Juyrda Ýkimet ýiinde ótken jiynda «bas múghalim», yaghny Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov ózine qarsy júmys istep jatqan lobbisterge ókpesi baryn jetkizdi. Lobbisterding qarsy shabuylgha shyghuynyng sebebi, Bilim jәne ghylym ministri jekemenshik joghary oqu oryndaryn jabamyn degen edi. Ministrding búl әreketinen keyin milliardtaghan qarjy tauyp otyrghandar óre týregelip, qarsy shyqqanyn da aitqan edi. Búl jolghy jiynda ministr biyik lauazymdy lobbisterding esimderin ataudyng az-aq aldynda qaldy. Tilshi qauymnyng bilgisi kelgenimen, ministr myrza «atyn atap, týsin týstey» qoymady.
Ýkimet ýiinde ótken jiynda ministr B.Júmaghúlov myrza aldaghy uaqytta qazaqstandyq joghary oqu oryndarynyng sany taghy qysqaratynyn jetkizdi. Ministr óz sózinde: «Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha joghary oqu oryndaryn ontaylandyru jýrgizilude. Býginde olardyng sany 149-dan endigi 136-gha deyin qysqartyldy. Tәjiriybe kórsetkenindey, kommersiyalyq joghary oqu oryndarynyng kópshiligining bilim beru sapasy syn kótermeydi. Sondyqtan tayaudaghy 3 jyl ishinde olardyng sanyn 66-dan 30-gha deyin qysqartu josparlanuda», - deydi.

Juyrda Ýkimet ýiinde ótken jiynda «bas múghalim», yaghny Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov ózine qarsy júmys istep jatqan lobbisterge ókpesi baryn jetkizdi. Lobbisterding qarsy shabuylgha shyghuynyng sebebi, Bilim jәne ghylym ministri jekemenshik joghary oqu oryndaryn jabamyn degen edi. Ministrding búl әreketinen keyin milliardtaghan qarjy tauyp otyrghandar óre týregelip, qarsy shyqqanyn da aitqan edi. Búl jolghy jiynda ministr biyik lauazymdy lobbisterding esimderin ataudyng az-aq aldynda qaldy. Tilshi qauymnyng bilgisi kelgenimen, ministr myrza «atyn atap, týsin týstey» qoymady.
Ýkimet ýiinde ótken jiynda ministr B.Júmaghúlov myrza aldaghy uaqytta qazaqstandyq joghary oqu oryndarynyng sany taghy qysqaratynyn jetkizdi. Ministr óz sózinde: «Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha joghary oqu oryndaryn ontaylandyru jýrgizilude. Býginde olardyng sany 149-dan endigi 136-gha deyin qysqartyldy. Tәjiriybe kórsetkenindey, kommersiyalyq joghary oqu oryndarynyng kópshiligining bilim beru sapasy syn kótermeydi. Sondyqtan tayaudaghy 3 jyl ishinde olardyng sanyn 66-dan 30-gha deyin qysqartu josparlanuda», - deydi.
Ministrding sózine sýiensek, keleshekte JOO-largha qoyylatyn talaptar da kýsheyetin siyaqty. Búdan bylay bilim ordalary basty-bas­ty ýsh kriyteriy boyynsha baghalanatyn bolady. Yaghny «materialdyq baza», «oqytushylyq qúram» jәne «bitirushi týlekterding júmys berushiler arasynda qanshalyqty súranysqa ie bolatyny» eskerilmek. Osyghan oray, ministrlik egjey-tegjeyli zertteuler jýrgizip jatqan siyaqty. Ári jekelegen joghary oqu oryndarynda bilim alyp jatqan studentterding de jaghdayy eskeriletinin aitady ministr.
Ministr: «Elbasy oqu oryndaryn ónir­­­lerding qajettiligine qaray mamandandyru turaly tapsyrma bergen bolatyn. Sondyqtan memlekettik joghary oqu oryndary da ontaylanatyn bolady! Nәtiyjesinde, tayaudaghy 2 jylda elimizde jalpy sany shamamen 100 ghana JOO qalady. Búl bizge damyghan elderde qabyldanghan halyq sanyna shaghatyn kórsetkishke qol jetkizuge mýmkindik beredi», - deydi.
Ministrding aituynsha, joghary bilim salasyndaghy barlyq qysqarular men biriktiruler qorytyndysynda elimizding keybir oblystarynda bir ghana memlekettik jәne bir ghana jekemenshik joghary oqu orny ghana qalatyn bolady.
Jiynnan son, ministr jurnalisterding saualdaryna jauap bergen edi. Jurnalisterdi mazalaghan saual «lobbister» ekeni belgili. Jekelegen oqu oryndarynyng sonynda kim túr? Ári ol oqu oryndarynyng jabyluyna kim qarsy degen saualdargha ministr: «JOO-lar sany eshbir oilastyrusyz-aq qysqartyluda» degen óte ýlken syn aityluda. Búl - dúrys emes. Barlyghy oilastyrylghan, eseptelgen. Mәsele basqada! Árbir joghary oqu ornynyng artynda Astanadaghy әldekim túr. Sonyng mýddelerin «lobbilaydy». Ondaylar deputattyq korpustyng arasynda da bar, ondaylar Ýkimette de bar. Olar tipti barlyq ortalyq organdarda jýr! Ol kisiler ózderining JOO-laryn bizding qysqartpauymyzdy ditteude. Búl endi eshkimge de qúpiya emes!», - dedi.
Joghary oqu oryndarynyng qysqartyl­ghany da dúrys shyghar. Bir jaghynan, oqugha tóleytin qarjysy az qarapayym halyqtyng eng aldymen tandauy da jekelegen joghary oqu oryndaryna týseri belgili. Jekemenshik oqu ornyn bitirgen balanyng «diplomy» qyzmetke ornalasuyna jaramay qalyp jatatyndary da kezdesedi. Búl degeniniz tórt jyl boyy oqyghan biliminiz «zaya» ketti degen sóz.
Al ministr әlem­dik tәjiriybe damyghan elderde 1 miyl­lion túrghyngha shaqqanda ortasha eseppen 6 joghary oqu ornynan kelui qajettigin aitady. Yaghny 17 milliondy 6-gha kóbeyt­sek, shamamen 100 JOO shyghady. Demek, Qazaqstanda 100 joghary oqu orny boluy kerek!» degendi aitady. Joghary oqu oryndarynyng qysqartylyp, sapaly uniyversiytetterding qalghany da dúrys shyghar. Óitkeni jogharyda ózimiz mysalgha keltirgen kriyteriylerge kez kelgen jekelegen joghary oqu oryndarynyng say kele bermeytini taghy bar.
Alayda, Bilim ministrligi men JOO qojayyndary arasyndaghy qaq­tyghys onay bolmaytyn siyaqty. Óitkeni 200 studenti ghana bar JOO ómir sýrude. «Búl joghary oqu oryndary kezinde 30 mamandyq boyynsha liysenziya alypty! Sonda әrbir mamandyq bo­yynsha tek 5-6 adamnan ghana dayarlaytyn bolghany ghoy? Búghan qalay jol beruge bo­lady? Olardyng oqytushylarynyng da sa­pa­sy tómen, keybirinde studentter sol jekemenshik uniyversiytetti bitire sala, sol jerge ústaz bolyp qalady. Olardyng ózderining de bilimining sapasy tómen. Búl JOO-lar standartqa da, oqu sapasyna da jauap bermeydi. Materialdyq bazasy da nashar. Sol sebepti biz qazir osynday әlsiz JOO-lardy biriktirudemiz. Sóitip, olar ózara kýsh biriktire otyryp, ónirlik iri jeke JOO-gha ainalady», - degen Baqytjan Júmaghúlov búl qadamdy Qazaqstan Preziydenti de qoldaytynyn, yaghny keri sheginbeytinderin eskertti. «Búl ontaylandyrudan halyq qoryqpauy kerek. Búl jastargha sapaly bilim beru ýshin jasaluda», - deydi ministr. Qysqartylatyn joghary oqu oryndarynyng tizimi juyq arada belgili bolmaq. Osyghan oray, jaqyn kýnderi JOO rektorlary jinalatyn synayly. Qysqartugha baylanysty arnayy qoghamdyq komissiya qúrylatyn bolady. Ol komissiyanyng qúramyna belgili ghalymdar, deputattar, ataqty pedagogtar kirmek. «Rektorlar bas qosatyn jiynda biz barlyq pozisiya­larymyzdy jayyp salamyz. Jiyn ashyq ótedi, halyq qay uniyversiytetting sapasyz bilim beretindigin bilui kerek. Osynyng bәrin sol jerde aitamyz!» - dedi ministr.
«Ontaylandyru» prosessi jýrgizilgeni qajet-aq. Degenmen, búl jerde zardap shegetin taghy da qarapayym halyq siyaqty. Qarjysy kóp, qaltasy toly baylar balalaryn qayda oqytamyz dep bas auyrtpaydy. Óitkeni kez kelgen shet eldik joghary oqu oryndarynda balasyn oqytugha mýmkindigi bar. Memlekettik joghary oqu oryndarynyng oqu aqysy qymbattap ketken. Qymbat baghany kez kelgen sharuanyng qaltasy kótere bermeytini taghy bar. Sonda jýz joghary oqu oryndarynda kimder oqityn bolady? Ministrlik osy túrghydan kelgende, qarapayym sharuanyng da qamyn oilaghany jón shyghar.

Gýlzina Bektasova

"Týrkistan" gazeti