Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4539 0 pikir 5 Sәuir, 2013 saghat 05:21

Janat Ahmadi. Dýrbeleng (jalghasy)

Ýshinshi tarau

1

 

Kerimbek auyly biyl tór jaylaugha kóshe almay, bayaghy qonystarynda otyryp qaldy.

Sәske mezgilinde Kerimbek ózining inisi Ahmady ekeui auyldyng bas jaghynda qaraghay týbindegi qalyng kók maysaly kishkene taqiya tóbeshikting basynda onasha jolyghyp, ekeuara sóilesip otyr edi. Búlar ýige Taylaqbay bastap kep týsken bir top ýlkenderdi kórse de, oryndarynan tapjylmay bógelip otyr. Anadaghy Múhabay aitqan qyz osy Ahmady ýiining túnghyshy bolatyn. Áyel ýstine aittyrugha súratqan qyz on segiz jasqa biyl tolghan. Múhabay moynyna salmaq qyp artqan sol syrdy Kerimbek - inisi Ahmadiyge osydan ýsh kýn búryn bildirgen. Áueli qúlaq qaghys etip aitqan-dy. Ahmady búl sharuany óz ishinen layyqsyzdau kórgen. Búryn Kerimbektey agha betine qarsy kelmegen jayy bar-dy. Ánkejannyng bәibishesinen tughan bes úldyng eng ýlkeni - Kerimbek bolghanda kenjesi - Ahmadi. Sondyqtan ol joly, jasy ýlken agha aldynan ýnsiz ketip, ýiimen baryp aqyldasugha eriksizdengen. Biraq búl is qyz әkesin ayausyz sendeltip, kóniline múzday tiygen soqqy bolyp edi... Búl әngimeni eng әueli qyzdyng sheshesi estigen jerde ot basqanday yrshyp týsken.

Ýshinshi tarau

1

 

Kerimbek auyly biyl tór jaylaugha kóshe almay, bayaghy qonystarynda otyryp qaldy.

Sәske mezgilinde Kerimbek ózining inisi Ahmady ekeui auyldyng bas jaghynda qaraghay týbindegi qalyng kók maysaly kishkene taqiya tóbeshikting basynda onasha jolyghyp, ekeuara sóilesip otyr edi. Búlar ýige Taylaqbay bastap kep týsken bir top ýlkenderdi kórse de, oryndarynan tapjylmay bógelip otyr. Anadaghy Múhabay aitqan qyz osy Ahmady ýiining túnghyshy bolatyn. Áyel ýstine aittyrugha súratqan qyz on segiz jasqa biyl tolghan. Múhabay moynyna salmaq qyp artqan sol syrdy Kerimbek - inisi Ahmadiyge osydan ýsh kýn búryn bildirgen. Áueli qúlaq qaghys etip aitqan-dy. Ahmady búl sharuany óz ishinen layyqsyzdau kórgen. Búryn Kerimbektey agha betine qarsy kelmegen jayy bar-dy. Ánkejannyng bәibishesinen tughan bes úldyng eng ýlkeni - Kerimbek bolghanda kenjesi - Ahmadi. Sondyqtan ol joly, jasy ýlken agha aldynan ýnsiz ketip, ýiimen baryp aqyldasugha eriksizdengen. Biraq búl is qyz әkesin ayausyz sendeltip, kóniline múzday tiygen soqqy bolyp edi... Búl әngimeni eng әueli qyzdyng sheshesi estigen jerde ot basqanday yrshyp týsken.

Erining betine qarap әli kýnge bir auyz qarsylyq sóz aityp kórmegen, ot basynyng úiytqysy bolghan beynetsheng әiel Kerimbektey joly ýlken, jaqsy qaynaghanyng aldynan da qiya basyp ótpegen. Qayta, syrtynan sýiinishpen qadirlep, jaqyndyghyn әrdayym shyn kishilikpen maqtanysh tútyp, óz ishinen ony tirek kóre sýienip jýretin kelini. Myna sózdi estigende ol ózining sonday jazyqsyz basymen shyr-shyr qaghyp:

- Qúday maghan zarla degen eken ghoy! Jaqsy bop jýrip bir kýnde bir-aq jyla, sorla degen eken ghoy! Alaqangha salyp әlpeshtep ósirip kelip, endi jalghyz kýnde qaq basqa tayaqpen úrghanday bireuge әiel ýstine bar dep aitugha, bú qu tilingir bet qaytyp shydaydy! Qu auyz qaytyp kәnә barady! Kýlkinnen bir kýnde bir-aq aiyryl, qura dep pe edi maghan, jaratqan! - dep bezektegen.

Sony estigeli aldymen qyzgha aitudan búryn ana bayqús, tipti óz basymen әlek bolghanday kýide qalghan. Áyel atanyp, balagha sheshe bolghan analyq ómirindegi eng qiyn túiyqqa qamaghan uayymyn shekken. Búghan sýienish, aqyldas bolyp ósken túnghysh perzenti. Sol qyzdyng ózi búl mezette sheshesine ne bolghanyn bile almay shúghyl tanyrqay bastap edi. Kenet ózgerip, óz-ózinen kýrt týsip, damyl almay kýrsine jylaytyn kýige úshyraghan sheshesinen búl syrdy qyz ózi de neshe qayta súrap aitqyza almap edi. Sonday kezding birinde qyz taghy qadalyp:

- Osynsha saghan ne boldy, bayqús-au? Aytsanshy, tegi! - degende de:

- Sorly, nesin súraysyn, sorly! - dep qana qoyghan. Aqyry, keshe ýshinshi kýnge jetkende, ymyrt mezgilinde, onasha ýide otyryp, anasy sol Aqtóre degen qyzgha bar jaydy sharasyzdyq sabyrgha jendirip, amalsyz ashqan bolatyn. Sheshesi endi óz erining de hal-jaghdayyn lajsyz eskerip, qyzyna oqighanyng arghy týpki mәnjayynan jaghalata úghyndyryp sózin bastaghan. Biraq qyz alghash estigen jerde qatty ýrkip qarap qaldy da, sonan ary bastan-ayaq týsi qasha, sileyip tyndap, qylp etpey quaryp otyryp qalghan. Búl sәtte ol ózin ata-ana emes, beyne ertegilerdegi bir jylandar asyrap, baghyp kelgendey asa jatbauyr, úghymsyz kýide qalghan-dy...

Qonyr kólenkeli beyua qoynynda aq jýzi u jútqanday onyp, mynau sózding súrqynan bar jan-tәnimen shoshynghanday ýrke týnilip ketken. Teginde, búl ózi әke-sheshe qabaghyn qarshaday jas kýninen qalt etkizbey baghyp, tanyp sol ata-ana kónilin kishkentayynan angharyp, ayalap ósken bala edi. Ásirese, shek-perdeli әke shyrayyn ózining balalyq taza, talday qalpymen úghyp, sezip erjetken. Tughan úyasynda ata-anagha baylanysty әr nәrseni óz ishimen ósire, kórkeyte oilap, gýldendirip otyratyn anyq qimas perzentteri bolatyn. Tuylystaghy sezimtal minezimen ústamdy, ata-ana aldynda sózge ýiir bolmay, ýndemey ósip kele jatqan.

Ol sheshesinen janaghy sózdi, óte oqys kóringen habardy estigende, bastaghy otyrghan qalpynan ózge qimyl, ne basqaday oghash qúbylys kórsetken joq. Kózge jas keltirip jylamady da. Tek bir esti qayratpen týsi aqshyl tarta, quaryp, tastay qatyp otyryp kelip, sheshe sózi ayaqtap toqtaghan jerde ghana beyne týs kórgendey, qalyn, úzyn kirpikteri tizile qadalyp:

- Osy ras pa! Meni, shynymen-aq, bireuding әieli ýstine búiyra ala ma eken? Men onan da әbiyir-bagham barynda, osy uaqytqa deyin jaqsy ólimmen nege ólmedim! Bәse, bәse!.. Qúryghyr jýrek... ózi de sezushi edi! - dep ishtegi sor nazasyn osynday ghana bar dýnie bir basyna qúlap týsken qasiretti sózben shyghara, týsi ózgerip bara jatty. Týs-elestey bir qiyal jarysyp, qatyp otyryp qaldy. Búl tústa óni kókshil-súrghylt tartqan. «Apyr-ay, búny estigenshe ólip-aq qalsamshy! Kónilimdi óz qalpynda búzbay alyp ketken bolsamshy! Ózining búrynghy qymbat, qasiyetti kýiimen әketken bolsamshy, gharip basym! Oi, tәuba-ay ómirding ózi osynday, bir tiyngha túrmas, sonshalyq nәrsiz nәrse me edi? Osynshalyq qúnsyz, opasyz ba edi! Jýregimdi suyq temirdey qaryp ketti-au! Búzyldy-au, qayran jýrek! Endi qayta osylardy ata-ana dep jaqsy kóre alamyn ba, joq pa?! Áy, bilmeymin, týnilip tyndym-au deymin! Qiya almay otyryp týnilem, beybaq basym! Bar boyym týrshigip ýrey bop ketti ghoy! Ózegime óz qolymmen qúrt týsirdinder... Sol jep tynbay, әi, qoymas-au!» - degen suyq qayghyly oidy oilay, buylyp kelip, endi talyqsyghanday kenet qystygha egilip, býiirinen solqyldap sheshesine qaray qúlay bergen...

Ahmadiyding Kerimbektey agha aldynda myna kep otyrysy osynday kýiden songhy hal bolatyn. Sonyng barshasyn estip, úghyp, әri ony uayymdy kónilmen týsinip, bilip kelgen kelis Kerimbek teginde búl inisining qabaghymen kóbirek sanasushy edi.

Ahmady bolsa kóp sóilemeytin minezi auyr adam. Bar nәrsege syrtymen ýnsiz kóngendey bolyp jýrgeninde, ar jaghynda talay qabat oiy, syry jatatyn jeke jan siyaqty kisi edi. Bardy ishke saqtap, úzaq ýnsiz әkete beretin.

Osynday eki әkening qasyna jayau ayandap Maqsút kelgende, shaghyn deneli, salqyn otty sary qonyr kózi boljamdy qabaq astynan oigha batyp, Ahmady qalpaghyn enkeytip kiyip, tómen qarap otyr eken.

Aralaryna bir-eki adymday jer salyp otyrghan boylarynda:

- ...Qyz senderdiki eken-au, ә! Sonyng uayymyn senderden men kem tartady ekem-au, bilulering she? - dep keyigen ýnmen Kerimbek sóilep otyr: - Senderge batyp ózgege tap sonday jan auyrtyp batpaytyndyqtan kelip, aityp otyr demeksinder ghoy. Óz kónilimshe meni búnyng eshqaysysy shetke qaghyp, bóle almas dep aidaladan toyattap jýrsem, sondaghy әke-bala sen ekeuing bolghan ekensing ghoy! Sening qamyng dep, sening kýning dep men jýrmin! Zaman qay zaman!.. Jau qolynda jylap ketken ana Gýlnazym kim senderge! Ol túrmaq óz basymyz qúrban bop ketpesine kózing jetti me? Keshe tughan bir sharana qyz ýshin kýnirenem dep, jalghyz auyz sózimizge zar bolarsyndar, әli! - dep kelgende inisining amalsyz eki oily bolyp qalghany bayqaldy. Kerimbek sóiley týsti: - Sonyng bәrin úghyndyryp, qatyn-bala degenge aita týsedi eken dese, bir jaghymyzgha sýieu bolghannyng ornyna aldymen ózdering moryp kýireysin... Ol adamdy әieli bar demesin. Tyrjyq qyzgha myrjyq kýieu tolyp jatyr. Adamnyng da adamy bar. Onymen bir kýngi súhbatyng zat tanymas jamanmen ótkizgen myng kýngi byqsyq kýninnen artyq. «Jamannyng janynda jatqansha, jaqsynyng ayaghynda jat», - dep nege aitqan?

Tanday sýti keppegen bala-shagha degen óz basynan artylyp, kimning jay-jaghdayyn sheship oilap bilushi edi? Nening qadiri men qymbatyna jetedi? Olay emes, bar-bar nәrse amaldasan, lajdasang sonda bolady. Bala men qatynnyng shәinam-shәinam aqylyna salyp qayda barmaqsyn? Bir balanyng kóniline qarayyn desen, qyruar ising qarang qalghaly túr. Erteng osy otyrghan balalarymnyng da basy «Qalsa qazy, ólse sheyit» dep kónem! Eldikten ajyraghannan góri bozdaqtan ajyra! Soghysqa bala berem de, biri ólse biri qalady dep kónem. «Jibek kiygen bóz kiymey basylmaydy» degen. Qimasyna da, qymbatyna da qaray almaysyn. Aspan biyik, jer dýley, zaryndy kim úghady! Balaqtaghy uayymgha myna kýnimdegi meni satpa! Erkine by bolyp, «ata» ornynmen tilindi alghyz! Sen ayasan, seni әkem edi dep ol da ayasyn! Bizdi ayasyn! - dey kelip Kerimbek sózdi bitirdi. Ákesining ózi de qayysyp otyryp sóilegenin Maqsút bastan-ayaq bayqady. Biraq aitar sóz qaldyrmady. Aghayyn ortasynyng onaylyqpen sheshile qoymas osynday auyr sózine inisining buynyn bekite týsu ýshin syltau aitar oryn qoymay sóilegen.

Maqsút әkesi qozghaghan qisyndy qansha jón kórse de, Aqtórening basyn búl qolqagha óz ishinen qiya almady. Ákelerding ghana emes, múnyng da janyna anyq batatyn әngime shyghyp otyr. Aqtóre Maqsúttyng bar auyldaghy qaryndastarynyng ishinde eng bir jaqsy kóretin tuysy. Ony bireuge әiel ýstine beriledi degen sóz ózgeden búryn, shyntuayttap kelse, Maqsútqa batar edi.

Ol Aqtórening minezdiligimen qosa, әsirese, óndiligi ýshin jazyqty bop, әlde kimge qatyn ýstine kete baruyna әste, qiya almas bauyry bolatyn. Ýsh úiyqtasa oiynda joq nәrsesi! Aqtóre jayly elge anyz bolyp taraghan, onyng danqyn dәlelderlik bir әngime bar-dy. Aqtórege syrtynan yntyq, aty Qyzaygha mәlim jas seri Abat tórening «Ghashyq-nama» degen úzaq ghazal-jyrynda:

 

«Bas bilmey arandattyng jau-nesibem,

Bir qyzdyng óler boldym әuresimen!..

Mert bolmay Aqtóreden nege aiyrylam,

Úshqan qús kete almaytyn sәulesinen», -

 

deytin Aqtóre osy. Jalpaq elge sol tarap jetken. Keyde әlgi jyrdy jastar jaghynda әsirese qyz sýiip, ghashyq bolushylar qaueset, әngime etip, әnge qosyp ta aitatyn әdet bar-túghyn. Tegin de, jas kýninde jengeleri «Aqtóre» atandyrghan Jiydegýl qyzdyng auyzgha iliner óndi ekeni manaydaghy elge taraghan.

Maqsút búl әngimeni әnegýni Qúljada estimegenine ókindi. Qazirgi oiynda Aqtóreni toqaldyqqa súratyp otyrghan sol Múhabay kózine kórinse, odan zor ótinishpen tiler edi. Sanaly jigitten tipti adamnyng basyna «jәrdem» dep-aq, jalynyshty tilekpen ótiner edi. Al búl arada endigi sóz beti sheshilmeuge ainalypty. Óz basy dauly Maqsút búl jóninde әkege bir auyz eshnәrse aita almaq emes... Jәne «qúrastyryp aitsa kúldyki jón, biriktirip aitsa biydiki jón» bolyp otyr. Qyz da, qyzdyng anasy da, Kerimbek te, onyng inisi - Ahmady de, ana jaqta Múhabay da, әrqaysysy ózdi-ózine tәn syrlaryn aghytady. Ári osylardyng qay-qaysysy bolmasyn, birinen birining aitqany útymdy, ýstem shyghady. Bitimsiz. Ahmady az otyrdy da:

- Aytylmay jatqan sóz joq. Bәrin de bildi. Biraq, «Ataly bala bir-bir patsha» degen osy eken. Zaryn tyndasan, onyng da kónili bir patsha. Arzan jaghyna ózin qiyp, aiyrbas etkisiz azar basy bar eken, dey otyryp: - Barsyn! Barsyn! Naza-sheri bolsa bәrimizge teng bolsyn da, kete barsyn! Jalghyz-aq, bauyr ettey tughan әke, qu әke men túrghanda, ishi-bauyry kimge qarayshy edi? - degeninde kózining bir-eki tamshy jasy ýzilip jerge týsti.

 

Búlar osy boyda baghana kisiler týsken shetki konaq ýige kelip kirgen-di. Qonaqtar әr jaydan әngime qozghap azyraq otyrghan son, Qarymsaqtan Ausynaqyn jayy súralghanda, ol qoyyn qaltasynan qaghaz alyp, Kerimbekke berdi, Byltyr «Qyz beyiti» kezeninen asyp baryp qaytqan Belektey jaylauyndaghy Taymas ruynyng «Sappas-Ausynaqyn» atanghan adamyna Qarymsaq biyl mine, jәne bir baryp kelgen-di. Kerimbekpen til baylanysy bar Ausynaqyn byltyrdan beri Altaygha qatynasyp jýrgen... Salt atqa aishylyq jol keletin «at jetpes» deytin alysqa qasyna joldas ertpey, tek qosar atyn ghana alyp, el kózinen úrlanyp, jeke ózi jóneytin Ausynaqyn Bәitik tauyndaghy Ospangha qatynasushy edi. Ýkimetting ezgisine qarsy Sary-Kerey ishindegi jauynger Shaqabay ruyn bastap, Bәitik tauynda kóp jyldan beri bekinip jatyp soghysushy, atshyuly Ospan batyr bar. Erteden gomindang әskerine aldyrmay soghysyp kele jatqan ru.

Myna jaqta Ákbar-Seyit soghan qúlaqtas bolyp, endi solargha da at salyp, qatynasar myqty adam izdelgende, ózi batyr, jortuylshy Ausynaqyndy Kerimbek tapqan. Búl joly Kerimbek Ausynaqyngha әneugýni Lýrip-lama ýiinde bolghan jasyryn әreketten habar tiygizgen-di. Soghan arnap Ausynaqyn jazghan hat sózi qysqa: «Niyettering aidyng kýni aman, jәne qabyl bolsyn! Al ózim arghysynan qayttym... Senderding endigi búl habaryndy óziniz aitqanday, jan úyada bolsa kýzding qonyr salqynyn tóske ala, «bergini» basa etip, ekeuine de jetkzermin» depti.

Taylaqbay ýni ajarlanyp:

- Bergisi - Shәueshek, arghysy - Altay ghoy! Apyr-au, tau jebelegen kók-sýmeng bering taq múnday bolmas!

Sýmendep jortqan kókshulannyng sólkegi desenshi! - degende, ózgelerde:

- Jetkeni-aq qoy, jer kezip!

- Jer sharshysyn quyrghan demeysing be, mýttem! - desti.

Osydan bir jarym ay búryn mamyrdy ayaqtata Ákbar-Seyitting biylghy habarynan Ospan dybyssyz jatpasyn dep, Asuynaqyn Altaygha jóneltilgen-di. Sodan ainalyp jetken eken. Endi az tynyghyp, kýz basynan taghy jortatyn bolsa, sonda jazdyng alty aiyn ýrdis at ýstinde sendeliste ótkizgen bolady. Qos attyng kezek-kezek qandy-búrauyn shygharyp, jer sharlaghanda bir talmaytyn anyq sary toqym jortpash dep osyny aitsa bolatyn. Jәne sonday jýrisin óz ruynan ne auylynan birde-bir jan sezbeydi. El ishinde joq ekenin andaghanmen qayda ketip, qayda túrghanyn tipti óz qatyn-balasynan bastap sezushi, bilushi bolmaushy edi. Endigi sóz osy jaydan biraz órbip basylghanda Taylaqbay búl otyrghandargha bir aqyl aitty.

Taymas Sheruge shendes jatqanmen búl eki ru arasy osy uaqytqa sheyin kóp aralas bolmaghan. Sondyqtan qiyn-qystau, er synarlyq kýn tusa, búrynnan bilistikteri joqtyghyn jasaugha kәdik. Qauipti is ýshin birden úrynbaq onay emes. Sóz qashsa, endi Sheruding týbine sol jetedi. Taylaqbaydyng sony qolaylap aitqan aqyly:

- Aspan ashyq, jer jaryqta, osy bastan Taymastyng bir-eki jerimen qúda bolyp qoyyndar... úl bar, qyz bar, ekshep-ekshep tezdetip qúda týsinder! - deu boldy. Búl Taylaqbaydan Kerimbek manyndaghy jaqyn-juyqtyng ýnsiz qabyldaytyn sózi.

Múnan búryn Sheruding osy otyrghan toby batysta Qorghas boyyn jәne Qaljatty mekendep, jazda Átikey shoqysy men Kempir jaylauyn jaylaytyn Alban, Suanmen at salysyp, úshtasyp jýrgen. Sheru ýshin onshaqty bolys Alban men Suannyng ózgeden góri ontaylau jeri bar. Sheru ishi ol eki rumen erte kýnnen «búttan bút, qoldan qol ótip», «qalyn» alysyp, qyz berisken, aralas, qúda-tamyr, jekjat elder. Aghayyndy Ámire, Dәuit, Sýleymen degen Suannyng úitqy kisileri Kerimbek auylynyng ózimen qúda. Albannan: Bolatbay auyly deytin auyl eski sar-sýiek, jekjat.

Osynday әngimeler túsynda búl ýidegi qonaqtardyng ýstine qasynda atqosshysy bar Moltan qajy kelip týsken-di. Ol Kerimbekterding Gýlnazymdy alyp qayta almay oralghanyn estip, soghan kelip otyr. Az uaqytta Moltan sóz sarynyn solay auystyrdy. Taqymyndaghy jastyqty siniri kóringen kәri qolymen qaltyldap tiyanaqtay týsip:

- O, men bir júmbaq aitayyn, jarandar:

 

«Eki qasqyr qoy jeydi-au, qan shygharmay,

Quyp salar malshy men jalshy qalmay.

Shyryldap aradaghy, dauly sorly, -

Eki dәu dau-daulaydy mal shygharmay»

 

- Bú ne? Osyny tabyndarshy! - dedi. Taylaqbay alghashynda toqsandaghy qarttyng búl minezin qyzyq kórgendey ojyraya búrylyp antarylyp qaldy da, artynsha qaltyraghan shaldyng myna núsqasyn әzilge ainaldyrdy. Qúlaghy auyrlau Moltannyng ózine estirtpey:

- Myna kәring bayaghydaghy әlgi «Ay myjyraghyna» qayta basqaly otyr ma? - dep otyrghandardy tegis du kýldirdi.

Moltannyng Taylaqbay qozghaghan sózge baylanysty bir isine Sheru ishi týgel kýlushi edi. Jasynda sauyqshyl bolghan Moltekeng erteleu kýnde ólen-toyda qyz-kelinshekpen aityssa «Ay myjyryq-ay, ay myjyryq» degen elden erekshe, oghash bir qayyrmasy bar әuenge salady eken. Sonda onyng ókshesin basqan Taylaqbay siyaqty kisiler búghan talay aityp:

- Osy qiyampúrysynnan ózge sóz tappay qaldyng ba, qoysanshy! - dep Moltangha әlgi әn qayyrmasyn qoyghyza almaydy eken. Qazir Taylaqbay sol minezin oinaqy sózben eske salghanda, mynau tәsbi tartyp minәjtta otyrghan mýlәiim shal búl ýide kimning de bolsa kýlkisimen oiynyn shaqyrarday bolatyn. Ýy ishi әr nәrse aita duyldap biraz kýlip ótkende, Moltan әr kimning betine bir ýnilip, jaltaqtaghan. Júrt endi Moltannyng janaghy aitqan sózining maghynasyn oilap, ishterinen sheshkendey qariyagha qarap, anyrayysyp qalghanda, qart ózi qayta sóiledi. Qalt-qalt etip, Kerimbekten bastap úrysqanday til qata:

- Bir qoydyng qanyn aghyzbay-tamyzbay jep ketetin eki qasqyryng - búryn jan alghysh әzireyli men súrapyl delinetin. Quyp salghan malshy-jalshyng - ólikti suyt aparyp kórge tyghyp qaytatyn el bolatúghyn. Mal shygharmay dau daulaytyn eki dәu - «Mýnkir-Nәnkir» deytin. Býgingi eki qasqyr - ana Ma shyanigon, Mamozylaryn! Art jaghynan quyp salyp, typa-tynysh qaytyp kep otyrghan malshy-jalshy osy myna sendersin! Mal shygharmay egespenen dau daulaymyn deytin eki dәu - Abdolla men Kerimbegin! Eki ortada әnebir sorly qyzymnyng bir kýnin myng ettinder ghoy, týge! Ýkimet degen tileuing bergir, pәre jeydi degeni qayda osy? Qúrghaq daumen daukestikterindi salghastyryp bolghansha, úrpaghy otqa kýiip, keshegi er aruaghy kýnirenip bolmady ma! Ruhyn jerge taptatpay, jau qolynda jatqan nәsilin býkil Sheru jiylyp, mal tókseng de bosatsandar bolmay ma! Joq, azbysyn?! - dep, otyrghandargha jaghalay qarap shyqty.

Taylaqbay Moltandy «Ánkejanmen qúrby edi, qimaydy-au», - dep otyrdy. Moltan sóz sonyn bayaulatyp:

- Ákele almay kelipti, týge, degendi estigende, jambasyma jer batyp jata almadym! Ózgene kerek bolmasa maghan kerek! Qúday-aruaq aldyna qaytyp baram! Soghan arnap kelgen bir qysyraq ýiir jylqy bar. Álimsaqtan bergi «Abyl-Qabyldyn» kәpir-músylman bolyp taraghan eki balasy bergenindi almay tastaghan jeri joq. Tesik jer bolsa tobymen aidap ótkizip, balany qútqaryp әkelinder! Tynysh úiyqtayyn! - dedi.

Moltannyng búl aityp otyrghan jylqysy auylynda emes, ózimen birge qudyryp qasyndaghy jas joldasyna aidatyp әkelgen. Dónejin biyeden salynghan, irikti on bes toryly toqpaq jal tory sәuirik ýiirin jelige jaqyndatpay aighyrmen aighyr talasady dep, bir belding astyna tastap kelgen-di. Sheruding eng jylqyly bayy Moltan Kerimbekting artyq dәulet iyesi emestigin osyndayda eske alyp, aghayynynyng qapaly kýnine jarau ýshin kelgen.

Ma shyanigon ózine ana joly Qúljadan eki birdey baylanys, «alaha» qaghaz kelgen bolsa da, Gýlnazym taghdyryn sheshpegen. Kerimbekke dәl óz qyzy Gýlnazym qolymen jazylghan «yrzalyq» qaghazyn da Ma shyanigon zandy dәlel - «pәi-pәy zy»* ghyp, óz qolyna ústatyp, kóldeneng tartyp kórsetip otyr. Qolhattaghy ýsh-tórt auyz sózi: «Kýre polisiya mekemesining súraqshysy - Yunsy-fangha óz rizalyghymmen erge shyqtym» deydi. Qol qoyyp, ýstinen jinishke óz sausaghyn da basqan. Kók siyaly jazudyng bir jerin býldirinkirep shashyray tamyp ketken bir-eki tamshy su izi bar... Búnymen qosa Kerimbek endi býkil ýiezdik ýkimetining ýstinen jalghan aryz kóterip, aimaqtyq oryndargha qaralap barushy bolghany anyq edi. Onyng aty: «aryzqoy-býlikshi» bolady.

 

1 Pәi-pәy zy - dokument qaghaz.

 

Lýrip-lamanyng ýiinde bas qosqannan keyin Kerimbek Fuje, Múhabaylarmen aqyldasqanda, Múhabay búl júmysty endi Qúljadaghy gýberniyalyq shtab arqyly qozghap kórudi aitqan. Kerimbek Múhabaymen bolghan sol kelisim boyynsha. Maqsúttardy elge jetken son, Qúljagha qayta jiberetin bolyp attanghan-dy.

 

3

 

Kýn týs aua búl  ýige taghy bir ýsh kisi kelip týsti. Kiyim ýlgilerimen er túrmandary Qyzay, Sheruden basqa adamdar edi.

Qyzaydyng jazda kiyetin bas kiyimi marjandap shashaq taqqan týbitten basqan aq qalpaq bolsa, búlar tyqyrlau qara eltiri, qonyr eltiriden jenil shoshaq túmaqtar kiygen kisiler. Jәne búl manaydan ýlgi-sanaty basqa, attarynda «Qoqan erler» shekshiyedi. Búlar Sheruge kóship kelgen Matay adamdary edi. Bastap jýrgen - tórdegi mynau, qiyqsha bitken, aq-qyzyl jýzdi, bas bitisi iri, tarbaq múryndy, salqyn týsti Qapalbay. Aumaqty ýlken saqaly kesek jýzine salauat beredi.

Kerimbek sonada alghash óz eline shaqyrghanda Qapalbay onyng jaqsy lebizine birden entelep qúlamaghan. Kisige onsha ish bermey, toqtalyp otyratyn adam kórindi. Mataydy syighyzyp alghysy kelmegen Qyzaydyng Taymas, Torghay rularyna degen aiday anyq ókpesin de Kerimbekke aitqysy kelmegen. Ata - jón biler, jol biler adamynyng bolmaghany ýshin jabyq ókpemen týiilip qalghany andalghan. Tipti ózi beyil bergen Kerimbekke jalpyldaudy da alghashynda namys, ar sanaghanday óz basyna syn kórgen.

Kerimbek Qapalbaydyng talay jyl boyy qonystana almay, qatargha iline almay kele jatsa da ózgege irge bermeytin, óreli adam ekenin úqqanda, ishinen sol minezine anyq sýisinip edi. Ómir tarazysyna qanyq, keudesin bastyrmaytyn kisi ekenin angharghan. Sony oilay kelgende, Kerimbek Taymas, Torghay ýshin Qapalbaydan ishtey ózi úyalghan bolatyn. Múndaghy el atyna namys qyp úyalghan. Ol qazaqqa eldik syn bolarlyq túrghy edi. Mataylar Qaljat boyynda, Alban ishinde otyrghanda ýkimetting alym-salyghyn auyrlap: «El auyp, jer auyp jýrgen júrtpyz, bizge salatyn salyqty ózge qazaqtan góri azaytpasa, biz kótere almaymyz» deymin dep, osy Qapalbay Kýrede dýre jegen.

Qapalbaygha syily meyman dep Moltan men Taylaqbaydyng ortasynan oryn berilgen. Bú kelip otyrghan ýsheuding bәri de kelbetti kisiler edi. Bir-birimen óng jaghynan bәseke talasqanday adamdar.

Kerimbek ishinen: «Samalaly salqyn belding týlekteri-au, sonday jerde tuyp-ósken-au» dep otyrdy. Aldydaghy sapyryla týsip qúiylghan salqyn qymyzben shól basyn az otyrghanda, Taylaqbay sóz bastady. Ishine tereng dem tarta kelip:

- E-e, kәdir-dos, aghayyn! Kýderi ering kýitik bolghan, kýlik atyng kýdis bolghan bir zaman ghoy búl... Bir shókim aralda siyaqtysyn. Aynalang antalaghan abjylan ordasy. Jylannyng ýlken-kishisi joq, bәri shaghady. Qazekeng «jogharydan kelgen - Aq sýgir, tómengiden kelgen - Qara sýgir, oidan-qyrdan basymyzdy qosqan qúdaygha shýkir» degen eken. Sol aitqanday, bәrimizdi әkelip qosqan qúdaygha shýkir! Ortamyzgha kelip qalghan meyman ekensinder. Meyman kýtken qazaqtyng balasymyz. Shamamyz kelse bar mәzir, qúrmetimiz sizderdiki, tuysqan! Ýy - ýige syimaghanmen, el - elge syyady. Aldymen berekeng bolsa, dos esebi kónilde, keyingisi óz aujayyna jaray bola jatady ghoy. At mayy, atan qomy bolsa auysa jýrer, ayamaymyz. Dýniyening arzan-qymbatyn shette jýrip taryqqan biledi. Qapa keship, japa shegip zaryqqan biledi. El men jerin saghynghan, kókiregi qars aiyrylyp, keudesine sher tolghan biledi. Qosh kepsin, qúshaq jayyq, qoyyn ashyq, alash úly! - dedi. Súlu sózge barlyq jan úiyp qaldy. Adam sóz qúdireti arqyly bir-birimen tenelgendey. Qapalbaydyng qasyndaghy ekeu Kerimbekting ýiine múnan búryn da bir kelgen adamdar. «Kóship baratyn boldyq» dep Qapalbay anada Kerimbekke osy ekeui arqyly sәlem joldaghan. Kerimbek onda ózi auylda joq-ty.

Qanike búl ekeuin qondyryp otyryp, ózining Qanapiya degen balasyna mal soyghyzbaq bolghanda, qazirgi myna Qarymsaqtyng jogharghy jaghynda, Abdoldamen eki ortada otyrghan: qara saqal, aqqúba kisi esikten keltirilgen asau qyzyl kebege bata jasamay:

- Bәibishe, beyilinizge rizamyz! Erkek joqta biz ýshin qysylyp, әure bolmay-aq qoyynyz, mal soyghanda qanyn ishpespiz, bizge anau keregining basyndaghy etten assanyz bolady, - dep irkilip tartynghanda, Qanike:

- Joq, olay bolmaydy... Shyn qonaq sizder ekensizder! Meyman jemegen qayyrsyz mal adal ólse bir qazan et, aram ólse bir tulaq emes pe. Oghan qabaq baqpay-aq, syiymyzgha ortaq bolynyzdar! - dep, bas jegizip attandyrghan.

Taylaqbaydan keyin Qapalbay da jón bildirip sóiley otyrdy.

- IYә, «tabysu - aiyrylysudyng basy» depti. Esinde tabysqanyng túrmay, týbi bir aiyrylysatynyng túrsyn dep, túnghiyqty menzeydi. Adammen adam bir-birinning baghandy sonda ghana bilesing demekshi. Bizge sony óz jýrisimiz ýiretti. «Qayda jýrsiz, estiler. Yghyr qyldy, essizder» degendey jerden aughan osy jýrisimizde yghyr qylghandardyng da bәri este!..- dep sheshilinkirep keledi.

Sózge múhit adam ekeni birden bayqalghanday. Aytarynyng ayaghynda osy otyrghan angharly topqa bazynasyn shaqqanday bolyp:

- Biz de dәl osy ózderinizdey el edik. Býgin endi tughan topyraghymyzdan túmar tagharday bop jýrmiz! Syrghaly qyz, sirgeli ógiz bizde de bolghan. Túmarly dýldýl, túlymdy úl bizde de bolghan. Kórgen kóz, ústaghan myna qol kuә! - dep eki alaqanyn jayyp kórsetip: - Jýrek ishten jylasa, aqyl ishten júbatady. Kim ekenindi kim bildi! - degen.

Maqsút Qapalbaydyng alystan sholghyshtyghyna qyzyqqanday kóz almay biraz qarap otyryp qaldy. Odan Taylaqbaygha, óz әkesine de kóz salyp ótti... «Osy adamdar osynday bitis, tuystaryn qanday nәrsege júmsap jatyr», - dep shalghay bir oy oilady. Osynday qabiletterimen Gomindang ókimeti aldynda adam sanatyna alynbaytyndaryn oilap namysy tútandy da, «qasyq qany qalghansha soghysyp ólem demey ne desin» dedi ishinen.

Abdolla Qapalbaydan:

- Meyman! Arghy bette jerleriniz nemene degen jer? Qay jer bolady? - dep súrady.

- Bizding Matay Aqsu-Qapal degen jerde. Mynau tau ózi tútasqan alys qatpar, qalyng tau, sonyng tu anau arghy astynda, Jetisu tórinde bolamyz...

- Matay tegi, qansha bolystay el? - dedi Kerimbek.

- Bizding jerdegisi sizding Qyzayynnyng jarymynday ghana. On eki bolys. Al arghy Semey jaghynda taghy da osharylyp jatyr.

Óz bilgisi kelgenderin ýsh qonaqtan Qarymsaq, Moltandar da әr jaydan kezek súrasyp, taudyng arghy astynda nendey qyzyq syr baryn bilgileri kelip qúlaq týre, júmbaqty jýzben taqayyrlap súrasady. Ýndemey tyndaghan tek Ahmady ghana boldy. Súrap bilgenderi ondaghy qazaqtyng salt-túrmysy, múndaghy elden aiyrmashylyghy. Qaysysynyng qanday artyq, jaqsy dәstýrleri bary.

Bir sәtte Qapalbaylargha sәlem bere, esikten Kóbek deytin jigit kelip kirdi... Jasy otyzdyng mol ishine kelgen, bir kózi sheshekten kem bolghan, әri betining qorasan daghy bar shúbar - Kóbek bú qonaqtarmen kórgen jerden shúrqyrasyp amandasty. Bir-birlerin kórgenine әuelgi sәtten-aq ózderi de tanghalysyp eki jaghy airyqsha úshyrasty. Esik jaqta búlardyng osy kezdesuin әdeyilep kelip kórgen Qanike men bir-eki kempir ýnsiz bastaryn iyzesip, tanyrqasyp túr.

Tórde ýlkender jaghy:

- Maldy - ýiirimen aidasyn. Adamdy - úiymymen qinasyn!..

- «Birge óskendi qoldan kóm» degen.

- Tughanynda kórmegen ólgeninde jylamaydy, - desip jatty.

Qazirgi kezde Kerimbek aulynyng bir adamy bolyp ketken Kóbek osy Qapalbaylarmen jerles edi. Búl mynalardan búrynyraq jeke ótip kelgen. Qapalbaylar qarap otyrmay dәl osy jerde Kóbekting bir ótirigin shygharyp qoydy. «Kómip kettim degen ótirik sonynan qyryq jyl quady» degen osy eken-au, dep Kerimbek óz ishinen tanghalyp otyr. Sol aitqanday, Kóbekting kónilge toq sanap jýrgen bir ótirigi aragha neshe jyldy sala ókshe izinen qualay jetkendey. Qapalbay Kóbekten:

- Bayaghy ózinmen әketken әieling be? Sol kelin be? Bala-shaghaly boldyng ba? - dep súraghan. Kebek búl elge «ýilenbegen, boydaq jigitpin» dep kelgen-di. Kerimbek óz auylyna kelgen búghan jal-kúiryqsyz, jalghyzdyghyn eskerip, osy elden ózine layyqtap qyz әperip, bas qusyrtyp qoyghan.

Alghashynda mynau otyrghan búnyng ózi ýshin dýniyedegi eng syily adamdar - Kerimbek pen Taylaqbaydyng aldynda qatty qyzaryp, terlep ketken Kóbek, endi bar shynyn nede bolsa osy arada aitqysy keldi.

Elinen jas әieli ekeui emshektegi balasymen shyghady eken. Qalyng taugha jetkende joldan adasyp, azyqtary tausylady. Bir jerde әieli jýruge jaramay qalady. Balasyn bauyryna qysyp qúlap jatyp qalghan kelinshegimen Kóbek uaqytsha qoshtasyp, manaydan anshy, qússhy, ne bolmasa, basqaday bir jýrgen jan iyesi, jolaushy kezdesip qalmas pa eken dep sandalyp, jyljyp, olay-búlay jýre beredi. «Ash adam jatyp ólmey, jýrip óledi» degenning ózi bolady.

Biraq, kóp úzamay endi әieline qayta jetuge búnyng ózining de haly bolmay, qaljyrap qúlaydy. Biyik bir zәulim jartas týbinde sýienip otyryp qalady. Endi kónilinde «qashan ólem», «qaytyp ólem» degen kelte súraqtan ózge esh ýmit te qalmaydy.

«Sondaydaghy jalghyz zar, iә Alla, endi osymen shyn alghanyng ba?! - deu ghana bolyp, әling kelse kemsendep jylay beredi ekensin», dep Kóbek әngimesin dәmdendirip qoyady. Arada qansha mezgil ótkenin shamalay almapty. Bir kezde múnyng esin shyghara tóbe jaghynan dәl qasyna bir nәrse gýrs ete qúlap týsedi. Qapelimde ýreyi qalmay jalghyz kózben bajaylap qarap jiberse, biyikten sonsha auyr salmaqpen kep dәl aldyna qúlap týsken ang eken!.. Mýiizi arbayyp typyrlap jatady... Tany appaq súr-bórte qúljany kórgende óz kózine ózi sener-senbes bolady. Nanar-nanbasyn bilmegendey, esi shyghady.

Kóbek ýstingi jaqqa kóz salyp qarayyn degenshe, tik, biyik jartastyng esilip týsken jyrqayymen arsalaqtap, qúiryghyn búlghay tórttaghandap týsip kele jatqan qasqyrdy kóredi... Ornynan qalay úshyp túrghanyn angharmaghan boyda «a-ayt» dep qalady. Bóri qayta tayqyp órge salady. Kóbek janqaltadan bәkisin suyryp alyp, әli tiri jatqan qúljany taqyr shaptan osyp jiberedi. Jendi ysyryp tastap, sybanghan qoldy aqtarylghan yp-ystyq, ishi-qaryngha sýngitip, әne-mine degenshe «byrt» etkizip buy shyqqan bauyrdy suyryp alady. Qanjylym qara bauyrdy qarbytyp asap, qylghy bastaydy. Qandy bauyrdyng jarymyn op-onay tauysyp, auzy-basy boyalyp, az otyrghanda kózi shyraday janyp, aujal ala bastapty. Qúljanyng arbayghan mýiizine kóz toqtatugha osy kezde ghana shamasy keledi.

- Apyr-ay, endi az bolmasa, kók jelkemdi ýzip kete jazdapty-au dep oiladym. «Ghayyp-Erenim» bar-au deyim, - dep Kóbek sózin әrlep, ýy ishin kýldire týsti. Sondaghy óz jayyna ózi sener-senbes halge kelip otyr. Kýni býgingidey tanyrqay, jaghasyn ústaydy.

- Sonan ne kerek, bauyrdyng qalghanyn qolyma alyp jyljyp әielge jetsem, balasy aldaqashan ólip qoltyghyna tyghylghan boyy týsi kógerip ketipti de, ózi qyljiyp jatqan eken. Bauyrdy syghyp, auzyna qanyn tamyza-tamyza otyryp tiriltip aldym! - Kóbek ony sol boyda aman alyp kelgen kisidey jelpinip qoydy. Sodan qaraghay týbining bir ýngirin tauyp janaghy qúljany keskilep sonda tasyp alady. Birer kýn qozghalmay jatyp әldenip, ekeui taghy algha jyljidy. Mezgil kókek aiynyng orta sheni bolsa da, bir biyik taudyng beri qaray qúlap týser betin júmyrtqaday jylmityp, sireulengen múzart qar alyp jatady. Odan tek kózdi júmyp syrghanap jónelmese, ózge amal joq, búdyrsyz qiya bolady. Ári ózi alys, teren. Jonghar Alatauynyng biyik jony. Endi әieline:

«Aqyr aldynghy bir ólimnen olja ghyp qalghan siri janymyz eken. Aldymen tәuekel ghyp sen ket, syrghana!» dese ol jylap kónbeydi. Sonyna tastayyn dese japandaghy taudyng qiyan basynda qatynynyng qalyp qoyatyny kónilinde anyq boljanyp túrady.

- Onyng әuenin әuektetip otyratyn zaman joq, endeshe mine! dep ózine bayqatpay otyrghan jerinde eniske qaray jelkesinen iyterip kep qaldym. Nemene, zyr etip aidap jóneldi. Tau taghany múnday alys bolar ma, kóz úshynda torghayday bop zymyrap ketip barady. Bir-eki tústa býktelip ortqyp-ortqyp ta ketkendey boldy paqyr! Bir kezde barar jerine baryp toqtady-au әiteuir! Áy, biraq jazghan bayqús ornynan túrmay qaldy!.. Otqa pisirip alghan dorbadaghy etti belge baylap, «sәt, Alla» dep ózim de jóneldim. Ár-beriden son, denendi basyng alyp ketedi eken, birdemege qaghylyp eniske bir qarap ketip edim. Sodan onshalmadym. Jýrek su-sulap úshyp otyryp, say tabanyna bir-aq jettim. Ózim de onbay sokqy jep qalyppyn. Álgi sorlydan jýz qadamday aulaq týsken ekenmin, qoyny-qonyshymnyng qaryn qaghyp, qasyna barsam denesi qimylsyz kózi alandap toqtamay jatyr. Keudesinen kóterinkirep, basyn jerden alayyn desem, bisharanyng moyny ýzilip ketken eken. Tilge kele almady. Basyma jalghyzdyq týsip, qamyghyp kettim. Júldyz shygha jan da tapsyrdy, rahmatlik! Bala ekeuinen birdey ajyraghanymda «oho... ho...ho-o!» dep ýnim bozdap shyghyp ketkenin ózim de bilmey qaldym. Japandaghy sonsha jalghyzdyqtan boyyndy biylep túra almaydy ekensin. Qúday neghyp osynsha sorgha jaratyp en! dep, eki qolym jayyla qúlap týsip, qargha aunap jyladym. Onynnan ne shyghady. Qaryzy kóp edi, eng bolmasa kózin qargha-qúzghyn shúqymasyn dep betin qarmen jasyrdym da jylay-jylay jýrip kettim, - dep kelgende әielder jaghy Qanikeden tartyp eriksiz kózderin sýrte bastaghan. - Sodan týnimen tynbay jyljyp, bir tәuiri, etim bar, tanerteninde Aqbaytal-Ágimning túsynan shyqqan ekenmin. Sol kezde endi shyn óler jerding anyq ózine jetkenmin. Ýsip-jaurap jalghandaghy bar jalghyzdyq bir basyma týsip kele jattym. Adamnyng kózining jasy onaylyqpen tausylmaydy eken!... Qúday sol jasty kórmesin be? Joldaghy arqardy bergen iyem nege óltirsin... Dәl sol jerde Bazannyng әkesi, janyng jәnnәtting tórinde bolghyrym, Saghat degen jaryqtyq kezdese ketkeni! Jayshylyqta ólgen әkem tirilip kelse onday quanbaspyn. Tanymaytyn qazaqqa anadaydan «aghatay-ay, óldim ghoy, aghatay» dep enirep jylap kóristim! Adam haly ketkende ózine-ózi ie bola almay qalady eken. Saghat qariya belbeuining úshymen sorasy aghyp ketken múrnymdy qayta-qayta sýrtkilep ýstime sary tonyn jauyp, bir tastyng yghyna, kýnshuaqqa otyrghyzyp qoydy da, qaraghaydyng qu bútaghynan dýrildetip ot jaghyp, janymdy kirgizip aldy ghoy!» dep Kóbek әngimesin tәmamday berdi.

Saghat Sheruding belgili jortuylshy, jau-jýrek adamy edi. Qys kýninde ózine serik myqty atpen qús úshyp, qúlan jortpas Aqbaytal-Ágim jaylaularynan, Qiyatas, Shúbyrty siyaqty qiyn-asulardan әrli-berli jalghyz asyp, Búratala, Sayramnyng óshtesken qalmaqtarynan qos-qosar jylqy alyp keletin. So joly jaldas kýreng aighyrmen beri qaytqan saparynda iyen tauda jalghyz jayau Kóbekke kezikken. Kóbekti anyq ólimnen qútqaryp, eki jetek atynyng birine mingizip, Kerimbekke әkelip tapsyrghan-dy. Biraq «jortuylshynyng basy jolda qalady» degendey Sheruding sol Saghat degen kisisi aqyry bir jyly qystygýni Qiyatas asuynda qalyp, sýiegi jazda biraq tabylghan.

Zamannan bergi qoymaday syryn endi ghana ashqan Kóbekting búl әngimesine bar qonaq asa qyzyqtap, tanyrqasyp, tandasyp edi.

Otyrghannyng barlyghyn bir ózine jamyrata qaratqan hikayany alghash estushiler keyde amalsyz kýlise, qúlshyna tyndap, oqigha ayaqtap kelgende Qarymsaq:

- E, qu Kóbek! Sóitip jerdi qúrtyp kelip, montany bolyp otyrghan, kónekting týbin tesken Kóbekpin desenshi! Búl týrinde sen әli bizding qyzdy da bir jerge qúlata tastap qasharsyn! - dep, ýidegi mynau ýlkenderdi eriksiz kýldirdi. Kóbek óz isine búnsyz da úyalyp otyrghan edi. Qarymsaq ony kýieusinip әli de qajay týsip:

- Apyray, ózining tútylghan quyqtay berigin qarashy! Ertegidegi qara dәuding janyn qyryq jyl saqtap beretin, meken-jayyn adam bilmes siqyrly zәndemining ózi ghoy mynau! - degende júrt Kóbekke kóz tastasyp taghy kýlisken. Abdolla Taylaqbaygha kózin qysyp qoyyp, qyza sóilep:

- Ne bosa o bosyn, qyz alyp kórmep em dep bir qyzymyzdy iyek qaqtyrmay týsiripti-au, myna su peri! Kekendi sóitip jýrip-aq, jerge bir otyrghyzugha jaraghan súm men desenshi! - dep júrtty taghy kýldirip jatyr.

Taylaqbay búl qaljyndarmen isi bolmay, tómengi jaqta jýginip otyrghan Kóbekti tayaghymen kózep kórsetip bir syn aitty. Bosaghadaghy myna syrly jigitke týksireye, barlay qarap, ony býgin kórgendey tanyrqap:

- Aqyl tap osydan shyghady... Qiyn kýnde syr shashpas adam kerek etkening sonday jalghyzdyqta qasyna osyny alyndar... Ásheyindegi mardymsyghan myrzasýreyden qiyndyqta aqyl tappaysyn, bú jýrgen talayymyzdan osy otyrghan kózeling opaly bolmasa maghan kel! - dep baghalady.

Baghanaghy rendi kelgen qara saqal Matay Kóbekke:

- Eneng bayghús qyzyn aityp omyrauyn jas juyp otyrushy edi. Opasy joq dýnie degen so-daghy! - dep qoydy.

Kerimbek Kóbekting baghanadan әli ishilmegen ýlken sapty ayaqtaghy qymyzyn ózi sapyryp:

- Al, susyn al! «Sonynan sor ergenning bir baqyty, bolady» degen. Qayghysy joq jýrekten qalaghanday syr shyqpaydy. Bir qyz emes, eki qyz qatar alsang tatyrlyqtay beynet tartypsyn, balam! - dedi. Ýy ishi Taylaqbay men Kerimbekting osy sózinen keyin Kóbek taghdyryn aqylgha salghanday, oilanyp qaldy.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5387