselelerdi sheshuge kirisui – ondy bolar dep oilaymyn. Dәl qazir odan basqa tiyimdi núsqany kórip otyrghan joqpyn.

«DAT». 10.02.2022.

Qanaghat Jýkeshev

Abai.kz