Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4762 0 pikir 29 Nauryz, 2013 saghat 06:22

Maqsat Núrypbaev. Diny ekstremizmmen qalay kýresip jatyrmyz? (Jalghasy)

«Terrorizmge qarsy kýres turaly» zang 1999-jyly, «Ekstremizmge qarsy is-qimyl turaly» zang 2005-jyly qabyldanghanymen  naghyz terroristik oqighalarmen songhy eki jyldyng ishinde betpe bet keldik. «Tynyshtyq araly» atanghan Qazaqstanda 2011-jyldyng 17-mamyrynda Aqtóbe qalasynda terroristik oqigha búrq etti. Odan әri jyl ayaghyna deyin  dýrkin-dýrkin  bolghan jarylystar men atystar elding ýreyin úshyrdy.

2012-jylghy tamyzdyng ortasynan qyrkýiekting ayaghyna deyingi az uaqytta bes terroristik oqigha bolyp, ondaghan adamnyng ómiri qiyldy, onyng syrtynda resmy derekter boyynsha ongha juyq terroristing kózi joyyldy.

Bir qyzyghy 20-qyrkýiekte songhy terrorlyq әreket qúryqtalyp, tórt terrorshy joyylghannan 9 kýnnen keyin, 29-qyrkýiek kýni Parlament Mәjilisi «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» aty shuly zang jobasyn maqúldady. Múny kezdeysoqtyq  dep baghalaugha da bolatyn shyghar... Desek te... týrli terrorlyq oqighalardyng jiyileui, ony naqty dәleldenbese de diny ekstremister jasady dep mәlimdeuding artynda mol qarjyny iygeru mýddesi túrghan joq pa degen kýdikti úyalatady...

«Terrorizmge qarsy kýres turaly» zang 1999-jyly, «Ekstremizmge qarsy is-qimyl turaly» zang 2005-jyly qabyldanghanymen  naghyz terroristik oqighalarmen songhy eki jyldyng ishinde betpe bet keldik. «Tynyshtyq araly» atanghan Qazaqstanda 2011-jyldyng 17-mamyrynda Aqtóbe qalasynda terroristik oqigha búrq etti. Odan әri jyl ayaghyna deyin  dýrkin-dýrkin  bolghan jarylystar men atystar elding ýreyin úshyrdy.

2012-jylghy tamyzdyng ortasynan qyrkýiekting ayaghyna deyingi az uaqytta bes terroristik oqigha bolyp, ondaghan adamnyng ómiri qiyldy, onyng syrtynda resmy derekter boyynsha ongha juyq terroristing kózi joyyldy.

Bir qyzyghy 20-qyrkýiekte songhy terrorlyq әreket qúryqtalyp, tórt terrorshy joyylghannan 9 kýnnen keyin, 29-qyrkýiek kýni Parlament Mәjilisi «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» aty shuly zang jobasyn maqúldady. Múny kezdeysoqtyq  dep baghalaugha da bolatyn shyghar... Desek te... týrli terrorlyq oqighalardyng jiyileui, ony naqty dәleldenbese de diny ekstremister jasady dep mәlimdeuding artynda mol qarjyny iygeru mýddesi túrghan joq pa degen kýdikti úyalatady...

Sebebi 2012-jyly respublikalyq budjetten QR Ishki ister ministrligine  jalpy tәrtipti saqtaugha 29 mlrd tenge qarastyrylsa, onyn  ishinde diny ekstremizmmen kýreske 12,9 mlrd. tenge bólindi. Memlekettik budjet ýsh jylgha biraq dayyndalatynyn eskersek diny ekstremizmmen kýreske mol qarjy bólu aldyn ala josparlanghan degen sóz. Ekinshiden, terrorizm men ekstremizm mәselesinde әrdayym  Últtyq qauipsizdik komiyteti basymdyqqa iye. Oghan qosa Din isteri agenttigi júmys isteude (2013-jyly agenttikke respublikalyq budjetten 900mln. tenge bólindi). Soghan qaramastan Ishki ister ministrligine bir jylgha 13 mlrd tengege juyq qarjy ne ýshin tógildi...? Býgingi kýnge deyin osynsha qomaqty qarjynyng qalay iygerilgeni de beymәlim.

Diny ekstremizmmen kýreske 2013- jylgha budjetten qansha mlrd tenge bólindi? Ol qalay jәne qayda júmsalmaq? Búl da manyzdy әri jauaby joq súraq...

Jalpy músylmandargha qysym jasaytyn, qúqyghyn taptaytyn zang nemese baghdarlama dayyndap, saqaldylar men oramal taqqandardyng bәrin terrorist, ekstremist etip kórsetu әlemdik sayasattyng ýlken qúralyna ainalghaly qashan...  Terrorizm men ekstremizm baylyghy bar elderge qysym jasaudyng taptyrmas tetigine ainalghanyn jogharyda aittyq («Diny ekstermizmmen kýres dinmen kýreske ainalmasyn» http://old.abai.kz/node/22486 ) jәne ol ýrdisting birneshe alpauyt memleketterding mýddesi shoghyrlanghan Qazaqstandy ainalyp ótui de mýmkin emes edi. Qazaqstan halqynyn, onyng ishinde jastardyng dinge bet búruy әldekimderding týn úiqysyn tórt bólip jatqany da jasyryn emes.

Desek te býkil qazaqstandyq músylmandy alandatqan zangha Preziydent qol qoyghan kýni eshkim kóshege de shyqqan joq, jarylys ta, atys ta,  tipti bir paraq hat ta jazylghan joq. Búl neni kórsetedi? Búl qazaqstandyq músylmandardyng atystar men jarylystargha qatysy joq ekenin dәleldeydi...

Sonymen elimizde oryn alghan atystar men jarylystardy jeke-jeke saraptap, bagha berip jatpay-aq (ol turaly az aitylghan joq) elimizdegi terrorlyq oqighalardyng oryn alu sebebi ne? Týrli ekstremizmder ishinde diny ekstremizm nesimen qauipti degen saualdargha jauap izdep kóreyik.

Salafitting bәri ekstremist pa? Islamnyn, onyng ishinde salafizmning nege әlemdik qúbyjyq atanghany turaly maqalanyng basynda aityp óttik (qaranyz: http://old.abai.kz/node/22486 ). Ótken jyldyng sonynda Últtyq qauipsizdik komiytetinin  joghary  lauazymdy qyzmetkeri Qazaqstanda 10 mynnan asa ekstremistik pighyldaghy salafitterding bar ekenin aityp, onymen kýresu kerek ekenin eskertipti. Onday adamdardyng Atyrau, Aqtóbe oblystarynda jәne Balqash qalasynda shoghyrlanghanyn da aitypty-mys...

«Qazaqstan týrmelerinde terrorizm men ekstremizm baby boyynsha 510 adam otyr. Búl qúqyq qorghau organdarynyng osy baghyttaghy songhy eki jyl ishindegi atqarghan jaqsy júmysynyng nәtiyjesi. Tek 2012-jyly polisiya qyzmetkerleri tarapynan terroristik, ekstremistik toptardy qúryqtau jónindegi 16 arnayy operasiya jýrgizildi» dep mәlimdedi QR IIM «A» basqarmasynyng bastyghy Qanat Laqbaev.

Al songhy uaqytta terrorizm men ekstremizmdi zerttep jýrgen sayasattanushy Erlan Qarin 2012-jyly terrorizm baby boyynsha sottalghandar sany 105 adamdy, ekstremizm baby boyynsha 20 adamdy  qúrady dep jazady. Sonda kimge senemiz jәne eki mәlimetting arasyndaghy 400ge juyq adam turaly belgili sayasattanushy bilmedi me, әlde Q. Laqbaev myrza biraz sandy ózi qosyp jiberdi me, belgisiz... Týrmedegi  510 adam kimder, olardyng bәri salafit pa? Olar shynymen de diny ekstremistik әreket jasady ma, әlde adam óltirgen, qylmys jasaghannyng bәri «diny ekstremist» tizimine qosylyp ketti me? Ol turaly sot jýiesi ne deydi? Basqany aitpaghannyng ózinde birneshe bap boyynsha aiyp taghylghan Zaurbek Botabaevtyng sot zalynan aqtalyp shyghuynyng ózi ýlken әngimege jýk.

2011-jyly sol kezdegi Mәjilis deputaty Erzat Álzaqov «Zerttep qarasam, salafitter týrmege baru ýshin әdeyi sottalady eken. Bes jyl berse, lәm mim demey kete beredi. Sóitsem, búlar sanaly, maqsatty týrde salafizmdi nasihattau ýshin týrmege otyrady eken. Sol bes jyldyng ishinde qanshasynyng basyn ainaldyrady? Olar týrmede qataryn kóbeytip, armiyasyn qúryp jatyr» dep mәlimdeydi...  http://www.masa.kz/article/view/id/2437. Al belgili qorghaushy Abzal Qúspanov «Týrmeden shyqqan salafitter naghyz terrorist bolyp shyghady» deydi ózining bergen súhbatynda. http://janaozen.net/shbat/abzal-spanov-trmeden-shyan-salafitter-nayz-terrorist-bolyp-shyady.html?lang=kz .

Búl jerde birinshiden salafizmdi erkindikte emes, týrmede damytudyng qanshalyqty qajettiligi bar? Ekinshiden, rejimdik mekemede, әrbir adam baqylauda bolatyn týrmede salafizm damyp jatsa, týrme basshylary, týrme qyzmetkerleri qayda qarap otyr? Olar ózderi basqaratyn týrmede ekstremister dayyndalyp jatqanyn bilmey me, әlde 13mlrd. tengeni iygeru ýshin jana ekstremister «jasaqtau» qajet boldy ma degen zandy súraq tuyndaydy. Keybir «týrli týsti» revolusiya týrmede otyrghandardyng kóterilisinen bastalghany da esimizde...

Jaqynda «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine terrorizmge qarsy is-qimyl mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zany qabyldandy. Onda terrorizmge qarsy is-qimyl mәselelerining kóptegen jaghdaylary pysyqtalumen birge BAQ ókilderining jauapkershiligi de nazardan tys qalmaghan. Tek zang jobasynyng bastapqy núsqasynda kórsetilgen aqparat qúraldary men jurnalisterding terrorizmdi nasihattauyna jәne arandatugha, iytermeleuge tiym salu jónindegi baptar deputatttar sýzgisinen ótpey qalghan. Sonyng saldarynan «Nuradam.kz» siyaqty sayttar joghary lauazymdy memlekettik qyzmetkerlerli, qogham qayratkerleri men belgili azamattardy negizsiz qaralap, tipti dәlelsiz bolsa da ekstremistik úiymmen qatysy bar, kýmәndi diny jobalardy qarjylandyrady dep jaza beretin boldy. Bir qyzyghy elimizde 400 den asa sayt jabylyp jatqanda Gýljan Erghaliyevanyng «guljan.org» sayty  atyn auystyryp «kz»domenine auysqany da onyng artynda belgili bir kýshterding túrghanyn dәleldese kerek jәne ol kýsh joghary shendi chinovnikter boluy da ghajap emes.

Osyghan qarap biylik basynda otyrghandardyng arasynda diny ekstremizmdi ushyqtyryp, el ishinde býlik úiymdastyrugha, elimizding shanyraghyn shayqaltugha mýddeli adamdar nemese toptar bar ma dep qalasyn...

Sonymen birge memleketting ishki tәrtibin saqtau ýshin armiyany paydalanu turaly әngimening shyghuy, polisiya qyzmetkerlerine eskertusiz qaru paydalanugha rúqsat  beru turaly zang jobasynyng әzirlenui, prokuratura, qarjy polisiyasy qyzmetkerlerinen atu jattyghularyna jәne dene shynyqtyrugha qatysugha talaptyng kýsheytilui týrli oy salary anyq... Elimiz bir ýlken qauipke nemese dýmpuge dayyndalyp jatqanday...

Marksistik fәlsafagha jýginsek revolusiyagha әkelip soghatyn negizgi faktor - jogharydaghylardyng eldi búrynghysha basqara almaytynynan, al tómengilerding búrynghysha ómir sýrgisi kelmeytininen shyghady. Olay bolsa el ishindegi әleumettik jaghday qiyndap, otbasyn, bala-shaghasyn asyrau ýshin býiregin satqysy keletinder qatary artqan sayyn el tynyshtyghyn saqtap túru kýrdelene bermek.

Tarihta keybir memleketter ekonomikalyq qúrdymnan shyghudyng joly soghys ashu dep tapsa, keybir memleketter ishki qayshylyqty sheshu ýshin qoldan jau jasap, onymen kýresti jeleu etip halyqty basyp-janshyp jatady...  Bireuler әlemdik ýrdisti eskere otyryp, syrtqy qysym men ishki qayshylyqtardy sheshuding bir joly diny ekstremizmmen kýres dep tanyp, salafitterding bәrin diny ekstremist etip kórsetu tyghyryqtan shygharatyn jol dep qalghan joq pa eken? Kýsh qashan da qarsy kýshti payda qylatynyn eskersek, músylmandarghy qysym jasau arqyly shynayy ekstremisterdi ózimiz qoldan jasap almaymyz ba?

Jalpy Qazaqstan ýshin salafizmdi jau etip kórsetu qajet pe? Sebebi shet elderde diny bilim alyp jatqan, arab elderining eng bedeldi oqu oryndaryn bitirgen jastar qatary arta týsude. Jyl sayyn tórt myng adam qajylyqqa barady. Tek bir ghana «Qazaqstan qajylary qauymdastyghy» qoghamdyq birlestigine 20 mynnan asa qajy mýshelikke kirgen. Sonymen birge arab elderining Qazaqstan ekonomikasyna salghan investisiya kólemi artyp keledi. Basqany aitpaghannyng ózinde Astanada salynatyn Abu Daby plazanyng qúrylysy 1 mlrd. dollardy qúraydy. Islamdyq bank jýiesin engizu turaly da Elbasy birneshe ret aitty...

Ekinshiden, Qazaqstannyng syrtqy sayasatyndaghy negizgi «kózirdin» biri dinaralyq, konfessiyaaralyq tatulyqtyng ýlgisi bolu. Astanada ótetin әlemdik jәne dәstýrli dinder jetekshilerining sezine Arab týbegi elderining basshylary mindetti týrde shaqyrylady. Arab memleketterimen jyly qarym qatynasty damytugha da mýddeli. Solay dey otyryp Arab týbegi elderining resmy dini-salafizmdi diny ekstremizmning negizi etip kórsetu qalay bolar eken? Búl kóp vektorly sayasat bola ma, әlde kóp standartty ma? Ony da oilaghan jón...

(Sony)

Maqsat Núrypbaev, zanger, «Qúqyqtyq Qazaqstan ýshin» QB mýshesi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373