Últtyq rәmizder - el egemendigining basty belgisi. Búl memleketting basqaru biyligin óz qolyna aluy, shekarasyn aiqyndauy, últtyq valutasyn shygharuy siyaqty úghymdarmen para-par dýniye.

1990-jyldary 15 memleketting basyn búghauda ústaghan KSRO daghdarysqa úshyrady. Odaqtaghy týbegeyli sayasy oqighalar otarlyq jýieni búzyp, әr elding egemendik aluyna jol ashty. 1991 jyly Qazaqstan tәuelsiz memleket retinde tanylghannan keyin ózining últtyq nyshandaryn týgendeuge kiristi.

1992 jyldyng basynda Qazaqstan Respublikasynyng jana memlekettik rәmizderin jasau jónindegi júmys toby qúrylyp, bayqau jariyalandy. Oghan Qazaqstan, TMD, Týrkiya, Germaniya, Mongholiya elderinen 600-dey shygharmashylyq salanyng kóptegen ókilderi, talantty qylqalam sheberleri, sazgerler men aqyndar qatysty. Memlekettik tudyng konkursyna 1200 joba úsynylghan. Olardyng arasynda shanyraq pen ai, kók bóri men ýsh jolaq, júldyzshalar beynelengen qoy kók týsti núsqalar bolghan. Solardyng arasynan ataqty suretshi Shәken Niyazbekovtyng jobasy qabyldandy.

Avtor Qazaqstannyng tuyn jasaugha jarty jylyn arnaghan.

«Eng aldymen, әlemdegi tulardy zerdeledim, óitkeni qaytalanbas ózindik núsqa qajet boldy. Basqa ýmitkerler tularyn ýsh týsti, qyzyl, sary, tipti qonyr týsti qylsa da, men kógildir týske toqtadym – óitkeni kópúltty halyq mekendeytin Qazaqstan aspany bólinbeydi», - deydi Sh. Niyazbekov.

Shәken Niyazbekov óz estelikterinde Qazaqstannyng últtyq nyshandaryn jasaugha atqasalysqanyn maqtanyshpen eske alady.

«Memlekettik tu el halqyna tiyesili. Jenimpazdyng qúrmetine Tu kóterilip jatqanda jәne elining Ánúrany oinaghan sәt – býkil halyqtyng jenisin bildiredi. Mening Memlekettik rәmizderge degen kózqarasym taza adamy kózqaras, olar mening boyymda tereng qúrmet pen maqtanysh sezimin tudyrady. Men Qazaqstannyng Memlekettik rәmizderin jasaugha atsalysqanymdy maqtan etemin!», - deydi ol.

1992 jyly 4 mausymda memleket basshysynyng búiryghymen túnghysh ret respublikanyng tuy men eltanbasy bekitildi. Sol jyldyng 11 jeltoqsanynda gimn turaly zangha qol qoyyldy. Al 1996 jyly 24 qantarda «Qa­zaqstan Respublikasynyng memlekettik nyshandary turaly»  Konstitusiyalyq zang qabyldandy. Osylaysha últtyq rәmizderding zany mәrtebesi bekitildi, jauapkershilik kýsheytildi. Últtyq nyshandar turaly zanda Qazaqstan Respublikasynyng azamattary men respublika aumaghynda jýrgen adamdar elding memlekettik rәmizderin qúrmetteuge mindetti ekeni jazylghan. Endeshe maqalamyzda memleketting tútastyghy men tәuelsizdigin pash etetin rәmizding biri – Tugha qatysty birshama derekterge toqtalyp óteyik.

Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik Tuynyng ortasynda sәulesin shashqan kýn, astynda qalyqtaghan qyran qús beynelengen aspan týsti tiktórtbúryshty mata. Bilikting qasynda ong-órnekten tik jolaq ornalasqan. Kýn men býrkit, ong-órnek altyn týstes. Tudyng úzyndyghy men eni 1: 2.

Aspantýs týrki halyqtary ýshin qadirli úghymgha iye. Ejelgi týrkilerding «kók tәniri» dep kókke tabynghany tarihymyzdan belgili. Kók týsting simvolyq mәni - adaldyq, kirshiksiz tazalyq, búlsyz aspandy kórsetedi. Sondyqtan Qazaqstan tuynyng kók týsti boluy aspannyng ashyqtyghyn, beybitshilik pen birlikti, elimizding tútastyghyn bildiredi.

Tanymal tarihshy, professor Býrkitbay Ayaghan «Qazaqstan Respublikasy memlekettik rәmizderining qalyptasu tarihy» alibom-kitabynda «Kók» úghymynyng maghynasyn ashyp kórsetedi.

«Memlekettik rәmizderding erekshe bir nysany – Tu. Qazaqtyng kók bayraghynyng tarihy Týrki qaghanaty, Hazar qaghanaty, Seljúq qaghanaty, Aqsaq Temir memleketi jәne Qazaq handyqtarynyng tarihymen sabaqtas. «Kók» sózining kóne týrki tilindegi bir maghynasy «shyghys», «shyghystyq» degen úghymgha sәikes keledi. Qazaqstan Respublikasynyng Tuyndaghy kýn beynesi – ejelden belgili tarihtyq nyshan, tirshilikting negizi men jaryq sәulesin bildiredi. Qazaqtyng tarihy tamyry saq, ýisin, ghún jәne basqa taypalarmen baylanysty. Tәnirshildikti ústanghan ejelgi týrikter kók aspangha, kýnge, auagha, jerge tabynghan. Sondyqtan Tudyng kók týsi halyqtardyng ózara tarihy sabaqtastyghyn anghartady. Býrkit beynesi biylik pen kýshting belgisi retinde tanymal. Sondyqtan, búl geralidikalyq nyshan әlemde kóptegen elderding memlekettik emblemasy retinde kórinis tapqan», - dep jazdy ol.

Sәulesin shashqan altyn kýn molshylyqty, baylyqty beyneleydi. Onyng shapaghy órkendeu men ósudi kórsetedi. Al qalyqtaghan qyran qúsqa qarap algha qaray úmtylyp kele jatqan aibyndy eldi elestetuge bolady. Úlan-baytaq kenistikte qalyqtaghan qyran Qazaqstannyng erkindik sýigish asqaq ruhyn, qazaq halqynyng jan dýniyesining kendigin kórsetedi.

Qazaq patriotizmining kórinisi bolghan kók tuymyz býginde әlemge keninen tanyldy. Birikken últtar úiymynyng kensesi men Qazaqstannyng shet elderdegi elshilikterining aldynda jalauymyz jelbirep túr. Elden shyqqan sportshylarymyz, óner júldyzdary әlem arenasynda kók bayraghymyzdyng abyroyyn asqaqtatyp jýr.

Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik tuy QR Preziydentining reziydensiyasynyn, Parlamenttin, Ýkimettin, ministrlikterdin, QR Ýkimeti qúramyna kirmeytin ortalyq atqarushy organdardyn, QR Preziydentine tikeley baghynatyn jәne esep beretin memlekettik organdardyn, Konstitusiyalyq Kenestin, QR Jogharghy soty men jergilikti sottardyn, jergilikti ókildi jәne atqarushy organdardyn, memlekettik úiymdardyng ghimarattarynda, sonday-aq Qazaqstan Respublikasy elshilikterinin, halyqaralyq úiymdardaghy túraqty ókildikterinin, sauda ókildikterining jәne basqa da resmy mekemelerding ghimarattary men kólik qúraldarynda ýnemi ilinip túrady.

2020 jyly Memleket basshysy Tudy paydalanu turaly zangha ózgerister kerek ekenin aitqan bolatyn.

«Parlamentting birqatar deputaty men patriot azamattardyng elimizding Memlekettik rәmizderin, atap aitqanda QR Memlekettik tuyn keninen qoldanu turaly úsynysyn qoldaymyn. Qoldanystaghy zannamada Tuymyzdy paydalanugha qatysty shekteuler bar. Mysaly, pәterlerding balkonyna nemese ýilerding qabyrghasyna Tu iluge tyiym salynghan. Zannamalyq jәne normativtik aktilerdi, eng aldymen, Memlekettik rәmizderdi paydalanu qaghidalaryn qayta qarau qajet», - dep jazdy Qasym-Jomart Toqaev Twitter-degi paraqshasynda.

Preziydentting tapsyrmasymen rәmizder turaly erejelerge tolyqtyrular engizilip, memlekettik tudy balkongha iluge rúhsat berildi. Tudy paydalanu ayasy zany túrghyda keneydi. Búryn múnday әreket ýshin Qazaqstanda aiyppúl salynatyn.

Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik Tuyn jeke jәne zandy túlghalar ghimarattarda (túrghyn ýilerde jәne túrghyn emes ýi-jaylarda), onyng ishinde balkondarda jәne saltanatty is-sharalar ótkiziletin oryndarda patriottyq sezimderin, qazaqstandyq biregeyligin bildiru, eldin, onyng azamattarynyng jetistikterin qoldau maqsatynda paydalana (ornatu, ornalastyrugha) alady.

Sonymen qatar, ilinetin kók bayraq últtyq standartqa say boluy kerek, yaghny kólemi, týsi erekshelikteri belgilengen erejedegidey bolugha tiyis.

QR qoldanystaghy Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly kodeksine sәikes, últtyq standart talaptaryna sәikes kelmeytin memlekettik tudy zansyz dayyndaghany ýshin әkimshilik aiyppúl salynady.

Memlekettik tudy jeke jәne zandy túlghalar qorlau zaty retinde paydalanuyna tyiym salynady.

Búl turaly búrynghy Mәdeniyet jәne sport ministri Aqtoty Rayymqúlova «Memlekettik tugha qatysty ózgertuler elimizding Memlekettik Tuynyng qoldanylu ayasyn edәuir keneytedi, onyng qoghamdaghy patriotizm ruhyn nyghaytugha baghyttalghan simvoldyq kapitalyn janasha úghynugha mýmkindik beredi.

Tudy balkondargha iluge bolady. Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik Tuyn jeke jәne zandy túlghalar ghimarattarda (túrghyn ýilerde jәne túrghyn emes ýi-jaylarda), onyng ishinde balkondarda jәne saltanatty is-sharalar ótkiziletin oryndarda patriottyq sezimderin, qazaqstandyq biregeyligin bildiru, eldin, onyng azamattarynyng jetistikterin qoldau maqsatynda paydalana (ornatu, ornalastyrugha) alady», - degen bolatyn.

Abai.kz