Songhy kezde Orta Aziyalyq iri memleket basshylarynyng densaulyghy turaly nebir aqparat qoqysy tarady. Áueli Nauryz merekesi qarsanynda  auru turaly qanqu qazaq preziydentin jaghalady. Odan beri ol kisi  halyqpen de kezdesti, әlemdik auqymdaghy otyrystardy da búrynghyday enserip, eshtene bolmaghanday óz sharuasynda jýr.

Sosyn Ózbekstan basshysy Islam Kәrimov ólim halinde jatqandyghy internetti jaylady. Ony ózbek oppozisiyasy qosyla qopsytty. Anyghyna qazaqtyng Syrtqy ister ministri barghanda kózimiz jetti. Gýlnәr Kәrimqyzynyng «әkem biylep jýr» degeni ras bolyp shyqty.

Áriyne, Ózbekstangha shúghyl barghan qazaq ministri Kәrim akany emdep jiberdi degennen aulaqpyz. Búryn tonteris jýretin qazekeng men ózekendi bauyrlastyratyn әldebir syrtqy kýsh bar sekildenedi. Ol kýsh búrynghy metropoliya bolyp jýrmesin. Álgi «auru» mәselesi Nauryz merekesi qarsanynda týrkilerding bir birine qydyryp mәre-sәre bolysatyn, birlikti qolgha alatyn әngimeni kóbeyter shaghynda tuyndauy da tegin emes.   Osyndayda Nauryzdy jana jyl etpek bolghan ýlken sózimizding de jym-jyrt boluyna kim kedergi ekeni bayqalady. Biraq biyl qasaqana  9 kýn boyy nauryzdatqan ónirlerimiz boy kórsetip, oghan Dýniyejýzilik II týrki forumynyng úlasqany soltýstikten soqqan yzghargha qarsy kóktemning lebindey esip jatyr...

Songhy kezde Orta Aziyalyq iri memleket basshylarynyng densaulyghy turaly nebir aqparat qoqysy tarady. Áueli Nauryz merekesi qarsanynda  auru turaly qanqu qazaq preziydentin jaghalady. Odan beri ol kisi  halyqpen de kezdesti, әlemdik auqymdaghy otyrystardy da búrynghyday enserip, eshtene bolmaghanday óz sharuasynda jýr.

Sosyn Ózbekstan basshysy Islam Kәrimov ólim halinde jatqandyghy internetti jaylady. Ony ózbek oppozisiyasy qosyla qopsytty. Anyghyna qazaqtyng Syrtqy ister ministri barghanda kózimiz jetti. Gýlnәr Kәrimqyzynyng «әkem biylep jýr» degeni ras bolyp shyqty.

Áriyne, Ózbekstangha shúghyl barghan qazaq ministri Kәrim akany emdep jiberdi degennen aulaqpyz. Búryn tonteris jýretin qazekeng men ózekendi bauyrlastyratyn әldebir syrtqy kýsh bar sekildenedi. Ol kýsh búrynghy metropoliya bolyp jýrmesin. Álgi «auru» mәselesi Nauryz merekesi qarsanynda týrkilerding bir birine qydyryp mәre-sәre bolysatyn, birlikti qolgha alatyn әngimeni kóbeyter shaghynda tuyndauy da tegin emes.   Osyndayda Nauryzdy jana jyl etpek bolghan ýlken sózimizding de jym-jyrt boluyna kim kedergi ekeni bayqalady. Biraq biyl qasaqana  9 kýn boyy nauryzdatqan ónirlerimiz boy kórsetip, oghan Dýniyejýzilik II týrki forumynyng úlasqany soltýstikten soqqan yzghargha qarsy kóktemning lebindey esip jatyr...

Búghan qosa, úly merekemizding qarsanynda Qazaqstandaghy «separatistik» әngime de kókten týskendey qoza týsti. Arasynda shoshandaghan eshki saqaldysy bar, auyq-auyq tayrandap, әldenege arandatatynday kýy keship әure bolady bayghústar.

Múnyng bәrine әdette jauap bere qoyatyn biyligimiz de tym-tyrys. Shamasy, «auraziya odaghynyn»  keleshegi auyrlyqqa úshyrap, әr kәllәning basyna týrli auyrtpalyq týsirip jatqan synayy bar. Bizge qoqan-loqqy jasaghansyp, múnayly ónirdegi әldebir әlem-jәlem topty kóshege shygharyp kólbendetip, arandatyp baghuda.

Biraq arandatugha biz de alandap otyrmaghan sekildimiz qoldan kelgen oiynymyzdy qonyshtan baspasaq ta, andysugha kóshkendey synayymyz bar. 2008 jyldyng tamyzynan beri Reseymen qyrghiqabaq bolyp kele jatqan Gruziyadaghy el isi senip tapsyrylghan Ádil Túrsynov myrzanyng ornyna tolyqqandy qúzyretti elshi bolyp Aqordanyng «sandughashy» bolsa da E.Ertisbaev taghayyndaldy. Onyng ýstine әlemdegi ekinshi el bolyp otyrghan Qytay basshymyzdy alghashqylardyng biri bolyp qabyldady. Búl da bizding tarapymyzdan eldigimizdi kórsetken bir qadam degenge seneyik.

IYә, aityp-aytpay ne kerek, sol túsymyzdaghy kórshining talaghy tars aiyrylsa da, irgemizding dúrystyghy elding ishki býtindigi men ózine degen senimine qatysty. Sol senimge bastaytyn irgeli ister kerek-aq. Kóp nәrsening basyn ashtyq, bastadyq, solardy ayaqtaugha jazsyn Jaratqan. «Saqtansang - saqtarmyn!» degen.

Abai.kz