EKINShI TARAU: ZAMAN TALQYSY

(nemese «Otalghan ormandaghy aman qalghan aghashtar»)

1.

Qanday qiynshylyqqa qaramastan azamattyq aryn taza ústau - adam ataulynyng ómir boyy maqsat etip, tirshilik keshetin asyl armany. Búl rette, kez-kelgen pendening ghúmyryn ýlgi etu, ne sol qúbylystyng qatparly astaryn, tarihy qajettiligin, ne qoghamdyq qúrylystyng mýdde-jýiesimen sәikessizdigin týsindirip beru qiynnyng qiyny. Sәuegeylik búl arada jýrmeydi. Tarih talghamy men tarazysy túrghysynan taldau - qoghamtanu ghylymynyng enshisine tiyesili.

Alayda bir memleketting damu tarihyndaghy kýrdeli de kýrmeui qiyn qaterli kezendi basynan keshirgen Múhtar siyaqty dana adam sol kezde ózin-ózi qalay ústady, qanday pendeshilik keshti, qanday kózqarasta boldy degen súraqtar eriksiz aldyndy oraydy. Shyndyghynda da nazargha eriksiz iligerlik, oryndy qoyylghan saual. Búghan bir sózben mәmile aitu aghattyq. Sol bir alasapyrannyng qalay bastalghanyn, qaterli dauyldyng qalay tez kýsh alyp, órtenge qoyghan órttey qaulaghanyn memleketting ishki-syrtqy jaghdayynan tys qarau mýmkin emes. Troskiyding jәne ony jaqtaushylardyng tolyqtay talqandaluy Stalindi jeke dara kósemdik dәrejesine kóterdi. Qatang tәrtipke negizdelgen әkimshilik qalyptasty. Sonday saltanatty kezde «halyq jauy» degen sóz búltty kýngi nayzaghayday әser etti. Fransuz qayratkeri Benjamen Konstannyn:

EKINShI TARAU: ZAMAN TALQYSY

(nemese «Otalghan ormandaghy aman qalghan aghashtar»)

1.

Qanday qiynshylyqqa qaramastan azamattyq aryn taza ústau - adam ataulynyng ómir boyy maqsat etip, tirshilik keshetin asyl armany. Búl rette, kez-kelgen pendening ghúmyryn ýlgi etu, ne sol qúbylystyng qatparly astaryn, tarihy qajettiligin, ne qoghamdyq qúrylystyng mýdde-jýiesimen sәikessizdigin týsindirip beru qiynnyng qiyny. Sәuegeylik búl arada jýrmeydi. Tarih talghamy men tarazysy túrghysynan taldau - qoghamtanu ghylymynyng enshisine tiyesili.

Alayda bir memleketting damu tarihyndaghy kýrdeli de kýrmeui qiyn qaterli kezendi basynan keshirgen Múhtar siyaqty dana adam sol kezde ózin-ózi qalay ústady, qanday pendeshilik keshti, qanday kózqarasta boldy degen súraqtar eriksiz aldyndy oraydy. Shyndyghynda da nazargha eriksiz iligerlik, oryndy qoyylghan saual. Búghan bir sózben mәmile aitu aghattyq. Sol bir alasapyrannyng qalay bastalghanyn, qaterli dauyldyng qalay tez kýsh alyp, órtenge qoyghan órttey qaulaghanyn memleketting ishki-syrtqy jaghdayynan tys qarau mýmkin emes. Troskiyding jәne ony jaqtaushylardyng tolyqtay talqandaluy Stalindi jeke dara kósemdik dәrejesine kóterdi. Qatang tәrtipke negizdelgen әkimshilik qalyptasty. Sonday saltanatty kezde «halyq jauy» degen sóz búltty kýngi nayzaghayday әser etti. Fransuz qayratkeri Benjamen Konstannyn:

«Tek bir ghana adamnyng batyrlyghymen jeniske jetken memleketting baqyty úzaq bolmaydy, tipti, sol adamnyng kómegimen de alysqa bara almaydy; oghan bas iiding ózi aghattyqqa soqtyrady»,- degen sózining keri keldi.

Jana qoghamnyng ekonomikalyq-sayasy jetistikteri tek Stalinning esimimen baylanystyryldy. Jeke basqa tabynushylyq asqyndap baryp jazyqsyz jandardy qúzgha qúlatty. Shyndyghynda da bir adamnyng «qatal erkine» baghynghan úly memleketting ishki ómirine qauip tóndi. Al, kósemning ózining ony kóruge qúlqy bolmady. Mýmkin, әdeyi kórgisi kelmegen boluy da ghajap emes.

Búl «nauqannyn» fashizmning bas kóteruine baylanysty qyraghylyq pen saqtyqty, patriottyq sezimdi oyatugha psihologiyalyq jaghynan septigi tiygenimen, sýiinishinen góri kýiinishi basyp ketti. 1936 jyldyng ayaghynda ortalyq gazetterde, zavod-fabrikalarda, transport salasynda, jauapty qyzmetkerler men әskery bólimder arasynda «býldirushilik, arandatushylyq, shpiondyq» әreketter jýrgizgen bir top adamdardyng ýstinen jýrgizilgen sot isi, súraq-jauaptary kýn sayyn jariyalanyp jatty. Sosializmning qas jaulary retinde halyqtyng delebesin qozdyrdy. Kәsiporyndarda, kolhoz - sovhozdarda, arteliderde olardy aiyptaghan mәjilister ótti. Ýkim aitty. Birte-birte ekpin alyp, órisin keneytip, jalpy júrtshylyqtyng arasyna ýrey, senimsizdik tughyzdy. Endi, sol halyq jaularynyng tegi qaydan shyqty, olar kimder jәne maqsaty ne edi degen súraqtar tudy. Stalin oghan:

«Sovet memleketining quat-kýshining ósui ólip bara jatqan taptyng qaldyqtarynyng qarsylyghyn órshite týsetindigin este ústau kerek. Olar ólip bara jatqandyqtan da songhy kýnderinde jantalasyp baghady, olar bir búltaqtan ekinshi búltaqqa kóship, júrtshylyqtyng artta qalghan qauymyn ýgittep, olardy sovet ókimetine qarsy qonggha úmtylyp, búrynghydan da batyl azghyrugha kirisedi. Búrynghy adam degen atynan aiyrylghandardyng Sovet ókimetine jasamaghan qastandyghy, jappaghan jalasy joq jәne keritartpashyl elementterdi biriktirip qarsy qoymaghan әreketi joq. Búrynghy kontrrevolusiyalyq oppozisiyalyq elementterding de tirilip, jan bite bastauy mýmkin. Búl, әriyne, qorqynyshty emes. Biraq eger biz osy elementterden tez әri ýlken shyghynsyz qútylghymyz kelse, onda osynyng barlyghyn esten shygharmauymyz kerek»,- dep jauap berdi.

Búl sóz sol kezde tilding tiyegine ainaldy.

Asa qiyn әri kýrdeli ishki-syrtqy sayasattyng psihologiyalyq shiyelenisi shegine jetti. «Fashizm» batystan bas kóterip kele jatty. Ol «jalmauyz» Europa men Afrikadaghy memleketterding birinen song birin jútyp, sonau Amerika qúrlyghyna da aranyn ashty. Al onyn, erte me kesh pe, betin beri búratyny - esh kýdik tudyrmaytyn. Alapat apattyng aldyndaghy qarbalas - ýlkendi-kishili alasapyran, arandatular tughyzatyndyghy shyndyq. Sonday psihologiyalyq shiyelenisti múqym el, barsha adam, Stalinning ózi de basynan keshirdi. Troskiyding platformasynyng talqandaluy senimdi kýsheytti. Fashistik barlau oryndary da qarap qalghan joq. Baryn salyp, oqighany ushyqtyra týsti. Búl adamdardyng bir-birine kýdikpen qarauyn tudyrdy. Jaudyng - «shyn halyq jauy» ekendigin moyyndatty. Qanymen, jan-tәnimen berile ornatyp jatqan qoghamgha degen sheksiz sýiispenshilik, kirshiksiz senim - zandy ashu-yza qozdyrdy. Jekkóru, shyndyqqa kýmәnsiz ilanu, fashizmning dúshpandyq qimylynyng týpki jauyzdyq josparyn aldyn ala bilu - halyqtyng belgili bir mólsherde jýikesine әser etti jәne aqyl-oy parasatyn túmandandyrdy. Áuelide belgili bir maqsatpen jýzege asyrylghan arandatu әreketi birte-birte qaterli «jalmauyzgha» ainaldy. Qyzghan temir suyghansha talay taghdyr jazyqsyz jazalanyp ýlgerdi.

Qazaqstan baspasózindegi «halyq jaularyn» әshkereleu qaqyndaghy alghashqy teoriyalyq maqalanyng avtory T.Jýrgenov te ózining «Kazahstanskaya pravda» gazetining 1937 jylghy 11 qantardaghy «Mәdeniyet maydanyn talqandalghan últshyldyqtyng qaldyqtary men sarqynshaqtarynan tazartayyq!» degen maqalasyna Stalinning jogharydaghy sózin tilge tiyek etip aldy. Oily, eline shyn jany ashyghan, qazaq ónerin damytugha jankeshtilikpen enbek etken azamatty jamanshylyqqa qii - qiyanat. Onyng ózi de sol jyly sol nauqannyng alghashqy qúrbanynyng biri boldy. Barynsha әdil pikir aitugha úmtylghan avtor últshyldyqty әshkereley kelip:

«Qazaq halqynyng «bolashaghy joq» degen «iydeyanyn» negizin qalaushy Shoqan Uәlihanovtyng birinshi ret patsha shpiony retinde Batys Qytaygha baryp kelgendigin eskerte ketemin»,- dep te «silteuge» mәjbýr boldy.

Óner, oqu aghartu, mektep salasyndaghy «últshyl adamdardy» synay kelip:

«Ótkendi, qazaq halqynyng tarihyn baghalauda últshyl kózqarastardy ótkizip jiberu tәsili songhy kezge deyin oryn alyp keldi. Qazaq teatrynyng sahnasynan «Han Kene» piesasyn alyp tastau turaly sóz qozghaghanda, dәl osy mәsele jóninde әngimelendi»,- dep astarly týrde Múhtardy ishara etti.

Ile iydeologiya, óner salasyndaghy qayratkerler «halyq jaulary» men «últshyldardy» әshkereleuge kóshti. Alghashqy ýsh-tórt aida jalpylama, sipay qamshylady. BK(b)P Qazaqstan ólkelik komiytetining buro mýshesi, Qazaq SSR-ning halyq aghartu komisary Temirbek Jýrgenovting maqalasyndaghy «Han Kene» jәne basqa da oqu aghartu, әdebiyettanu, teatr mәselelerine baylanysty aitylghan synda Múhtardyng aty atalmasa da, belgili bir dәrejede astyrtyn aiyp taghyldy. Oghan Múhtar ózara syn retinde resmy týrde jauap beruge mindetti edi. «Kazahstanskaya pravda» gazetining 28 qantar kýngi sanynda jariyalanghan Múhtar Áuezovting «Jalmauyz sózsiz janshylady!» degen replikasy «Qazaq әdebiyeti» gazetining 5 aqpan kýngi sanynda «Saqtyq kýsheyip, kóregendik artsyn» degen atpen audarylyp basyldy. Onda eshkimning atyn atap, týsin týstemeydi. Gazetterdegi «halyq jauyn» әshkerelegen habarlargha sýienip, jalpylay til qatady. Búl eki replikadan onyng «tarihy jaghdaydyn» yrqyna kóngendigi, moyynsúnghandyghyn tanylady jәne sol kezdegi kónil kýiinen, elegizuinen habar da beredi.

Álqissa, búl arada sәl týsinik bere ketu qajet. Eki gazet te «halyq jaularynyn» әshkerelengenine, olardyng qylmystaryn «moyyndaghanyna» oray arnayy qos bet úiymdastyryp, replika orys jәne qazaq tilderinde basyldy. Solarmen birge on ýsh adamdy atugha, qalghandaryn bas erkinen aiyrugha búiyrylghan ýkim de oryn aldy. «Halyq jaularyna» qarsy «halyqtyng narazylyghyn bildirgen» ýn qosulardan Jazushylar odaghy da tys qalmady. Qalamgerlerding «ýndeuine» Seyfulliyn, Múqanov, Jansýgirov, Áuezov, Ótepov, Qarataev, Ormanov, Tәjibaev, Jarokov qol qoydy. Iliyas, Jaqan, Ótebay, Qalmaqan, Tayyr maqala jazdy. «Saqtyq kýsheyip, kóregendik artsyn!» degen Múhtardyng replikasy da sonda basyldy. Mazmúny mynaday:

«Saqtyq kýsheyip, kóregendik artsyn!

Halyq foliklory, adam úrpaghyna jau bolghan jauyzdy jeti basty jalmauyz degen beynemen surettep edi. Ertedegi eskilikting zamanyndaghy adamgha qarsy túrghan qaranghy әlemning barlyq súm, soraqy belgisin bir aragha jighan jiyntyq-keskin osy bolatyn. Búl eng jyrtqysh, jauyz, eng nas-súrqiya. Osyghan úqsaghan ekinshi bir keskin bar. Ol, shyn dýnie tuyndysy. Múny tapqan zoologiya ghylymy. Búl súmyray «qúbyjyqty» teniz kezgen kemeshiler kórip, atyn segiz ayaq - sprut dep qoyypty. Onyng ózi adamgha úmtylghanda qayys ayaqtaryn birining artynan birin júmsap kep orap almaq bolady. Sol kezde ylay sudan, batpaqty shynyraudan súm jayynnyng basy shyghyp, ústaghan zatyn jemekke úmtylady.

Mine, osynday las súmyraylardyng arty әli kýnge arylmaghan eken. Biraq endigi keskini ertegi dýniyesinde emes, adam ortasynda bop otyr. Olar, myna býgin tarih sotynyng ýkimimen qara tanba basylyp shyqqan súrqiya jaular. Búlar da jana tarih adamyna, geroy adamgha qarsy túrugha oilaghan sprut tuystas, keyiptesteri sekildi kóp basty dúshpan.

Fashistik las-jauyz, obyr qarynmen astasqan әldeneshe qúzghyn bastyng attary: Troskiy, Pyatakovtar, neshe týrli «on» men «soldar», diyversant kontrrevolusiyashyl últshyldar. Osy jauyzdardyng qayys ayaqtary, geroy adamnyng tútasyp bite qaynasqan bir denesin, som denesin shyrmamaq bolghan, ol qara jýzdi súmyray jyrtqyshtar, әdil sottan ýkim alyp qyrqyla-qyrqyla úryldy. Jalmauyzdardyng qalyp qoyghan әr basyndaghy osynday qyr tabandaryn úryp, tapjyldyrmay qiyp týsirip, qúrtyp otyru ýshin әlde de myqty saqtyq kýsheyip, kóregendik arta týssin».

Búl joldardy Múhtar óz erkimen jazdy ma, joq pa, mәsele onda emes. Sebebi: «senimsiz adamnyn» tórt jarym jyl búryn ghana dәl osynday «jalmauyzdyn» bireuine sanalghan «halyq jauynyn» aiyp sóz aluy - jauapqa tartylghandardyng qylmysynyng shyndyghyna kóz jetkizetinin, kýdikke oryn qaldyrmaytynyn baspasóz de, basqa oryndar da bildi. Úsynystan bas tartsa, sol ózi aitqan «qyr tabannan úryp, tapjyldyrmay qiyp týsiriluge» tiyisti «jalmauyzdyng qalyp qoyghan bir basy» ózining basy ekenin Múhtar anyq anghardy. Ol ýshin asqan kóregen boludyng qajeti shamaly edi. Mәsele «jalmauyzdy janshugha» baghyttalghan qara dauyldyng súrapyl kýshin, orasan zor zardabyn ishtey sezdi me joq pa, sol «jalmauyzdyn» auzynan ózining de jútylyp bara jatyp, «der kezinde qimyldap, saqtyq pen qyraghylyq kórsetken» adal da batyl jandardyng arqasynda aman qalatynyn boljay aldy ma, joq pa - gәp osynda.

Ózi tauyp aitqan teneuining astaryn, keyingi zardabyn Múhtardyng bilui mýmkin be edi? Bile túryp, ózining basyna tóngen qauipti ysyryp tastau ýshin aldyn ala qamdanghan әreketi me edi?

Qalayda «el aman, júrt tynyshta» jazylghan «jalmauyz sózsiz janshylady!», «Saqtyq kýsheyip, kóregendik artsyn» atty shaghyn sózder mәjbýrlikpen jazylghany anyq. Sebebi: 1936 jyldyng jeltoqsanynan bastap L.Sperinskiydi, V.Vegerdi, V.Vysoskiydi, P.Zridovskiydi, B.Lavrentievti, M.Rezenkovty, G.Fedorovty halyq jaulary dep tanyghan, býlinshilik әreketerimen shúghyldanyp, qylmys ýstinde ústalyndy dep jariyalanghan Radektin, Pyatakovtyn, Sokolinikovtyn, Muralovtyn, Drobinsting ýstinen jýrgizilgen sot isining barysy, súraq-jauaptary, olardyng shahtada, transport oryndarynda, әskery qyzmette jýrip istegen óz qylmysyn moyyndaghan sózderi barlyq baspasóz ataulyda kýndelikti basylyp túrdy. Bara-bara býkil halyqtyq nauqan aldy. «Qylmystylardyn» da qatary kóbeye berdi. Múhtardyng «Jalmauyz sózsiz janshylady!» degen replikasy jariyalanghan bettegi myna hat halyqtyng tobyrlyq sanasyn jetkizdi. Onda:

«Biz, Almaty oblysy Kegen audanyndaghy Kirov atyndaghy arteliding kollektiyvi úly sosialistik Otanymyzdyng satqyndary - German fashizmi men japon imperializmining agentteri Radektin, Sokolinikovtyn, Serebryakovtyn, Muralovtyn, Drobinstyng kapitalizm men kulaktardyng qúldyghyn qayta ornatugha tyrysqan aram oily pighyldaryn qarghyspen, jekkórinishpen qabyldaymyz. Olardyng taghylyq, pasyqtyq qylmystary turaly oqyghanymyzda jýregimiz aityp jetkizgisiz ashu-yzagha toldy. Búl qaskýnemder sonday qiynshylyqpen qol jetkizgen bizding barlyq qazynamyzdy, tughan jerimizdi, baylyghymyzdy tartyp almaq boldy, adam retinde baqytqa keneltken kolhozymyzdy tarqatpaq boldy... Múnday opasyzdar men satqyndargha tek ólim jazasy layyqty. Bizding sovettik sotymyz milliondaghan sovet halqynyn, oyanghan Qazaqstannyng enbekshilerining barlyq súrqiya satqyndardy atu jazasyna kesu turaly tilegin eskeredi dep senemiz. Biz ózimizding ýkimetimizden shet el itarshylary jiberip otyrghan agentter men shpiondargha qatty soqqy beru ýshin, sonday-aq aldaghy uaqyttarda bizding elimizge olardyng timiskilegen múrnyn súqqyzbauyn ótinemiz. Eger Otanymyzdy qorghau qajet bolsa, bizding bәrimiz de qolymyzgha qaru alyp, jaugha qarsy tasyghan seldey ekpinmen attanugha dayynbyz!»,- dep jazylghan.

Búl hattyng mazmúnynan halyqtyng «ayyptylargha» degen jekkórinishining qanday patriottyq sezimmen astasyp jatqanyn, eng qasiyetti úghymdy - Otandy arandatu qúraly retinde paydalanghany angharylady. Qalay degenmende, «jeti basty jalmauyzgha» júrtshylyqty kýmәnsiz sendiru ýshin adamnyn, onyng ishinde jana qogham ýshin kýresushilerding nәzik te osal túsyn dәl basqan. Ýkimdi halyqtyng ózine shyghartqan.

«Qazaq әdebiyetinin» 1937 jylghy 18-qantar kýngi sanynda jariyalanghan qazaq kórkem әdebiyet baspasynyng bastyghy Rahymjan Jamanqúlovtyng «Qyraghylyqty kýsheyteyik» atty ýn qosuynda avtordyng dúshpandy jasyryp qalghanyn betine basqan syn shyqty. Onda:

«Qazaqstan sovet jazushylarynyng organy «Qazaq әdebiyeti» gazetining betinen keyde shyn mәninde týsiniksiz qúbylystardy bayqaysyn. Búl jolghy mәsele ózara syn men japon imperializmining agenti - kontrrevolusiyalyq qazaq últshyldyghymen kýresu joldaryna baylanysty»,- delinedi de R.Jamanqúlovtyng «Ádebiyet ensiklopediyasyndaghy» alashordashyl halyq jaularynyng tvorchestvosy turaly maqalalardy synaghany keltirilip: «Bizding bir joldas - jazushymyz (?!) últshyldar qazaq halqynyng mýddesin qorghaydy dep aituy arqyly kontrrevolusiyalyq pikir taratty» - degen jerine shýiile toqtalady. Jaqsha ishindegi lep jәne súraq belgisining qatar qoyyluy jәne «Búdan әri avtor әdeby jattyghu retinde: «bizding bir joldas - jazushymyzdyn» últshyldardyng qazaq halqy aldyndaghy enbegin dәleldeuge arnalghan sózinen ýzindi keltiredi»,- degen qaytalauy arqyly R.Jamanqúlovty «joldas-jazushynyn» atyn atamaghany ýshin «halyq jauyn jasyrdy» dep aiyptaydy.

Búl tegin ketken joq. Eng alghashqy «halyq jauynyn» legining ishinde baspa diyrektory R.Jamanqúlovtyng esimi jýrdi. Shyndyghynda da әlgi emeuirin etilgen jazushy kim edi?

Áriyne, naqty kórsetilmegendikten de atyn senimdi týrde atay almaymyz. Biraq, emeurininen tanugha bolady. Sol kezde әdebiyet salasynda «eskiden qalghan eskishil» eki-ýsh qana jazushy enbek etetin. Onyng biri - Múhtar. Odan ózge Maghjan siyaqty «eskishil jazushylargha» óz pikirin ashyq aitatynday erkindik әli berile qoyghan joq bolatyn. Demek, aqylgha jýginsek «joldas jazushynyn» ornyna jazylugha tiyisti jalghyz familiya qalady. Ol - Áuezov!.. Al gazet redaktorynyng ashyqtan ashyq múny megzey otyryp, sol betke Múhtardyng óz maqalasyn berui qalay? Múnyng astary ne? Týsinikti de, týsiniksiz de.

Mýmkin, Múhtardyng ózine de júmbaq kýiinde qaluy ghajap emes.

Týsinikti deytin sebebimiz, sodan tórt ay búryn, yaghni, Ghabbas Toghjanovtyng «Abay» atty monografiyalyq kitabyna «Kazpravdanyn» 1936 jyldyng 22-qazan kýngi sanynda Sәbit Múqanovtyng «Abaydy alashordashylar qataryna qosugha tyrysyp baqqan» atty maqalasy basylghan. Onda jazushy ózin-ózi synay kelip:

«Úly proletarlyq sosialistik revolusiyasynan keyingi sovet ókimetining qamqorlyghynyng arqasynda qazaq halqynyng últ bolyp qalyptasqany belgili. Osy joldardyng avtorynyng ózi de «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» degen kitabyna Stalin joldastyng últ turaly anyqtamasyn revolusiyagha deyingi qazaq ómirining shyndyghyna jalang týrde oraylastyryp kóptegen qatelikter jiberdi. Ol alashorda kósemderining últ-azattyq kýrestegi alatyn oryndaryn asyra baghalap, revolusiyalyq qozghalysqa deyingi qazaq ómirinde olardyng manyzy boldy - dep eseptedi. Tek Oktyabri revolusiyasynan keyin ghana qazaq últynyng qalyptasqanyn ol kezde týsinbedi»,- dep jazdy.

Demek, jogharydaghy jat pikirli «jaulardyn» qataryna Ghabbas Toghjanov pen Sәbit Múqanovtyng da qosyluy mýmkin.

Múhtar atalmysh eki replikanyng týpki maqsaty men zardabyn bile túryp jazghan tústa qandayda bir topshylaulardy sanagha salyp, ekshegeni anyq. Oghan Iliyas, Sәken, Beyimbetterding ústalghanyn estigende: «Mýmkin emes. Olar aqtalady. Óitkeni olardyng ómiri maghan qaraghanda taza, jarqyn emes pe»,- dep Temirghaly Núrtazinge múnyn shaghuy kuә. Shyn tebirengen kónil-kýiine qarap Múhtar aryna kir keltirmedi, betine shirkeu týsirmedi dep senemiz.

Ol ózin osynday alasapyran kezinde qalay ústapty?

(Jalghasy bar)

Abai.kz