Baqtygýl Samalova - 19 nauryzda ótetin QR Parlament Mәjilisining saylauyna ýmitker. Bir mandattyq saylau jýiesi boyynsha sayasy dodagha týsip jatyr. Kandidat sanaly ghúmyryn temirjol salasyna arnaghan. Dauys berushilerding qoldauyna ie bolatyn bolsa, tómengi palata qabyrghasynda temirjol salasynda qordalanghan problemalardy kóteruge niyetti. Saylaualdy baghdarlamasynda sonday-aq, jalghyzbasty analar mәselesi, júmyssyzdyq pen ata-ana qamqorlyghynsyz qalghan balalardyng mýddesin qorghau syndy ótkir problemalar bar.

- Baqtygýl hanym, temirjol salasynyng ardaqty ardageri ekeninizdi bilemiz. Tәuelsizdik alghan jyldary «Almaty-Ýrimshi» baghytyndaghy shoyynjoldyng ashyluynda óziniz sol kóshti bastap bardynyz. Sol kezderge keri sheginip, eske týsireyikshi...

- Kenes zamanynda Qytaymen birqatar kelispeushilik bolyp, qos tarap alys-beristi, barys-kelisti toqtatyp tastaghan eken. Biz egemendik alghan jyldary kórshi eldermen qarym-qatynasty retteu kerek boldy ghoy, bilesizder. Sóitip, otyz jyl boyy túralap túrghan temirjoldyng boyyna qan jýgirdi. Osynshama uaqyt búrynghy beketterding barlyghy jabyq túrghan. Tipti keybirin orman, shóp basyp qalghan. Sonyng barlyghy qayta qalpyna kelip, temirjol boyynda qyzu  tirlik jandandy. Birneshe jyl ýzilisten keyin, shetelge jol ashudyng baqyty maghan búiyrghan eken. Mening negizgi mamandyghym pedagogika salasy, múghalimmin. Qyzylorda, Qazaly ónirinde tuyp-óstim. Temirjolgha ayaq-asty keldim keldim dese de bolady. Almatygha kóship kelgennen keyin, temirjolshylar dayyndaytyn tehnikumgha qazaq tili mýghalimi jetpeydi eken. Qazaqsha jaqsy sóileytin mamandar izdeude degendi estip, soghan qaray tartyp kettim. Oghan deyin 28 jasymda balabaqshanyng mengerushisi boldym. Oilap otyrsam, ómir boyy basqaru, qoghamdyq júmystyng ainalasynda jýrippin. Ózim oqityn oqu orynnyng jataqhanasynda da tazalyq jaghynan tekserushi boldym. Bes alty júmysty qatarynan alyp jýrdim. Keyin túrmysqa shyghyp, taghdyrdyng tәlkegimen, ýsh balamdy ózim asyrap, eseytu mandayyma jazylypty. Oghan qosa, alty bauyrym bar. Barlyghyna ózim bas kóz boldym. Otyz jasymda olargha әje bolyp, erte eseydim. Temirjoldaghy múghalimdik qyzmetti qosymsha alyp jýremin degen oy boldy basynda. Sóitsem, kadr bólimindegiler bir tizimge qosayyq dep qolqalady. Sóitip 360 qyzdyng ishinen suyrylyp shyghyp, «Almaty-Ýrimshi» saparyn búrymdylardan bir ózim bastap bardym. Bir jyldan song Qytaygha shoyyn joldy ashtyq. Ol kezdegi sezimdi tek sezinu kerek. Sózben aityp jetkizgisiz. Temirjoldyng ózindik atmosferasy bólek. Qyzu tirlik. Az ghana uaqyttyng ishinde shoyynjoldyng iyisine ýirenip, tipti osy salany janymday jaqsy kórip kettim desem artyq aitqanym emes. Artynsha, tәjiriybem bar, talpynysym bar, poyyzdyng basshylyq qyzmetine ózimdi úsyndym. Su jana poyyzdargha bas-kóz bol degen úsynys aityldy.  Men kerisinshe, eng eski-qúsqy, eskirip túrghan vagondary bar jolaushylar baghytyn súradym. Mausymdyq poyyz bolatyn Mәskeuge. Eski bolghanymen, ýirengim keldi. Ýsh aidyng ishinde ol jerge tәrtip ornattym. Toqtaghan jerlerde kilemderin qaqtyrap, ishterining auasyn soqtyramyn, jughyzyp ainaday etip, kelimdi-ketimdi adamdardyng búiymtayyna, kónil kýiine nazar audardym. Osynday enbegimdi baghalaghan boluy kerek, keyin «Almaty-Mәskeuden» son, «Qazaqstan» firmalyq poyyzy, «Almaty-Astana», Qaraghandygha qatynaytyn shoyyn jolgha da jauapty boldym. 1999 jyly sol kezdegi «Ruhaniyat» partiyasynyng qúramyna Altynshash Jaghanova  qolymnan jetektep alyp keldi. Sol sebepti ol kisini әli kýnge deyin sayasatpen tanystyrghan ústazym retinde baghalaymyn. Sodan keyin Almaty aimaqtyq jolaushylar tasymaly jәne vagon sharuashylyghy deposynyng júmysyn retteu senip tapsyryldy.

- Demek, osyghan deyin de sayasatqa aralasqan bolyp túrsyz ghoy. Partiya sapynda da biraz uaqyt jemisti enbek etken etipsiz. Biylghy QR Parlamenti Mәjilisining saylauyna qatysu turaly oy qaydan keldi?

- Teledidarda QR Parlament Mәjilisi deputattaryn taratu jóninde aitylghan janalyqty kózim shaldy. Odan keyin bir mandattyq saylau boyynsha jaqsy mýmkindik bar ekenin bildim. Ózimmen-ózim aqylgha salyp, kenesetinim bar. Nege qújattarymdy tapsyryp kórmeske degen oy keldi. Qaytken kýnde de aitarym bar, talay jyl enbek ettim temirjol salasynda. Ózgeler sekildi maghan ataq ta, danq ta, aqsha da kerek emes. Ómir jolynda onyng barlyghyn kórdik. Tek jasym say kelse, qalghan ghúmyrymda halqyma bir paydam tiysin degen oimen qújattarymdy tapsyrdym. Qabyldady. Qazir ýgit-nasihat júmystaryn bastap kettik. Kýni keshe temirjoldaghy enbek adamdarymen kezdesip, olardyng talabyn, tilegin tyndadym.

- Saylaualdy baghdarlamanyzda jalghyzbasty analardyng mәselesin qolgha alu oiynyzda bar eken. Shynymen de, songhy jyldarda Ýkimet tarapynan «jalghysbasty ana» statusy alynyp tastaldy. Jalghyz ózi bala-shaghasyn tәrbiyelep, әri asyrap ýlgerip jýrgen qyz-kelinshekter әleumettik qoldaudan tys qalyp otyr. Basqa nendey mәselelerdi kóteremin dep bara jatyrsyz Tómengi palatagha?

- Ókinishti әriyne, jalghyzbasty analar kóbeyip bara jatyr. Kýieui baghyp-qaghyp otyrsa, әiel balasyna jauapkershilikti alyp otyrsa, әiel ajyrasa ma?! Ajyraspaydy. Er adamdardy da týgel jaman dep aitugha bolmaydy. Bәrine birdey topyraq shashudan aulaqpyn. Osy jerde ekinshi mәselening sheti shyghyp túr. Jalaqy az. Tapqan tayanghany bir otbasy týgeli qara basyndy asyraugha jetpeydi. Halyq nesiyeden nesiyege ómir sýrip jýr. Enbek elenbeydi, Layyqty týrde baghalanbaydy. Osydan keyin shanyraqta aqsha jetispeushiligi bastalady. Qarjylay qiyndyqtar bәri bolmasa da, biraz janúyanyng ajyrasuyna basty sebepterding biri. Aldaghy uaqytta Mәjilisten oryn búiyryp jatsa, osy mәselelerdi kóteru armanym. Júmyssyz, eki qolgha bir kýrek tappay jýrgen jastardy kórgende jýregim auyrady. Osy problemalardyng barlyghy bir-birimen baylanysty. Ne degenmen, qanday da bir sheshimi boluy kerek qoy.

- Poyyzgha jii otyrasyz ba qazir? Saladaghy problemalardan habardarsyz ba?

- Joq. Poyyzgha jii otyrmaymyn. Oilap otyrghan shygharsyz, mensinbegennen dep. Eshqanday da mensinbeushilik joq. Jýregim auyrady. Qazir vagondardyn, qalaaralyq baghyttardyng birazynyng ashyluynda ózim basy-qasynda jýrdim. Barlyghynda tәrtip saqtaugha tyrystym. Qol astymdaghy qyzmetkerlerge aitatynmyn. Vagondaryng eskirip túrsa da, taza bolsyn, jayly bolsyn, shayyng men qabaghyng ashyq bolsyn dep. Qazir onyng izi de joq. Men temirjol salasyna kelgende jolserikterding barlyghy er adamdar edi. Ózim osy mәsele aralasyp, qyzdardyng jolserik retinde júmys isteuine jol ashtym dese de bolady. Sebebi tazalyq pen jaylylyq qyz balasynan bastaldy. Qazir sol qyzdardyng birazy temirjol salasynda basshylyq qyzmetterde otyr. Aytpaqshy, býginde jýrip túrghan poyyzdardyng barlyghy derlik men júmys istegen kezenderden beri bar. Ábden eskirgen. Janartu kerek. Tipti mening jasymnan asyp ketken vagondardyng bar ekeni jasyryn emes. Búiyrtyp, Mәjiliske baratyn bolsam, birinshi qolgha alatyn mәselem osy bolady.

*Material respublikalyq budjetten Astana qalasy aumaqtyq saylau komissiyasymen tólendi.

Abai.kz