«Jazushylar odaghy kerek pe?» degen saual qayta kóterile bastady. Jaqsy nәrse emes... Nege? Jetkizuge tyrysayyn... Qúptaghandar qúptar, qúptamaghandar kóshke bergen taylaghyn qaytyp alsyn.

Tәuelsizdik alar-almastan elimizding ruhany ordasy bolghan Qazaqstan Jazushylar odaghyna qarsy jasyryn shabuyl bastaldy. Maqsat – halyqty ruhany kóshbasshysynan ajyratyp, azdyryp-tozdyru; baghyt-baghdarynan aiyryp aitqanyn kóndirip, aidaghan jaghyna jýrgizu.

Bireuler qazir de birinshi preziydent, toyys – NN basynda dúrys edi, keyin ózgerdi. Bәrin býldirgen otbasy mýsheleri men qasyndaghy alayaqtar dep aqtaghysy keledi. Bos sóz. O basta-aq Qúday atqan!.. Óz basym osynyng bәrin oilastyryp, josparly týrde jasaghanyna eshqanday kýmәndanbaymyn.

«Satyp alghan tiyimdi bolsa, mal baghyp, egin egip qajeti ne?» dep, auyl sharuashylyghyn qiratyp, jerdi talan-tarajgha saldy. «Ymdy týsinbegen – dymdy týsinbeydi», «Aqshang bolsa qaltanda, taltandasang taltanda», «Baylarymyz kóbeyse baquatty ómir sýremiz» dep el baylyghyn bauyryna basyp, teksizderdi tórge shygharyp, tektilerdi kórge tyqty. «Áueli ekonomika, sosyn sayasat», «qazaqstan halqy», «Euraziyalyq Odaq», «kópvektorly sayasat» dep úrandatyp, memleketti aqyry osynday kýige jetkizdi. Qarsy shyqqandardyng sonyna sham alyp týsip, basymen qayghy etti. Atty, sottady, elden bezdirdi.

Kemenger kósemning qyryna ilikken alghashqy qúrbandyqtardyng biri – Qazaqstan Jazushylar odaghy. Nege? Óitkeni ózine qarsy kep, eldi sózine sendirip, sonyna erte alar kýsh solar edi. Sondyqtan olardan tezirek qútylu kerek boldy. Jәne sol ýshin ne istemedi!?. Búl jerde sonyng bәrin tizip jatudyng qajettigi bolmas; sebebi, aitpaghymyz – basqa mәsele.

«Qúday atqan onalar, әruaq atqan onalmas» degen... Qay zamanda, halyq basynan ótken qily-qily kezende el sózin sóilep, sertin ústaghan kim? Qazaq aqyn-jazushylary. Keshegi – Alash arystary, býgingi – Sherhandar men Múhtarlar. Odan búryn da solay bolghan. Sypyra jyraudan bastap, Mahambetke deyin... Búl – óshpes el tarihy.

Endi sonsha ne kórindi?! El aman, júrt tynysh. Tәuelsiz, әdiletti jana Qazaqstan...

Al sender basqa eshtene qalmaghanday, «Jazushylar odaghy kerek pe?» degen daudy taghy bastapsyndar. Óz oilaryng bolsa – ókinishti, bireu týrtip jatsa – jónge kel. Bizden qoryqpasang da, әruaqtardan qoryq.

Jaraydy, Jazushylar Odaghyn joq qyldyn. Ne útasyn? Óshkening janyp, ólgening tirile me? Joghyng tabylyp, baghyng jana ma?..

Talanyp tonalmaghan neng qalyp edi? Álde sonyng orny tola ma? Bar baylyghyn, jerinning asty-ýsti, ózi, ken oryndary, zauyttar men fabrikalar, halyqtyng taban aqy, manday terimen soghylghan qanshama ghajap ghimarattar men oqu oryndary, sauyqtyru mekemeleri, kәsiporyndar ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketti. Sanap tauysa almaysyn. Tipti keshegi Ýkimet ýiine deyin qoldy bopty. Ózine búiyrsa da meyli ghoy, it pen qúsqa jem boldy. Kózderine kóringen sol sonsha qyrghynnan aman qalghan jalghyz Jazushylar Odaghy men ghimaraty bolsa – sóz basqa. Bolmasa, bos sózdi qoyyndar. Odaq oty keshe de sónbegen, býgin de óshpes. El tizginin ústaghan tekti jigitter dәl soghan jetkize qoymas. «Meshkey degen jaqsy at emes»...

Jazushylar odaghy kerek pe? Áriyne, kerek... Jazushylar Odaghy – Últ Ruhy. Odaq ghimaraty – qanshama asyldarymyz ben alyptarymyz ter tógip, enbek etken qazaq halqynyng Ruhany Ordasy. Kiyeli qara shanyraq.

Qara shanyraghyn kim qiratady?!.

Ras, ózimizden de bar shyghar... Aytqangha kónip, aidaghangha jýrdik. Joqqa senip, sózge erdik. Aldandyq, arbaldyq. Amal qansha, el ne kórse, biz de sony kórdik. Kóndik. It ýredi, keruen kóshedi. Kósh týzelse, biz de týzelermiz. Zaman – basqa, zang – basqa. Qúdaygha shýkir, qazir jaghdayy jaman emes. Júmysy kýn sanap algha jyljy bastady. Eng bastysy – niyet týzu. Sondyqtan kóp sozbay, sóz sonyn osy FB-da jariyalanghan aqyn Baqytjan Aldiyar inimning sózimen ayaqtaghym keledi...

«Kim ne dese de, Odaqtyng aty - Odaq! Qazaqstan Jazushylar odaghy! Bizge sonysymen qymbat!»

Túrmaghanbet Kenjebaev

Abai.kz