90-jyldary qaptady, «jana dәuir», «jana ómir», «agapa», «greys»… Solardyng birinde Erkin degen jigit pastor boldy, efirge shaqyryp edim, keldi. Diny basqarma mýsheleri bar, bir-eki ziyaly aghamyz bar jabyla tildesip, Erkinge adasyp jýrgenin týsindirmek boldyq. Ol ózinikin tyqpalap әlek. Orayy kelgende bir-eki jandy jerge tiyetin súraq qoyyp edim ol kirpidey jiyrylyp aldy, ózin «jauyp» tastady. Bitti lәm-mim joq, bezerip otyrdy da qoydy.

Habar bitken son: Ereke, ókpe-renish joq pa, siz de, biz de oiymyzdy ashyq aittyq?! - dep edim: Sizder adasyp jýrsizder, ondaylargha ókpeleuge bolmaydy, týzeymiz,- dep betime qarady.

Kózin kórdim de týnildim. Bergi jaghy әinek, arghy jaghy - Týnek. Aytqan sóz de, oy da qúrdymgha ketip jatyr. Onday kózdi keyin ahmadiyashylardyng ókili bolghan Núrym degen jigitten kórdim. Bir habarda qatty soqqy alyp, Úlybritaniyadan Ahmad degen zәngi taqsyrlaryn aldyryp edi. Meni shok qylghany әlgi taqsyrlary aghylshyn elinde jýrip nan súrap jeytindey qazaqsha ýirenip alghan. Qazaqstandaghy bólimdi baqylaugha kerek deydi.

Sonda olardyng “Qúran-Mәriyam” degen kitbyn taldadyq, habargha sol kezdegi jas molda Ershat Ongharov ta qatysqan. Múhammed payghambar óz missiyasyn tolyq oryndap ýlgermey sony tәmamdaugha Qúday Gulyam Ahmadty payghambar etip jibergen degen mazmúndaghy “qalyn” shatpaqty orysshagha әdemilep audarghan adam jazushy eken! Jay jazushy emes, jastar әli kýnge ústaz tútyp, qúshaqtasyp jýrgen qaraghay mýiizdining naq ózi.

Biz “Qúran-Mәriamnyn” qazaqshasyn da shygharamyz, әlgi jazushynyng әieli audaryp jatyr, - dep edi Núrym sol kezde. Men jazushygha da, onyng әieline de tang qalmadym, din tóniregindegi aqsha dominant bolyp, eki abaytanushy hәkimdi krishnait etip, bir filosofymyz Charliz Uellerge qazaqtyng bәri hristian bolghan dep dissertasiya jazdyryp, efir kýnde maydan bop jatqan kez edi. Qazaqsha shygharyp ýlgermedi-au deymin, elimizde ahmadiya úiymyna tyiym salyndy. Sonymen birge zang boyynsha “sekta” degendi qoldanugha da toqtau qoydy?

Aytpaghym, jogharyda atalghandardyng basym bóligining astarynda 20-ghasyr ortasynda AQShta payda bolghan Niu-Eydj (Jana dәuir) aghymy jatyr. Olar Allany jerding ghana biyleushisi, Isany Adam ata men Mәrianyng úly sanaytyn mormondarmen astasyp ketken. Kez kelgen adam Qúday bola alady? Balyqpen birge erler dәuiri bitip, әiel meyirimi túnghan suqúighysh bastalady… Osy aralyqta Armagedon (Jaratushy-Tvores pen Ibilis әskeri arasyndaghy, aq kýshter men qara kýshter soghysy) ótui mýmkin. Aq kýshterge qolbasshy Aysa bolady, oghan kómekke kókten aq sarbaz bolyp perishteler saulaydy. Búl biz tamsanyp jýrgen, Injildi sanamyzgha tamshylatyp sinirip jatqan әlemdik әdebiyetting talayyna azyq bolghan sujetter. Paulo Koelio, Markesterdi qayta bir sýzip shyghynyz, altynshy buyn turaly tabasyz.

Janadәuirlikter qarpayym pende Qúday da, payghambar da, sahaba da bola alatynyna sendiredi. Onda negizgi tórt dinning de elementteri bar, tek eshbirin ýstem etip, moyyndamaydy. Islamgha kelmeydi, buddizmge ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy, iudaizm ústanushylar búlarmen kýresip jatyr, al hristiandar neoelushiler degen atpen aralaryna sinip ketken bәleketterden qútyla almay әlek.

Jalpy әlemdik iydeologiya osylay júmys isteydi. Bizde oghan tótep beruge dәrmen de, bilim de bolmady. Tórt dinning kitabyn oqyp tórelik aita alatyn teolog jetispedi, tek islamtanushylardy sózge tartyp keldik. Bergi mýshelde músylman terisin jamylghandarmen әure bop kettik te ózge dinderge kýrmektey ilingender nazardan tys qaldy. Shynyn aitqanda, esh kýresti mandytpadyq, ahmadshylargha toqtau salghanmen sol “aq qylshyqtylar” elinen bata alghan uahabshylar qaptady.

Qúday qalasa degenge kәpirdey qaraytyn jastar kóp, inshalla deseng mashalla dep arqannan qaghady, jazghyrugha bolmaydy olardyng din turaly týsinigi sol ghana, din ishten yghysyp, syrtqy formagha auysty, tozaq turaly aitudan talmaytyn imamnyng kóbinde múrt joq. Ony da jazghyrmaysyn, óitkeni neni nasihattap túrghanyn ózi tolyq týsinbeydi, hanafiymiz dep qoyyp uahabtyng sózin sóilep túrghanyn jete úgha bermeydi. Kóbining kózi jogharyda aitqan Erkin men Núrymnyng kózi sekildi. Sol qúrdym-kózden qoryqqan halyq birese tәnirlik mәdeniyetten, birese basqa baghyttan óz dәstýrli dinin izdep, qarmanuda.

Dindi últtan joghary qoyyp, bolmysty joya bastaghanda múnday qarsy reaksiyanyng boluy zandylyq. Sharshaghan júrt qay “qútqarushynyn” da jetegine erip ketuge beyil. Din hidjap pen saqalgha sýireushi, kelin sәlemin kemitushi, әruaqpen alysushy emes, ózining týpki kirshiksiz jaratylysy - órkeniyetke bastaushy bolghanda, halyqty ghylym-bilimge júmyldyrghanda qyryq-pyshaq qyrghyn da, ýrku de toqtaydy. Adam balasy “o dýniyeni” oilap, tozaqtan qorqushydan bú dýniyening iygiligin iygerushi, Alla Taghala jaratqan dýiyelerding syryn biluge yntyq bolushygha (әl-Farabi, Dulati, ibn Sina, Úlyqpan, Úlyqbek, t.b) ainalyp bilimi tolyqqan sayyn adasushy da, adastyrushy da az bolady.

Erkinderding kózin kórgennen beri din mәselesin kóp qozghamaymyn, óitkeni sóz shyghyn, ol fbda aighaylasyp otyrghannan týzele ketetin sharua emes. 2012 jylgha deyin biraz “dinnin” qoyasyn aqtardyq, ózgergen týk joq. Memleket diny úiymdargha tyiym salamyz dep úrandatqanymen talayy qúr atauyn ózgertip, osy elde qalyp qoydy. Birining sózi birine shylanyp, diniy-kalambur boldy. Al oy men midaghy kalamburdyng týbi qasiret. Medreseden bastap, protestant mektebinen qoshtap, tórt-bes diny úiymgha mýshe bolyp, әr jerden júlyp “ilim” jighan Ruzymbay Ishimbetov aqyrynda zombiyge ainalyp, biraz adamnyng qanyn tókti, sodan beri qasiret toqtamay keledi, asqyndy. Óz balalaryna auyz sala bastady…

Dinsiz atanghan Sovettik ortada múnday súmdyq az edi, namazyn jasyrynyp oqyp, dinimizdi saqtaghan qarttar da әr auylda sausaqpen sanarlyq bolatyn. Alayda sol kezde qazaq imansyz boldy dey almaymyn. Al osy kýni imam da, meshit te, namazhan da kóp, tek ýlkenge qúrmet, kishige izet, ghaybatqa obal, jaqsylyqqa sauap degendey qazaqy imangha negiz bolghan qasiyetter kemip bara jatqanday. Bayaghydaghy qarttardyng bireuden kónili qatty qalsa “imansyz ekensin” deytin bir auyz sózining mәni tym tereng eken. Biz sol aqsaqaldardyng biri - Abaydyng ózining din turaly ótkir oilaryn jasyryp qoyyp, әsirndinshil uaghyzshy obrazynda ghana kórsetip jýrmiz. “Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep” Abay ghana aitqan dep, әlde bilgennen, әlde bilmestikten ótirik aitamyz. Onyng da “dinbúzar” atanghan Tolstoygha úqsap ketetin jerleri kóp ekenine qaramastan býgingi “formagha” syighyzyp aldyq.

IYektegi bes tal saqal iman simvoly bolyp túrghan kezende bizding ruhymyz tym әlsiz, “pir” de, “payghambar” da, olargha ilanushy da kóp. Óz ilimi jetpegen song kim ne aitsa soghan “E, jón!” - dep jarmasa ketetin ilespe mýsәpirlik týbi ondyrmaydy.

Serik Ábikenúly

Abai.kz