Býgingi tanda Qazaqstan әlemning kóptegen elderimen iskerlik qarym-qatynas jasap keledi. Sheteldik investorlar ekonomikanyng týrli salasynda qyzmet jasay bastady. Shiyki­zatqa bay bizding elimizde himiyalyq elementting barlyghyn da tabugha bolatyny belgili. Ózge elding qarjysy mol kompaniyasy qazaq jerin­de enbek etuine barlyq mýmkindikter jasalghan. Bizding de olardyng júmys jasauyna eshqanday qarsylyghymyz joq. Dese de, solargha baylanysty birshama týitkilder de barshylyq. Bastysy, onda enbek etetin sheteldik jәne otandyq mamandardyng jala­qysy jóninde aitylatyn әngimeler jeterlik. Shekara asyp kelgen qyzmetker shekesi shyl­qiy­tyn ailyq alady. Ókinishke qaray, qazaq­­stan­dyq maman odan birneshe ese tómen aqsha­ny mise tútugha mәjbýr. Búl mәsele birneshe jyl­dan beri qozghalyp keledi. Áytse de atalmysh әleumettik mәsele әli kýnge deyin kezdesedi.

Býgingi tanda Qazaqstan әlemning kóptegen elderimen iskerlik qarym-qatynas jasap keledi. Sheteldik investorlar ekonomikanyng týrli salasynda qyzmet jasay bastady. Shiyki­zatqa bay bizding elimizde himiyalyq elementting barlyghyn da tabugha bolatyny belgili. Ózge elding qarjysy mol kompaniyasy qazaq jerin­de enbek etuine barlyq mýmkindikter jasalghan. Bizding de olardyng júmys jasauyna eshqanday qarsylyghymyz joq. Dese de, solargha baylanysty birshama týitkilder de barshylyq. Bastysy, onda enbek etetin sheteldik jәne otandyq mamandardyng jala­qysy jóninde aitylatyn әngimeler jeterlik. Shekara asyp kelgen qyzmetker shekesi shyl­qiy­tyn ailyq alady. Ókinishke qaray, qazaq­­stan­dyq maman odan birneshe ese tómen aqsha­ny mise tútugha mәjbýr. Búl mәsele birneshe jyl­dan beri qozghalyp keledi. Áytse de atalmysh әleumettik mәsele әli kýnge deyin kezdesedi.

Ras, kezinde tek shiykizatqa arqa sýiegen Qazaq­stan ýshin keybir salalarda mamandar jetispeytini taghy bar. Osyny algha tartyp, óz elinen qyzmetker alyp keletin kompaniyalar az emes. Oghan da esh­kim­ning dauy bolmas. Biliktiligi joghary mamandar kom­paniyanyng qalypty júmys jasauyna septigin tiygi­zeri anyq. Degenmen dәl sonday maman ózimiz­de bolghanymen, ony qanshama jerden attay qalap shaqyrugha ne sebep? Búl jerde keybir sheteldik iyn­vestorlar qúityrqy sayasat ústanatynyn nesine ja­syramyz? Alyp kelgen mamangha qomaqty qar­jy beredi. Sonday qyzmettegi qazaqstandyq ma­man shetke ysyrylyp qalady. Bolmasa, auyz tú­shyt­paytyn ailyq alady. Búl - bizding elimizding qay aimaghynda da kezdesip otyrghan jaghday.

Syr boyynda da qanshama sheteldik kompaniya bar. Basym bóligi tau-ken salasynyng enshisine tiye­di. Qyzylorda oblysy boyynsha baqylau jәne әleu­­mettik qorghau departamenti osy maqsatta to­ghyz mekemege tekseru jýrgizdi. Onyng qorytyndysy kópti oilandyrady. Áuelgi әngimeni ónirdegi irgeli kom­paniya - «Petro Qazaqstan» aksionerlik qogha­my­nan bastasaq, múnda da talay kemshilik oryn alghan. Qytaylyq investorlar óz elinen kelgen uchas­ke sheberine 3 mln tengeden asatyn jalaqy qo­yypty. Ókinishtisi, dәl sol qyzmettegi qazaqstan­dyq azamat odan on ese az ailyq alady eken. Sonda qy­tay­lyq uchaske sheberi bizding elimizding mamanynan on ese artyq júmys jasay ma? Atqaratyn qyzmeti bir­dey. Onda aiyrmashylyq nege jer men kóktey? Qy­taylyq kompaniya jer astyndaghy qazba bay­lyq­ty óz elinen arqalap alyp kelgen be? Qazaqtyng baghyna búiyrghan ken ornynan «qara altyn» óndirip jatyr. Endeshe, ailyq jóninen ne sebepti alalaugha jol berilip otyr?

Sonday-aq «Petro Qazaq­stan­da­ghy» jetekshi injenerding jala­qy­synda 8,3, top jetekshisinde 4,3 ese aiyrmashy­lyq bar. Múnday jagh­day «Qaz­germúnayda» da kezdesedi. Jergilikti bas geolog 350 myng tengedey aq­sha alsa, she­teldik әripte­sine 1,3 mln ten­ge jala­qy berilgen. Osyn­day ke­len­siz kórinis «SNPS «Aydanmúnay», «Azer­korpu», «Ak­kord-Okan» kompaniya­la­ryn­da bayqaldy.

Núrlybek JOLDASBAEV, Qyzylorda oblysy boyynsha baqylau jәne әleumettik qorghau departamentining basshysy:

- Keybir kompaniyalarda lauazym­dyq enbekaqysy men aumaqtyq ýstem­aqy­symen qosa, enbek jәne újymdyq shartta kórsetilmegen tólemder tólen­gen. Atap aitqanda, sheteldik qyzmet­ker telefon baylanysy kezekshiligi, úya­ly telefon baylanysy, syiaqy, na­ryqtyq ýstemaqy, vahta auysymy ýshin ýstemaqy, jekemenshikting saqtandy­ry­luy sekildi kómekter alyp kelgen. So­ny­men qatar arnayy júmys jaghdayy men medisinalyq, qarjylyq, júmys berushining jauapkershiligin saqtandyru, zattaryn saqtaumen baylanysty shy­ghyn­dargha, balalarynyng oquyna, ókildi shyghyndargha, jeke tabys salyghy sekil­di ýstemaqylar berilgen.

Qysqasy, sheteldik mamandar aghyl-tegil aqshagha kenelgen. Alayda qazaqstan­dyq qyzmetker onday syiaqy men ýstem­aqydan qaghylyp kelgen kórinedi. Qalay desek te, búl jerde sheteldik kompaniyanyng ózimbilermendigin bayqau qiyngha sogha qoymas. Biraq Qazaqstannyng búl túrghyda óz zandylyghy bar emes pe? Bizding zany­myz­gha baghynbay, әrkim oiyna kelgenin ja­say beruge bola ma? Áriyne, joq. Qay uaqytta da sheteldik kompaniyalar sol el­ding talabyna bas shúlghuy tiyis. Degenmen bizding әlsiz jaghymyz da bar sekildi. Osyn­day jónsizdikke jol bergen kompaniya ke­le­shekte ayaghyn tartyp jýretin talaptardy nege qoymaymyz? Onyng qanday tetigi bar? Bizding osy túrghyda oilanghanymyz artyq­tyq etpeydi. Áytpese qanshama jyldan beri óz aitqanymen jýrip kelgen kompa­niya­lar ayaghynyng úshymen basa qoya ma?

Taghy bir aita keterligi, sheteldik kom­pa­niyalarda jergilikti mamandar kóbinese joghary qyzmetting qúlaghyn ústay almaydy. Yaghny ekinshi jәne ýshinshi satydaghy jú­mys­tardan aspaydy. Bylay alyp qaraghanda, qoghammen baylanys jәne ózge de kәsip­ter­di mise tútady. Jalpy, sheteldik jәne jergilikti mamandardyng biliktilik qabile­ti tarazygha tartyla ma? Yaky sheteldik iyn­vestor kimdi qay qyzmetke qoyghysy keledi, ony ózi sheshe me? Óitkeni elding arasynda sauatty, óz kәsibi boyynsha tәjiriybesi mol, biliktilik dengeyi joghary mamandar da az emes qoy.

Qazirgi tanda onday kompaniyalarda jer­gilikti mamandardyng sanyn ósiruge mәn berilip jýrgeni belgili. Áytkenmen she­tel­dik investorlar tehnikalyq maman­dyq­targha beyimdelgen qyzmetkerlerdi da­yyndaugha onsha qúlyqty emes ekeni angha­rylady.

Qyrymbek KÓShERBAEV, Qyzylorda oblysynyng әkimi:

- Biz investorlardyng sheteldik júmys kýshin tartu maqsatyn týsinemiz. Álemdik tәjiriybede onday ýrdis bar. Elbasymyz qazaqstandyq mazmúndy arttyru jóninde tapsyrma bergen. Sol tapsyrma mindetti týrde oryndaluy qajet. Shetelderden kәsiporyndardyng ayaghynan túryp ketuine yqpal jasaytyn mamandardyng shaqyrylyp jatqanyna kýmәnimiz joq. Degenmen olar jergilik­ti mamandar men jastardyng arasynan qazaqstandyq mamandardyng sanyn ósiruge kónil bólgeni oryndy bolady. Aldaghy uaqytta Qyzylorda oblysy bo­yynsha baqylau jәne әleumettik qor­ghau departamenti kompaniyalargha jalaqy tóleudegi sәikessizdik turaly aq­paratty joldap otyrady. Keleshekte búl túrghyda eshqanday sәikessizdik bol­maghany dúrys.

Shyndyghyn aitqanda, bizde jastardyng tehnikalyq mamandyqtarda bilim aluy әli de kemshin týsip túrghan jayy bar. Kele­shekte sol dúrys jolgha qoyylsa, shómishting sabyn da ózimiz ústay alar edik. Ózinning qamyndy ózing oilamasan, ózgening bas auyrta qoymaytynyn osynday jaghdaylar kórsetip otyr emes pe?

Avtor: Ádiljan ÝMBET, Qyzylorda oblysy

"Alash ainasy" gazeti