Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 3471 0 pikir 4 Nauryz, 2023 saghat 17:07

«Jana Qazaqstan boluy ýshin – әrbir azamat oyanuy kerek!»

Spiyker: Jasúlan Maratúly. Almaty qalasynyng tumasy. Kәsipker. Mamandyghy – zanger. Juyrda redaksiyamyzgha kelip, Almaty qalasyn kórkeytu men qazaq qoghamyndaghy ózekti mәselelerge qatysty ózining oi-pikirin bólisti.

«Býgingi býldirshinning jaghdayyn jasasaq, 10-15 jylda órkendegen Qazaqstanda ómir sýremiz. Búl mening basty ústanymym», - deydi Almaty qalalyq №17 saylau okruginen mәslihat deputattyghyna ýmitker Jasúlan Ahmetov.

Almatylyq kәsipker Jasúlan Maratúly zanger mamandyghyn bitirgen. Bir shanyraqtyng otaghasy, bes balanyng әkesi. Biylghy 19 nauryzda ótetin mәslihat saylauyna týsip, qoghamymyzdyng eng әljuaz, nәzik toby – balalardyng mәselesin kóteruge nyq bekinip otyr. Oghan qosa baghdarlamasyna shahardyng qauipsizdigin qamtamasyz etetin birneshe úsynysty qosypty. Biz kandidattyng saylaualdy baghdarlamasynyng qanday ereksheligi baryn súrap, az-kem súqbat qúrdyq.


– Jasúlan Maratúly, mәslihat deputattyghyna týsip, kәsipkerlikten sayasy qyzmetke auysudy josparlap otyr ekensiz. Ne týrtki boldy?

– Men, әueli, oqyghan mamandyghym boyynsha, zangerlikpen 7-8 jyl ainalystym. Qolymnan kelgenshe zandy qúqyghyn qorghay almay, teperish kórip jýrgen jandargha kómektestim. Biraq tabighatym sonday, bir orynda tannan keshke deyin shúqshiyp otyra almaymyn. Kóptegen isting basyn qayyryp, birneshe mәseleni qatar alyp, sheshimin tapqan únaydy. Búl qasiyet meni kәsipkerlikke alyp keldi.

Elimning azamaty bolghan son, ózim ómir sýrip otyrghan, balalarym ósip jatqan qoghamgha paydamdy tiygizeyin degen niyetpen mәslihat saylauyna qatysqaly otyrmyn.

– Halyqqa úsynyp otyrghan baghdarlamanyz turaly tarqatyp aitynyzshy, basqa ýmitkerlerden nendey ereksheligi bar?

– Mening baghdarlamam qarapayym, punktteri kóp emes, biraq naqty iske asatyn dýniyelerdi qamtyghan. Keybir ýmitkerlerding baghdarlamasymen salystyryp kórseniz bolady. Mende populistik iydeyalar joq. Qolymnan kelmeytin nәrseni úsynbaymyn. Naqty jospar qúryp, iske kirisemin dep niyettenip otyrmyn.

Men eng birinshi maqsatym – balalardyng sanaly, sapaly azamat bolyp ósui ýshin jaghday jasau. Sapaly úrpaq degenimiz kimder? Ol tughanynan ata-anasynyng tәrbiyesi men meyirimine qanyp qana óspey, jan-jaqty bilimdi, boyyndaghy talantyn ashatyn ýiirmelerge qatysqan, sportpen ainalysyp, shynyqqan, naghyz Qazaqstandy órkendeter azamattardyng ósip shyghuy. Ol ýshin ata-analargha qoljetimdi sporttyq, shygharmashylyq seksiyalar úiymdastyru kerek. Mysaly, men balalarymdy byltyr jýzuge berdim. Árqaysysyna bir aigha 30 myng tenge tóledim. Búl ata-ananyng qaltasy kóteretin soma emes. Siz balanyzdy tek bir ýiirmege berip qana otyrmaysyz. Ol kezde búdan da kóp shyghyn shygharuynyz kerek bolady. Almatydaghy Oqushylar sarayynda әrtýrli ýiirmeler 5 myng tengeden bar. Búl, әriyne, qoljetimdi bagha. Osy siyaqty qala boyynsha balalar qatysatyn seksiyalardyng bәri qaltagha qatty salmaq salmaytyn boluy kerek. Túrghyn ýy salghan kezde balalargha arnalghan alang mindetti týrde eskerilui kerek. 200-300 sharshy metr aumaq balalardyng shygharmashylyq, sporttyq damuyna arnap bólinui tiyis. Onyng ishinde robototehnika, suret salu, himiyalyq shaghyn zerthana t.b. boluy mýmkin. Býldirshinder tannan keshke deyin «TikTok», «YouTube-te» tanylyp otyrghansha, osynday ýiirmelerge kelip, sergip әri bilim alyp ketedi. Bәri qolda túrghan dýniye. Men osyny baghdaralama arqau etip qoydym. IYdeya kýiinde qalmay, mindetti týrde oryndalady.

Mening esimde, 90 jyldary kishkentay mektep oqushysy boldyq. Sonda eresekter Oqushylar sarayyna aparatyn. Ol jerde «Aviamodeldeu» degen ýiirme boldy. Jas jetkinshekter kelip, úshaq, tikúshaq qúrastyrady, aspangha úshyrady. Búl degenimiz balanyng bir armanynyng oryndaluy. Ol arman keyin maqsatqa ainalyp, bolashaq injenerlerdi qalyptastyrady. Bizde qazir úshqyshsyz úshu apparatyn qúrastyryp shygharatyn maman bar ma? Elimizde eshkim apparattyng jobasyn jasap, iske qosyp shyghara almaydy. Óitkeni bala kezden qolgha alynbaghan. Balanyng shygharmashylyq qabileti ashylmaghan.

Mening bir jaqsy tanysym bar. Sonau Almatynyng kire berisindegi «Kókjiyekte» túrady. Ol kýnde kishkentay qyzyn sol audannan qalanyng 2 saghattyq keptelisinde túryp, Rozybakiyev kóshesindegi suret mektebine tasidy. Ol balasynyng suretshilikke degen beyimin kórdi, sol daryndy óshirip almau ýshin qalanyng ana basynan myna basyna tasyp, jaqsy mektepke aparady. Mine, búl ata-ananyng bir paryzy. Biraq búl bir ghana mysal. Osynday jaghday kez-kelgen otbasygha qoljetimdi boluy qajet. Býkil otbasy balasyn jaqsy mektepterge tasy almaydy. Sondyqtan olargha jaqyn aumaqta seksiyalar ornalastyryluy kerek. Shagharmashylyq ýiirmeler – ghylymnyng bastauy. Adamzat tarihyndaghy Koperniyk, Enshteyn siyaqty ónertapqyshtar eng әueli, qiyaly úshqyr, shygharmashyl adamdar bolghan.

Balalargha arnalghan sporttyq, bilim-ghylymgha baulityn ýiirmeler ashu, oghan múghalim jaldau degen aspandaghy aidy alyp kelu emes, qarapayym qoldan keletin is. Biz qazir balalardyng bolashaghyna kónil bólsek, 10-15 jylda mýldem basqa, damyghan qoghamda ómir sýretinimiz aidan anyq. Zannamalyq túrghyda búl mәselege jiti nazar audaryluy kerek.

Ekinshiden, men qalanyng azamattargha ynghayly, qauipsiz ortagha ainalghanyn qalaymyn. Ol ýshin ýlken danghyldar boyyn jaryqtandyryp, kameralar qoyyp qana qoymay, shahardyng kózden tasa, kishkentay kóshelerine de adamdy jýzinen tanityn beynebaqylau ornatyluy kerek. Kóp jyldar boyy osy qalada túrghan túrghyn retinde bayqaghanym, shaghyn kóshelerde tipti dúrys jaryq qoyylmaghan. Qylmystyng kópshiligi osynday quys-qoltyqta jasaldy. Jastardyng arasynda taralghan «zakladka» – nasha osynday qauipsizdigi qamtamasyz etilmegen kishkentay kóshelerde tastalady. Mektepten qaytqan balalar jýredi, kólik qaghyp ketui mýmkin. Onday kezde kamera joq, qalay dәleldeysiz? Kameralar ornatu aqsha tabudyng kózi emes, ol halyqtyng qauipsizdigi. Tar kóshelerde kólikterin qalay bolsa solay qoyyp ketetinder bar.

Odan keyingi mәsele – qalanyng ekologiyasy. Búl keshendi týrde sheshilui kerek sharua. Biz byltyr tabighatqa shyqqanda alma, almúrt siyaqty 30 shaqty jemis aghashtaryn ektik. Jay ghana tabighatqa janymyz ashu, azamattyq paryzymyz retinde oryndalghan әreket bolatyn. Qazirgidey ekologiyalyq jaghdayda, tal otyrghyzu bizge artyq bolmas edi.

Sodan keyingi aitarym, kommunaldy qyzmet aqysyn baqylaudy kýsheytu jәne eski ýilerding eseptegishin internet arqyly basqarugha kóshiru. Onyng ýstine alys audandarda jii su toqtap, jaryq óshetinin estip, kórip jýrmiz. Osyndayda “Biz sapaly kommunaldy qyzmetti kórip jýrmiz be?” degen súraq tuyndaydy. Búl súraqtyng da qolgha alsa sheshimin tabatyn mәsele ekenin aitqym keledi.

– Baghdarlamanyzda aitylghan mәselening bәri sheshimin tapsa, kópshilikting aityp jýrgen әdiletti, jana Qazaqstangha bir qadam jaqyndaghanymyz desek bolghanday eken... Jalpy, sizding oiynyzsha, Qazaqstandy kimder ózgerte alady? Bizde jana Qazaqstan qashan bastalady?

– Mening oiymsha, jana Qazaqstan әr adamnyng sanasy oyanghanda, әr azamat ózi ómir sýrip otyrghan ortasyna janashyrlyqpen qaraghanda bastalady. Búl qoghamda men, mening balalarym ómir sýrip jatyr. Búl mening nemerelerim túratyn memleket, sondyqtan olardyng kóretin kýnderi bizding kórgen zamannan әldeqayda sapaly, qauipsiz bolugha tiyis. Sondyqtan, eng birinshi, para beruden arylsaq deymin. Óz basym eshqashan para berip te, alyp ta kórgen emespin. Sony balalarymnyng boyyna da sinirgim keledi. Qazaqstannyng әrbir ekinshi azamaty barmaq basty, kóz qystylyqqa qarsy bolyp, para berudi dogharsa, búl – jana Qazaqstannyng bastauy dep aitar edim. Adamda prinsip degen bolu kerek. Bizding qoghamdy tek sanasy sergek, kókirek kózi oyau azamattar ózgerte alady.

*Materialdyng aqysy ýmitkerding saylau qorynan tólendi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3243
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395